Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Kontrolltöö Tko11 Vastused: 1. Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri- akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Lõuna- Eesti rahvariietes võib kohata läti ja vene mõjutusi, Põhja-Eestis levisid soome-, vene- ja ...
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitood...
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee rah...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eesti...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-ron...
Cyrillus Kreek Elulugu 3. detsember 1889– 26. märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli ...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Johannes Aavik Johannes Aavik Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta ...
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pas...
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse ...
Kultuur on sild inimeste vahel Igal riigil on oma kultuur, mis kõiki sealseid inimesi ühtseks liidab. Riike on maailmas kokku väga palju, seetõttu ümbritseb meid ka rohkelt erinevaid rahvuseid ja kultuure. Riik muutub eriliseks ning saab oma näo just tänu ühtsele ajaloole, millest on sündinud selle maa kultuur. See etendab väga suurt rolli rahvuse ühtsustunde ja sarnasuste loomisel. Kultuur paneb aluse tahtele üksteist mõista. Miks ei ole me sarnased, miks käitume ja suhtleme omavahel nii erinevalt? Tänapäeva infoühiskond on üheks kindlaks eelduseks teiste rahvaste tundma õppimisel. Meil on võimalus saada väga mitmekülgset soovitud informatsiooni, reisida ükskõik kui kaugele, muretsemata sealses ühiskonnas hakkama saamisel. Kindlustunde tagab turistikindlustus, võimalus alati pöörduda turistiabi asutuste poole. Kindlasti aitab end teadlikuks tegemine sealsete traditsioonide, tavade ja käitumusharjum...
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on s...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Meegomäe küla Iseseisev töö õppeaines Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Asutusüksuse paiknemine Eestis.............................................................................................3 Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel ......................................................................4 Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse ......................................................................5 Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega ...................6 Meegomäe nime lugu .............................................................................................................7 Mõisaaeg ..................................................................
Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud K...
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärk...
Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning ...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus. Talli...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa...
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS Eesti muusika rahvuslikust ärkamisajast Teise maailmasõjani. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Esimene üldlaulupidu - millal toimus? kus? millisele tähtpäevale pühendatud? - kes korraldas ja milliseid takistusi kohtas? (kes seisid vastu, miks?) - Milline oli laulupeo kava? (millised laulud, millist päritolu laulud, kõned, kaua kestis) - Kes juhatasid koore? Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. 18.6 - 20.6 1869.a Tartus, Iseseisvuspäeva puhul Johann Voldemar Jannsen, valitsuselt oli vaja luba aga sellega läks u 3.a aega ning siis jäi ainult 4 kuud ettevalmistusteks. Paljudes ringkondades walitses peo wastu umbusaldus, arwati et pidu ei kujune täiesti Eesti omaks, teised ringkonnad püüdsid aga teha takistusi, et eestlased endid üldse iseseiswalt ei saaks awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlem...
Essee Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks. 10 000 aastat tagasi ei teadnud keegi, et see maa, mille piirjooned vee taganemise järel juba tänaseid meenutama hakkasid, on Eesti. Sest ükski maa ei ole eesti või Läti või Ungari lihtsalt iseenesest. Selleks on vaja inimesi, kas ise kohapeal elades või teda eemalt vaadates. Eesti pidi alles tekkima vaimses mõtte, inimeste arusaamades ja teadmistes. Selles tähenduses ei sündinud Eest mitte sedamööda, kuidas jää ja vesi ära läksid, vaid sedamööda , kuidas vabanenud maale asusid inimesed. Me võime fantaseerid, et esialgu nad pelgasid sinna, kust meri nii nõiduslikul kombel lahkunud oli, võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjusek...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saks...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.....................................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C. Adelung av...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
