Tallinna Tehnika Ülikool Referaat AJURÜNNAK Tallinn 2007 Sisukord 1. Ajurünnak....................................................................................... 4 1.1 Ajurünnaku tasandid.................................................................................................. 5 2. Ajurünnaku meetodid...................................................................... 6 2.1 Sugulusdiagrammid................................................................................................... 6 2.2 Osborne'i kontroll-loend................................
Protsesside arendamise tehnikad Lisaks metoodikale on vaja leida ka sobiv tehnika muudetavate või probleemsete kohtade leidmiseks. Ajurünnak Ajurünnak on tehnika, kus grupp inimesi pannakse genereerima ideid ilma neid jooksvalt analüüsimata. Ideed kogutakse kokku ja analüüsitakse läbi, sõeludes ebaoluline välja. Paremate ideede puhul viiakse läbi täiendavaid kontrolle nende teostatavuse ja otstarbekuse kohta. Ajurünnak sobib uuenduslike lahenduste sissetoomiseks. Küsimustike koostamine Küsimustike koostamine on tehnika, kus koostatakse valitud sihtgruppidele protsessi või mõne tegevuse kohta küsimustik. Küsimustik võib olla iseseisvaks täitmiseks või ka abimaterjal intervjuu läbiviimiseks. Küsimustikud sobivad suure hulga inimeste arvamuse teadasaamiseks. Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs on tehnika, kus tuvastatakse probleemid ning analüüsitakse sammhaaval nende tekkimise põhjuseid
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus
Struktuur ja vormistus aktiivõppemeetodi läbiviimiseks: Meetod: Ajurünnak Läbiviijad: Katri Männisalu, Liis Peet Aeg: 25.02.2009 Koht: Mainori Kõrgkool Vahendid: suured paberilehed, markerid (2 värvi), (herne)kommid, dataprojektor PowerPoint slaidide kuvamiseks seinale Eesmärgid: Õppija õpib läbi aktiivõppe meetodi oma aju hoidma ,,vabalt hingavana" ehk teisisõnu- loovalt mõtlema. Õpetaja eesmärk on tõsta töörühma loomingulist initsiatiivi ning aktiivset osavõttu.
* mis on innovatsioon Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis. Kasutamise eesmärk on konkurentsieelise, ideaalis isegi lühiajalise monopoli saavutamine. Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut. Igasugune "teistsugune rakendamine" majanduslikus sfääris on innovatsioon. * ideede genereerimise meetodid AJURÜNNAK JA AJURÜNNAKU VARIATSIOONID: Tagurpidi ajurünnak Meetod 551 või 654 või 356 (5 inimest paneb 5 minuti jooksul kirja 1 ideed mida teha, kuidas edasi minna, seejärel annab paberi edasi, järgmine lisab omalt poolt 1 täienduse, kombineerib, muudab jne. Avatud ruumi meetod Maailmakohvik Fookusgrupi meetod POSTKAST SEINALEHED KUUS MÕTLEMISKÜBARAT TRIZ ideede genereerimine probleemide lahendamise vahendit kasutades * Kübarad VALGE KÜBARA MÕTLEMINE võimalikult objektiivne: faktid, arvnäitajad, vajalik ja puuduv
· Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: · Ülesanne ,,Vali endale sobiv" 9 min (Tahvli peal rippuvad kaks plakatit. Ühel on kirjutatud ,,Sõprus klassis on vajalik" ja teise peal ,,Sõprus klassis ei ole vajalik". Õpilased peaksid valima kas sõprus on vajalik või mitte ning lähevad enda valitud plakati juurde.) · Ajurünnak ,,Sõprus on....
