................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia .................................................................................................................................. 8 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 2. ANALÜÜS ......................................................................
HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS DÜSARTRIA – AJU ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD KÕNEMOTOORIKA KAHJUSTUS
või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) 3 1
Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat
sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest; numbriliste sümbolite mitteäratundmine; raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises; raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised;
....................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused................................................................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead.........................................................................................................7 Abistamine düsleksia korral.......................................................................................................7 Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata ...................................................................
raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on kogelemine või teised kõnehäired. Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk düsgraafia väljakujunemiseks. Võivad esineda raskused abstraktsete mõistete tajumisel. Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste vaegareng. Näiteks, vene lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel (– vene keeles mõlemad dom). Kakskeelse lapse üldine psühholingvistiline areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel.
Paralleelselt tavaõppega tuleks moodustada nõrgematest õpilastest ajutised 235 õpilasega grupid (või neid koguni individuaalselt õpetada), keda intensiivsemate ja individuaalsemate õppe-/ järeleaitamise tundide abil harjutataks mõttega õppimise möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega...
rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse ja narritakse või vastupidi pakutakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
Millised protsessid toimuvad aju koores? Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Millises ajuosas asub nägemiskeskus? Kuklasagaras. Mida tähendab afaasia? Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
on vaja stimuleerida tegutsemise ajal rääkima ja kuulama või näidisega võrdlema. Leidsin ka kolm artiklit, kus räägiti kirjutamispuuetest ning ka vaimse arengu peetusega lastest. Esimesena mainitakse 1980. aastal Madli Vitisman artiklis „Kirjutamispuuetega õpilaste tüüpilisemaid vigu sõnade tähenduse mõistmisel“, et vaimse arengupeetusega lapsed õpivad eraldi logopeedilistes klassides, kus on ka vaegkõnega õpilased ning nendes klassides on täheldatav raskekujuline düsgraafia. Kirjutamispuuetega lapsi iseloomustab sõnade sassiajamine sarnase kõla alusel, sõna täheduse seletamine sõna osade kaupa, tuletusliidete mittemõistmine, vastuses vale sõnaliigi rakendamine, sõna liiga kitsa tähenduses omandamine, sõnade segiajamine mõttelise sarnasuse alusel, ruumikujutluse puudulikkus, mõiste olulise tunnuse mitteteadmine, piltlike väljendite sõnasõnaline mõistmine. Kaks aastat hiljem, 1982
enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned. Eriti teevad tulevastele kasuvanematele muret lapse vaimsed võimed. Rasked arenguhäired diagnoositakse juba varakult. Milliseid puudusi ei saa aga väikelaste puhul kindlaks teha? Armastuse IQ Geneetilise päritoluga on näiteks õpihäired, kõnearengu peetus, düsleksia ehk vaeglugemine ja düsgraafia ehk vaegkirjutamine. Kuid selliste häiretega laps võib sündida ka tervetel vanematel. Lapse suutlikkust armastada inimesi, keda ta peab oma vanemateks, need häired ei sega. Pealegi aitavad spetsiaalsed korrigeerivad-arendavad metoodikad lapse arengut tunduvalt parandada. Kasulapsel võib olla andeid, mis ilmnevad vaid soojas pereõhustikus. Uuringud on näidanud, et päritav pole mitte IQ tase, vaid vahemik, milles see võib muutuda. Selle
Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ...
parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia). Sensoorne (Wernicke) afaasia – sisutühi sõnasalat; parafraasiad: verbaalsed>literaalsed; neologismid ja parafraasiad; nimetamise vead; kõnest arusaamine häiritud (teiste ja enda); foneemide vastuvõtt häiritud; järelekordamine häiritud; loetust arusaamine häiritud; oluline düsgraafia (+paragraafiad). Konduktsiooni afaasia – silmatorkav järelekordamine; spontaanne kõne suhteliselt normaalne (literaalsed parafraasiad ja eneseparandamine); nimetamine võib olla häiritud; kuuldust arusaamine normaalne; Anatoomiline afaasia – (amnestilien afaasia), kahjustatud nimetamine (ligipääs sisemisele sõnaraamatule); spontaanne kõne normaalne, kuid esinevad ümbersõnastamised ja „sõnakeerutused“, paljusõnalisus; kirjutades sõnaleidmisraskused
ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse. Tõsised deprivatsioonijuhud võivad mõjutada intellektiarengut. 6. Spetsiifilised õpiraskused. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest.
ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus. Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Õpivilumuste häirumine on kvalitatiivset laadi. NB! Õpivilumusi tuleb õpetada ja õppida, need ei ole ainult bioloogilise küpsemise tagajärg.
juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone.
o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga. Spetsiifiliste õpiraskuste dünaamika o Eelkoolieas
kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid ◦ ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara, kehv lause struktuur, ei suuda end väljendada ◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
Tavaliselt on põhjuseks mingi närvisüsteemi häire, mis takistab kontrolli keele, kurgu, huulte või hingamislihaste töö üle. Düsleksia Arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud on fonoloogiline töötlus, kodeerimine, infotöötluskiirus, visuaalse sümbolilise info kodeerimine (sh lühimälu protsessid), keeleline töötlus. Eristatakse 3 tüüpi: auditoorne, visuaalne, tähelepanust tingitud. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega – düsgraafia (õigekirja häire: vahetavad kirjutamisel tähti, peegelkiri), düskalkuulia (arvutamise häire), ADHD. kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. Kui kahjustus on tekkinud enne kõne omandamist (nt sünni-eelselt), siis afaasiat ei teki ja üldiselt suudetakse kõne omandada normaalsel tasemel. Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui ka sõnade tekitamine
posturaalne ebastabiilsus - tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise raskusest. See avaldub eelkõige liikumise alustamisel ja suunamuutustel ning võib põhjustada kukkumisi. Posturaalsete reflekside kadu on enamasti väljakujunenud Parkinsoni tõve avaldus, kuid harva võib esineda ka haiguse alguses. Stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, düsgraafia. Mitte-motoorsed sümptomid. Psühhiaatrilised: depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradüfreenia-aeglane mõtlemine, unehäired. Vegetatiivsed-ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus. Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Parkinsoni tõve nähud kujunevad välja ja süvenevad järk-järgult aastate jooksul. Sümptomid
kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. • Ruumiline – kolmemõõtmelise ruumi hea taju, hea nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürin- dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taibata perspektiivi, ei osata esemete välimust võrrelda. • Muusikaline – võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusi- kaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda
kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. · Ruumiline kolmemõõtmeline ruumi hea taju, nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürindis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilt ega filme. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intevallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei suudeta määrta aja kulgu.
– valgeaine muutused – kortik.düsplaasiad • Esilekut.potesiaalide uurimine VEP (P3 amlituud ↓) Kõnehäired: • Kõne (K) mõistmise häire: kas a) auditiivne, b) visuaalne • K produkstsiooni häire: – kehv artikulatsioon- düsartriast (kõnelihaste i.häire) – sõnaleidmise häire- anomia – grammatika +lauseehituse häire – suuliselt esitatud materjali kordamise häire – sõnalise voolavuse häire – FS kahjustus (+OF)-kõne voolavus,süntaks, tegusõna • Agraafia/ düsgraafia • Aleksia/ düsleksia Afaasiad 1 Afaasia -ajukahjustuse tagajärjel tekkinud motoorne v.sensoorne keelekasutushäire: 1.Kõnest arusaamine: T, P, O sagarate kahjustusel (Wernicke-1874): – ladus A, mitteladus A
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
