Kui kohtud iga päev samade inimestega nii-öelda sunnitud seltskonnas (kool, töökoht), ei pruugi su kaaslased veel sõbrad olla. Teid peavad ühendama sarnased eesmärgid, sümpaatia, lugupidamine teineteise suhtes ja nii edasi. Loomulikult on sõpruse mõistet väga raske lühidalt defineerida. Seda peab lihtsalt ise kogema. Mina olen seda teinud ja võin öelda, et elus ilma sõpradeta pole suurt midagi huvitavat. Elu tõelised ja näilised väärtused. Mis on elu mõte? Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda
Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada
Eestis elavad kauem mehed või naised mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal; küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused, lähtudes õiguaktidest); küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn). Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi. Kust sa tead? See nõuab väidete põhjendust. FILOSOOFIA VÄÄRTUS Võib öelda, et peale instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi saavutamiseks nt raha) on ka väärtused omaette ehk iseseisvad väärtused
nende alusel hinnata nende tegusid. Samas peab teadma ka inimese situatsiooni asjaolusid. · Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé. Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi. Selleks peab ta küsima endalt pidevalt küsima küsimusi ja seletama põhjuseid. Inimene peaks nii-öelda olema endaga dialoogis. Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja dialoogi saab inimene jõuda tõeni. Sokrates kasutas ka irooniat ehk piinas teisi küsimustega, mis
Töötajate motiveerimise alustamiseks otsi kiiduväärset tegutsemist!Ning pea meeles, et seda , mille eest tunnustad,saad alati juurde.Mida kiiremini head tegu tähele paned, seda kiiremini seda korratakse.Kiida sedasorti käitumist, mida tahakisd ikka ja jälle näha.Siis kujuneb inimetel kindel arusaam, mida sa neilt ootad ja peatselt saavad nad teada, mis tunne on olla edukas. Peaaegu kõik tahavad teha head. Igaüks tahab andas positiivse panuse ja tunda, et elulon mõte.Meil kõigil on unistusi, lootusi ja kirgi, mida kõigest hingest loodame ühel päeval täituvat.Aga tõelisus on see, et enamiku inimeste püüdlused lämmatavad need, kes meid juhivad.Neile öeldakse ette, mida selga panna, millal lõunat süüa ja kuidas töötada. Selleks, et inimeste tugevaid külgi ja andeid esile tuua, pead hakkama tunnustama käitumist, mida soovid neid kordavat.Nii lased neil kogeda, mis tunne on olla edukas.Miski
naist ühe guvernandiga. Kui Anna saabub Moskvasse, suudab ta aga nende abielu päästa, mis on juba purunemise äärel. Dolly on väga heasüdamlik naine, ta ei hoolinud, kui halvas seisus keegi oli, vaid tundis alati kõigile kaasa. Kui Anna oli seltskonna üldise põlguse all, läks tema Anna juurde ja lohutas teda. Seoses Stephani ja Anna pattudega, jääb romaanist kõlama mõte, et mees võib petta, aga naine mitte. 5) Levin ja tema vend Nikolai Levin ei saanud oma vennaga just kõige paremini läbi, põhjuseks nende väga suur erinevus. Nikolai pisut häbenes ennast. Kui Nikolai on suremas, sõidavad Levin ja Kitty talle aga külla ning põetavad ja aitavad teda kuni surmani. Nikolai oli healt elujärjelt kõrvale kaldunud, ta oli vaene ja elas ühe lõbutüdrukuga,
inimarmastuselgi - suures osas on ka erisused sama laadi. Kõikides teistlikes religioonides, olgu siis tegemist polüteismi või monoteismiga, kujutab Jumal endast kõrgeimat väärtust, kõige ihaldatumat head. Jumala vastu tuntav armastus vastab sellele armastusele, mida inimene tunneb inimese vastu; peale selle on tema Jumala ja inimese vastu tuntava armastuse tõeline olemus tihti alateadvuslik seda varjab ja mõistupärastab küpsem mõte sellest, mis armstus tema meelest ikkagi on. 11 2 ARMASTUSE PRAKTIKA Inimesed loodavad saada ,,kuidas seda teha" retsepti nad loodavad, et neid õpetatakse, kuidas armastada. Kui tegelikult on see individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. Iga kunsti praktiliste oskuste omandamiseks on vajalikud teatud üldised eeldused,
kohta kõik teada. Miks me just nimelt sellised olime, miks me üldse olime. Kelle eksperiment see on. Olen uskunud kogu aeg, et kogu selle planeedi eksisteerimine on kellegi kummaline eksperiment. See ei saa niisama olla. Meile on sündimisest saadik antud hea ja kurja tundmus – mitte ainult valik, vaid sund valida! Me ei ole siin ainult niisama, vaid oleme ikkagi mingisuguse suure eksperimendi sees. Epp Annus: Kas ilusa surma mõte seostub loodusekeskse elutunnetusega? Tõite näiteks sügise; näiteks loodusrahvastel. Kirjandusteosena tuleb esimesena pähe näiteks Tolstoi novell “Ivan Iljitši surm“. Nikolai Baturin: See teema on läbinud inimsugu juba niikaua, kui on sellest kirjapanekuid. See teema on igal kirjanikul, kineastil ja muusikul – kuulates Mahleri muusikat lausa tajume surma ilu, mitte kartust ega leina. Inimesele on see omane. Ta on nõnda, selle šniti järgi tehtud, et peab tajuma
Kõik kommentaarid