Staadiumi lõpul pannakse paika ka kriteeriumid. Hinnangu staadium on niinimetatud "jalad maapeal" staadium, kus valitakse alternatiivsetest lahendustest edukam. Üldjuhul tuleb selles staadiumis toime arvuti. Inimene peab ainult vastu võtma otsuse otsuse vastuvõtmise kohta. Vajalik inimene selleks on kitsa silmaringiga "matemaatik". Analüüsi staadiumis toimub ideede genereerimine. Ideede genereerimiseks kasutatakse kolme meetodit: ajurünnak, sünektika ja morfoloogiline analüüs. Sünektika eeliseks on kaugete analoogide edukas kasutamine, kuid sellel ametikohal ei ole soovitatav töötada rohkem kui 2 aastat, sest tegu on psüholoogilise tööga, mis nõuab ka profesionaalse juhendaja olemasolu. Sobib igale ülesandele, aga tulemus ei pruugi seda väärt olla. Morfoloogiline analüüs võtab arvesse kõik võimalused, kuid võib küsida kas see
ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike edu tagas ilmselt rühmaotsustamine (millised?), loodi rühm kes tegi uurimis tööd turu olukorra kohta ja andis tippjuhtidele pädevat infot otsuste langetamiseks. Tähtsamate otsuste 1 xxxxx langetamiseks võidi teha ka ajurünnak. Kutsuti loomingulised ja arukad inimesed kokku - tehti ajurünnak pakuti välja hästi palju ideid kuidas uusi tooteid turule tuua ja kuidas neid arendada. Tehti ajurünnakust kirjalik kokku võtte ja saadeti need asjalikele inimestele meili teel ja lasti neil järjestada sealsed ettepanekud paremuse järjekorda (mis on kõige parem lahendus, see esimene jne). 70ndatel olid pc-d haruldased, ka internett Adidas oleks pidanud tegema ajurünnaku teemal , et kuidas firma madalseisu parandada ja
AJURÜNNAK kui aktiivõppemeetod Saame tuttavaks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus 1930 Alex P. Osborne Ideeloomemeetod. EESMÄRK. Lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes Milleks on vaja ajurünnakut? Esimene tasand - igapäevane mõttelaad Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil Kolmas tasand - innovatsioon Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet! Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesande...
Ajurünnak: *olla õnnelik, seeläbi aidata teisi. *armastada *eluajal enda jaoks midagi saavutada *perekond *reisimine *anda endast killuke maailma *õpetamine *erinevad väärtused kogu elu vältel *inimlikkus, tolerants *elu mõtte otsimine läbi elu *pidev probleem *sisemise mina tervis *terve elukeskkond. Mis on elu mõte? Mõistet ,,elu mõte" ei saa inimkonnale ühe kindla faktina ette visata ja selle poole püüdlema panna, sest iga inimene on eraldi persoon, kellel on omad hinnangud väärtused ja põhimõtted. Elu mõtteks on teekond, mida me asjade, tunnete ja tegude poole püüeldes läbime, sest inimkond on juba nii loodud, et inimesed tahavad perekonda, armastust, saavutusi, et jätta endast killuke maailma, et saaks hallipäisena öelda:"ma olen nii mõnelegi andnud enda mõtete ja tegude läbi uue suuna, mu elu pole tühja raisatud"- sel juhul on ta endaga rahul, õnnelik, enda jaoks eesmärgi täitnud. Iga ini...
õppimine. iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Teadmised vastlapäeva lugemine ja küsimustele paarislugemine, arutlus, tähistamise kohta. vastamine ideekaart, iseseisev töö õpiku ja vihikuga. Unit 13. Lihtmineviku ja teksti lugemine ja tõlkimine näitlikustamine, ajurünnak, vestlus täismineviku kasutama tunnikontroll sõnade kohta paarislugemine, intervjuu, õppimine. Teadmised kuulamisülesanded, iseseisev töö Londoni, Sotimaa kohta. õpiku ja töövihikuga. Unit 14. Oma lemmiklaulja, teksti lugemine ja tõlkimine vestlus, paarislugemine, paaristöö, -näitleja, -kirjaniku kohta oma lemmikkuulsusest ahelküsimine, õpetaja selgitus,
· Kirjeldus: Rühm sirutab käed umbes rinna kõrgusel välja (ainult nimetisõrm väljasirutatud, ülejäänud rusikas), sõrmeotstele pannakse horisontaalselt pikk kepp, nii et igaühe sõrm seda puudutab (kepist näpuga ümbert kinni võtta ei tohi, see peab lamama väljasirutatud sõrmede peal). Ülesanne on kepp maha panna, kuid mitte keegi ei tohi puutepunkti kepiga kaotada siis alustatakse ülesandega otsast peale. Ajurünnak - mida võib teha apelsiniga? · Vahendid: Paberi, pliiatsid · Kirjeldus: Anda rühmale 5 minutit, et panna paberile võimalikult palju erinevaid viise kasutada apelsini k.a. kõige absurdsemad (kasutada peana, lömastada, panna kondoomi sisse jms). Ka võistlusmoment võib jagada rühma kaheks ning panna nad võistlema. Julgustab inimesi panema paberile KÕIK pähe tulevad ideed. Minu ema kook Mängijate arv: üle 10 Paarisarv mängijaid.
vähendamine ja info jagamine (Huselid, M.A. (1995). Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Joonis. Organisatsioonikäitumise kujunemine Joonis. Organisatsioonikäitumise põhiline raamistik TEST 1. Ajurünnak grupis on märksa tõhusam kui ajurünnak üksi ........ 2. Läbirääkimiste esimesed viis minutit on vaid soojendus tegelikeks läbirääkimisteks ja ei oma erilist tähtsust ........ Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 3. Parim viis aidata kedagi oma eesmärkidele jõuda, on öelda neile, et nad annaksid endast parima........ 4
autorile. Proust tegi aga oma enda elust teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks. Selle väite kohaselt mõistan, et Autor üritab vältida oma loomingus igasugust seost iseendaga. Luues teose, vältides seejuures enda isiku puudutamist. Mõistan, et sürrealistide seisukohalt on Autor kõigest see kes kirjutab ja mitte midagi enamat. Ta ei oma mingit isiklikku seost looga, teosega. Võimalik, et autorit ei olnud vaid üks vaid neid oli ühe teose puhul rohkem. Nagu ajurünnak, kus tuuakse lagedale ideed ja pannakse lugeja tarvis kirja kõige intrigeerivam variant. Mõistan, et Autori eemaldumisega tekstist muutub ka nüüdisaegse teksti olemus. Varasemalt innustas teost lugema just autor ise. Tema tundmine ja tema seostamine looga isiklikult. Eeldades, et loos on midagi isiklikku Autorist, et ta kui samastub loo enesega. Tänapäeval aga sünnib autor iga oma looga uuesti. Autor justkui loob nii enda kui ka teose või vastupidi
probleem? Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine 1. Milles täpselt seisneb probleem. ·.Probleemi või teema kirjeldus, ole sõnastamisel täpne. ·.Konkreetse küsimuse puhul analüüsi hoolikalt sõnastust, et kindel olla ja aru saada tähendusest. ·.Rühmaga lahendades peavad (ideaaljuhul) kõik liikmed tõlgendusega nõus olema. Mõtte süstematiseerimine ja korrastamine 2. Lähene probleemile süsteemselt ·.Ajurünnak lahenduste või vaatenurkade leidmiseks Avatud mõtlemine Korrastamine Analüüs · Kirjuta üles mõtet ja · Mõtte korrastamine · Mis ideed on olulised vaatenurgad · Jagunemine probleemi puhul · Kasuta mõistekaarti (kategooria/rubriik/rühm) · Pane olulised mõtted
Tööpakkumisi meeldivas valdkonnas lisandub pea igapäevaselt, seega leiad sealt inspiratsiooni. Lisaks avastad ka enda kohta midagi uut näiteks mere ääres on eriti vabastav analüüsida, mida on sul tööandjale pakkuda, millised on su tugevused, nõrkused ning ootused tulevikutööandjale. Värskenda CV-d Suvenauding vabastab loovuse, seega on õige aeg vaadata üle enda sotsiaalmeedia profiil kui ka CV. Tee sõprade või pere seltsis ajurünnak, mida on oluline CV-s kajastada, kuidas nemad sind näevad ning millise info jagamist võiks vältida. Tutvu huvipakkuvate töövaldkondade ja -kuulutustega ning kombineeri CV-s enda oskused ja teadmised koos lihtsa disainiga. Enda sotsiaalmeediaprofiilidele pilku peale heites vaata üle, kas sealgi tasuks teha suvine puhastus. Jää iseendaks Suvi on täiuslik aeg muutusteks, kuid ära suvekuumuses iseennast kaota.
väljatöötamiseks. Loomingulised ideed vajavad tihti algatajat, kes suudaks saada nendele ideedele toetajaid meeskonnas. Loomingulisus on üks tähtsamaid kompetentse eduka projekti juures. Kui projektis tekivad probleemid, peab projektijuht otsustama kas loominguline lähenemine on õige viis nende lahendamiseks. Kui see nii on, siis peab projektijuht otsustama millist meetodit tuleks kasutada loominguliseks lähenemiseks probleemile. Üks populaarsemaid meetodeid on “ajurünnak”, kus meeskonna liikmed ja teised organisatsiooni liikmed väljendavad oma ideid. Hiljem kõige paremad ideed täiustatakse ja parimad nendest valitakse välja. Mis meetodeid ka ei kasutataks, sisaldavad need probleemile lähenemist erinevate vaatenurkade alt, kasutades erinevaid vahendeid, teadmisi, tervet mõistust, intuitsiooni ja kogemusi. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 100) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused,
1)Mõiste: *sisu (olulised/mitteolulised tunnused), *maht (kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab). 2)Otsustus mõtlemisvorm, kus midagi jaotatakse või eitatakse, võib olla kas tõene või väär. 3)Järeldus olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi. Probleemi lahendamise etapid: *prob. märkamine ja sõnastamine. *teadaolevate mudelite otsimine. *haudumiseperiood. *probleemi läbi uurimine, võib tulla nn ,,ahhaa"-periood. *viimistlemise ja kontrollimise periood. Ajurünnak: kollektiivse mõtlemise vorm, 7-12 in, 2-3 h, piisavalt uudne prob, kõik ideed kirja, kritiseerida ei tohi. Loovisik: *hea kujutlusvõimega *leidlik *nutikas*ettevõtlik *originaalne *keskendumisvõimega *loovalt uudishimulik *avatud uuele *fantaasiarikas *mõtteseoste loomise võimega *kõrgema sisepingega Loovuse tõkked: *madal motivatsioon *"oleks vaid" probleem *keskendumisvõime puudumine *eneseusalduse puudumine *hirm läbikukkumise ees *ülepüüdlikus *indutsiooni
jõuta segu transportida külgedele *ideaalis- laotatava kihi ja teo alumise serva vaheline kõrgus 5x segu max terasuurusega Projektide tasemed kronoloogiliselt: *alustav protsess *korratav (proj. on sarnased) *defineeritud (rõhutakse efektiivsusele) *juhitud (kvaliteedi juhtimine, projektijuhtimisel) *Optimeeritud protsess Arendusprojekt: *eelkavandamine *Kavandamine Teostusprojekt: *Tellija poolne lähteülesanne * Eelkavandamine *Pakkumine *Kavandamine Projekti ideede genereerimine: *Ajurünnak *365-meetod (Brainwriting) *Delphi meetod (ekspertide küsitlus) *Pro-contra meetod (positiivsed ja negat argumendid) *CNB (collective notebook) *Süsteem projektide valikuks *Kriteeriumite fikseerimine *Kriteeriumite kogum (lisaväärtus, kiireloomulikus) Projekti controlling- eesmärgiks on võimalikult varakult avastada projekti jooksul kõrvalekaldeid, et oleks võimalik kasutusele võtta meetmed projekti kulgemise kindlustamiseks.
jääks kurdiks. Aktiiivõpet iseloomustab ka märkmete tegemine - mõistekaardid, ideeskeemid. Teadmiste kontrollimiseks võiks lasta õpilastel koostada küsimusi, ristsõnu või ka väitlust. Tulemuste edastamiseks võiks kasutada (uurimuse kokkuvõtte, referaadi, PowerPoint esitluse jms) esitamiseks seminari, kus kantakse ette oma töö ning kuulajad esitavad selle kohta küsimusi, arvamusi. Samuti saab kasutada videoseminari mitme kooli vahel. AKTIIVÕPPE MEETODID · Ajurünnak Ainurünnaku eesmärk on hoida aju "vabalt hingavana", et leida võimalikult palju ideid. Üks esimene ja kõige kindlam reegel on hoida tagasi kriitikaga. · Paaristöö Paaristöö võiks eelneda rühmatööle, sest see on rühmatöö lihtsaim vorm. Õpilasel on julgem avaldada oma mõtteid paarilisele kui suures rühmas ja ka üht kaaslast ning tema mõtteid on lihtsam aktsepteerida kui suure rühma omi. Õpilased võiks saada valida ise paarilise.
3. Sinu arvates see asi nii hull ka ei ole? 4. Sa ei teadnud, et see mind häirib? 5. Kuidas me võiksime seda koos lahendada? Berne’i tasandid Vanema tasand- käskiv, moraali lugemine, konservatiivne Täiskasvanu tasad- tõsine, rahulik Lapse tasand- loomulik, kohanenud (teeb kuidas on sobiv) Konflikti lahendusviisid Vajaduskonflikt (võitja-kaotaja) Võitja-võitja meetod 0-aste kaotushirmu maha võtmine 1. Oma vajaduste sõnastamine 2. Ajurünnak, lahendusvariantide välja pakkumiseks 3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine
võimalustele Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonnatöö alustalad · Visioon- kuhu ollakse teel · Missioon- enese ja teiste rolli ja ülesande tunnetamine · Eesmärk- missiooni tunnetus · Väärtused ja põhimõtted, mis on vajalikud visiooni saavutamiseks · õhkkond, oskused, strateegia, protsess, arenguastmed Marve Koppel Ärikoolituse osakond Strateegia · ajurünnak · koosolek · nõupidamine · probleemide lahendamine · loovad mõtlemisviisid jne Marve Koppel Ärikoolituse osakond Protsess · Protsessi juht · Protsessi läbiviimise reeglid ja kokkulepped Marve Koppel Ärikoolituse osakond Oskused · küsimuste esitamise oskus · kuulamisoskus · tagasiside andmise oskus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Õhkkond
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine ÕPIMAPP Parendamine Jaak Hohensee detsember 2014 Sisukord 25.09.2014............................................................................................................ 3 1.Ajurünnak............................................................................................................ 3 25.09.2014............................................................................................................ 4 1.1 Reflektsioon................................................................................................... 4 25.09.2014............................................................................................................ 5 28.11.2014................
Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine. Alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemine. Parima lahendusvariandi valimine. Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine elus. Enesejälgimine. Hindamine. Enese tunnustamine. Kokkuvõtteks
..) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi alade määramine Mis juhtub lahendi rakendamisel? Miks, millal, kus, mil moel, kui palju,....? Tulemus Vajadused Lahend Ressursid Ümbruskond Kus? Inimesed kes on kaasatud Süsteemi määraetlemine Materjal Energia Info Jne. Paremal Primaarne Sekundaarne Ebaoluline " 6 3 5 " Meetod - 6 loovisikut joonistavad, 3 lahendivisandit paberile, 5 minuti jooksul seejärel vahetavad omavahel paberid, Ajakulu ~ 30 min. Ajurünnak 7 - 8 inimest grupis töötavad 30 - 40 minutit Reeglid, nõuded: - osavõtjad peavad olema teovalmid ja heas meeleolus - koostatakse inimestest grupid -- ideed väljendatakse väga lühidalt - ei tohi kritiseerida -tuleb esitada võimalikult palju ideesid - kõik ideed tuleb protokollida - grupi juht jälgib reeglite täitmist Lõpuks : - täpsustatakse ideed - grupeeritakse ideed - hinnatakse kaalutakse ja otsustatakse. Ajurünnakut ei tohi lõpetada kohe, kui ideed
Otsustamise etapid 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüs 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuse ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside · Info · Risk Otsuste tüübid Programmeeritud: otsus tehakse vastavalt olemasolevatele reeglitele Mitteprogrammeeritud: Erakordsed olud, põhiotsused Alternatiivide väljatöötamine Individuaalne Grupiviisiline - Ajurünnak Ideid algselt ei kritiseerita. Miks? Rühmitamine - Gordoni meetod Asjale vaatamine kõikide asjaosaliste silmade läbi - Faasivahetuse meetod Ideede genereerimine ja kritiseerimine poolte vahetusega
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine
Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama, igaüks "mängib" iseennast, lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus) Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud. 14. Ajurünnak. Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi. Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust. Ideed kirjutatakse üles
Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teemaga kurssi viimine Ajurünnak Kaasuse struktureerimine Tõestusmaterjali otsimine Viimistlemine Harjutusväitlus Millest väitluskohtunik lähtub? Kohtunikutöö peamine eesmärk on langetada toimunud väitluse suhtes õiglane ja erapooletu otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes. Väitlusformaadi reeglitest Väitlejate räägitavast jutust Kohtuniku arusaamisest, mis väitluses toimus Heast tahtest Väiltuse sisust Peamised vaidlusküsimused
määratlus oli pinnapealne. Lõpuks veendu, et kõik osapooled hakkavad otsima lahendust, mis arvestaks kõikide vajadustega ja oleks kõikidele osapooltele vastuvõetav. See etapp lahendusprotsessis võtab üsna palju aega. 2.Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid lahendusvariante. Kõik ettepanekud pannakse kirja, nii et kõik neid näevad (Barker 1999:6). A. Osborni neli ajurünnaku reeglit · Kriitika on keelatud. Hindamine kutsub inimestes esile kaitsereaktsiooni ja
sobivus Coaching, mentorlus, supervisioon grupis õpe peamine eelis võimalus õppida üksteise kogemustest Avalikud koolitused, tellimus- ja sisekoolitused, konverentsidel osalemine Koolitusmeetodid Klassikoolitus koolitus spetsiaalsetes ruumides, kus on võimalik koolitada arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jm aktiivset suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme. Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi lahendatakse läbi konkreetsete juhtumite, läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist. Simulatsioon reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. kasutatakse siis, kui õppimine töökohal
6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalnekollegiaalne toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus 3) Poliitiline Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 15. Erinevad otsustamistehnikad a) INDIVIDUAALSE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD b) GRUPIVIISILISE LOOMINGULISE MÕTLEMISE TEHNIKAD 1)ajurünnak 45min kuni 1,5h, põhimõte on selles, et iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem. 2)Gordoni meetod Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus: kannatanu, kurjategija, politsei. 3)faasivahetuse meetod grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine .Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). .Probleemi mõistmine. .Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. .Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine .Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine .Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine
· Arvamusel põhinev teadmistest ja kogemustest lähtuv · Intuitiivne otsused põhinevad varasemate kogemuste ja teadmiste teadvustamata läbitöötamisel Grupis otsustamise puudused: · rohkem aeganõudev protsess; · lahkarvamised võivad otsustamist edasi lükata ja põhjustada negatiivseid emotsioone; · diskussioonis võivad domineerida üks või mitu liiget; · võimalus ületähtsustada kokkuleppele jõudmist. Grupis otsustamise tehnikad: Ajurünnak Delphi tehnika Gordoni tehnika *vabadus pakkuda erinevaid -tuleviku-uuring- *probleem lahatakse ideid *mida rohkem seda *valitakse eksperdid nii org üksikasjadeks ja üritatakse parem *leitud ideed on rühma seest kui väljast *ennustatakse näha kõiki aspekte *probleemi ühisvara *pakutuid ideid mis antud valdkonnas juhtub ja lahkamine kõigi võimalike
· Hoidu madalast ja ägedast vaidlusest, eriti ebaoluliste üksikasjade üle · Ära suru oma seisukohta teisele peale, aruta asja mõlema poole seisukohalt · Ära löö ,,allapoole vööd" (kritiilised viited välimusele, vanematele jms.) · Teise poole kritiseerimise kõrval ära unusta tema häid külgi (Sõerd 1992). 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD 1. Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. Ajurünnak lahenduste leidmiseks 3. Lahendusvariantide hindamine 4. Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine 5. Lahenduste elluviimise planeerimine 6. Tulemuste hilisem kontrollimine (Katsan) 7. KONFLIKTI LAHENDAMISEKS VAJALIKUD OSKUSED · Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus · Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm
keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine · Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). · Probleemi mõistmine. · Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. · Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine
Kehtestava käitumisviisi omandamine ei pruugi olla kergete killast, kuid sellega saab soovi korral algust teha treeningrühmas osaledes või nõustaja kaasabil. Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning
Olevikku? vaatav Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Võib olla ka realiseerumatuTulevikku vaatav Äridevinitsioon nt mis sektoris ma olen-strateegia See, kuidas äri tegutseb- see peab olema seotud organisatsioonivõrgustikuga SWOT- ohud ja võimalused väliskeskkonnast, võimalused ja nõrkused-sisekeskkonnast TÖÖS alternatiivide väljatöötamine: individuaalne- miks on parem kiirus- miks halem- jääb kahe silma vahele Grupiviisiline: ajurünnak-rühmitamine Gordoni meetod- asjale vaatamine kõikide asjaosaliste silmade läbi- kliendid ja partnerid, konkurendid, firmatöötajad Faasivahetuse meetod- ideede genereerimine ja kritiseeerimine poolte vahetusega 4. tund II Osa Organiseerimine. Struktuur 1. Lickerti süsteemid näited 1 ja 4. Bürokraatliku näited on riigiametid- rõhutakse riskide vältimisele. Bürokraatlikud arvestavad baasvajadustega.(LISADA KODUTÖÖSSE) Bürokraatia on seatud org.
Eksperimentküsitlused (uuritavad ei ole anonüümsed ja eesmärk on teada) 25. Loetle erinevaid ekspertküsitluse liike. Üks respondent - klassikaline intervjuu,komisjon o respondente 1 (klassikaline intervjuu, komisjon) Mitu respondenti -fookusgruppi intervjuu, ajurünnak. 9. Arutle teemal, kas teha intervjuu kavaga või mitte? Soovituslikult teha. 26. Loetle ajurünnaku reeglid. häälestab valdkonnale Ei tohi olla detailne, üldine kava - Kõik on võrdsed (pole kindlat juhti);
toetama osalejate koostööd, tunnustama neid, tunnetama rühma meeleolu ja teadvustama seda neile, vähendama pingeid ja lepitama tülitsejaid, soodustama kõigi liikmete osavõttu, hindama rühma efektiivsust. Mõlemaid rolle võib täita üks isik või kaks erinevat isikut. Koosoleku läbiviimise viiside tundmine aitab juhatajal oma ülesannetega paremini toime tulla. Vastavalt olukorrale on tal võimalik valida kas avatud arutelu, ajurünnak, nominaalgrupi tehnika või Delfi-otsustamine. Rühmaotsustamine Keerukate ja oluliste probleemide lahendamine rühmatööna on eeltoodu põhjal märksa efektiivsem kui individuaalne tegevus. Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad
· B protseduuriline õppimine (metoodiline, samm-sammuline, praktiseerimine ja kordamine oskuste kinnistamiseks) Lood probleemide lahendamine · Probleemide määratlemine detektiiv ja uurija · Ideede genereerimine kunstnik · Loominguliste ideede hindamine insener · Ideede valik kohtunik · Lahenduste elluviimine tegija TQM mudel: kultuur Süsteem Vahendid ja tehnikad · Probleemilahendusmees- · Ajurünnak konnad · 7 uut juhtimismeetodit · Ristfunktsionaalsed · Nominaalne grupitehnika NGT meeskonnad · Jõuvälja analüüsid · Tootearendusmeeskonnad · Probleemilahendusmeetodid · Konsensus otsustamisel · Kvaliteediringid · Protsessi parendamine · Töötajate vahelised suhted · Suhtlemisoskus · Kirjutamis- ja lugemisoskus · Statistiline mõtlemine Ajurünnak
5. 2.-4. sammu kordamine nii kaua, kui vaja 6. lahendusele keskendumine Konflikti lahendamise meetod: 1. Kohelge teist inimest lugupidavalt 2. Kuulake, kuni kogete teist poolt, ning peegeldage sisu, tundeid ja tähendust 3. Sõnastage lühidalt oma vaated, vajadused ja tunded. Konfliktide liigid: x emotsioonide konfliktid x väärtuste konfliktid x vajaduste konfliktid Koostööl põhinev probleemilahendus: 1. probleemi defineerimine vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus o enese aktsepteerimine o enese väljendamine
,,Tänapäeva inimese jumalad"). 6. Teema valiku põhimõtted. Teema valimisel peab arvestama iga teemas olevat sõna ja kirjamärki. Ei tasu valida teemat, kus on mõni sõna, mille tähendust sa päris täpselt ei tea. 7. Kirjandi kirjutamine kui protsess, protsessi etapid. Mõtete kogumine, mõtete korrastamine, mustandi kirjutamine, struktureerimie, viimistlemine ja toimetamine. 8. Mõtete kogumiseks on mitmeid võimalusi: a) Ajurünnak - kõik mõtted pannakse kirja b) Mõistekaart - sõsteemselt jaotatud mõtted. c) Küsimuste koostamine - (heuristilised)kes? kus? kuidas? miks? millal? d) Nimekiri - sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks, vastused probleemile: i. Tuleb endale selgeks teha nimekirja koostamise eesmärk. ii. Pealkirja võib sõnastada ümber. iii. Kõik ideed tuleb kirja panna. iv. Nüüd tuleb nimekirja analüüsida
Antud töö eesmärgiks on uurida tagasiside andmise võimalustest, teada saada ning kaasüliõpilastele selgeks teha, kuidas anda ÕISi süsteemis tagasisidet õppejõule ja valitud õppeainele. Antud töös on toodud palju näiteid võimaliku tagasisidede andmisest, miks ja milleks seda on vaja ja kuidas edaspidi saadud informatsiooni ja arvamust kasutada. Iseseisvas töös on kasutatud erinevaid meetodeid võimalikku informatsiooni koguseks nagu ajurünnak, materjalide tõlkimine võõrkeelest, küsimustikke ja ankeetide abi, raamatuid ning erinevaid interneti allikaid. 3 1. MIS ON TAGASISIDE? Tagasiside - (ingl. Feedback) laiemas mõttes tähendab reaktsioon vastastikku tegevusele [1]. Selle eesmärgiks on mõjutada isikuse arengut, olenemata õppija vanusest ja õppevormist. Hindamisel ja tagasisidel on sarnased, kuid mitte täiesti kattuvad funktsioonid. Neil on oluline roll õppija,
eelarvamusest, kehvast organisatsiooni struktuurist, allasurutud vaenulikkusest vüi pinge vabastamise vajadusest. Konflikti lahenduse meetod: Kohelge teist inimest lugupidavalt Kuulake ja sõnastage teise inimese jutt ümber, nii ei ta sellega rahule jääb Sõnastage lühidalt oma seisukoht Koostööl probleemilahendamise meetod: 1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles 2. Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi 4. Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. Viige plaan ellu 6. Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem ka seda, kui hästi lahendus toimus
Millised juhtumid illustreerivad seda probleemi? Milles probleem täpselt seisneb? b) Probleemi analüüs ja selgendamine. Mida see probleem mõjutab jms c) Alternatiivsete lahendite otsimine. Kujutlemine ja ajurünnak antud teemal d) Lahendi valik.leida erinevad lahendid antud probleemile ja sõnastada need vaadates ka negatiivseid segavaid faktoreid e) Lahendi elluviimine. Vaadata mid tuleb lahendamiseks teha antud lahendi käivitamiseks.
informatsioon, aktsepteeritud alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus (S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, piiratud alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) 24. Mida kujutab endast ajurünnak ja millal on seda sobiv kasutada? Ajurünnak struktureeritud protsess ideede genereerimiseks; sisaldab kahte etappi: I etapp ideede genereerimine, II etapp rühmitamine ja kritiseerimine Selle tehnika kasutamise eesmärk on paberilehekeste ja kiire tempo abil kaasata kõik efektiivsesse ajurünnakusse. Kasutada on seda hea siis kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teiste loominguliste tööriistade kasutamist. 25
rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Riski aktsepteerimine, Grupimõtlemine, Loovuse tase 57. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? 58. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. 59. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid, Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid. 60. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja,
terministandardis (EVS-EN ISO 8402:1996). Kvaliteet on toote või teenuse omaduste 32. TQMi definitsioon Kui ettevõtte strateegiline juhtimiskonseptsioon. Tegemist on ja karakteristikute kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud või eeldatavaid Ameerika päritolu konseptsiooniga, mis Jaapanis praktiliselt välja arendati. vajadusi. 33. Protsessi parendamise tööriistad Ajurünnak, maatriksdiagramm, kalaluu, 3. W. E. Deming Statistik. Karjääri alustas matemaatik-füüsikuna. PDCA mudeli probleemipuu, eesmärgipuu, Pareto diagramm, protsessi voodiagramm. looja. 34. TQMi tähtsamad tehnikad Kvaliteediringid, jõustumine, mõõduvõtmine, 4. J. M. Juran Juhtimiskonsultant
annaabi.ee 
