Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Vasakpoolsete ja parempoolsete parteide haridus eesmärkide võrdlus. Parempoolsed: Kohustuslikuks peavad vähemalt põhihariduse omandamist. Soodustavad individuaal- ja koduõpet. Kutsehariduse omandamise võimalusi soovivad muuta paindlikumaks, et kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve
peaksid osalema vaid meessoost kodanikud, kellel on vastav haridustase ja piisav vara, et olla majanduslikult iseseisev. 19. sajandi lõpuks kaotas enamik Euroopa riike valimisõigusele seatud varanduslikud, mitte aga soolised piirangud. Soome oli esimene riik, kes andis 1906. aastal ka naistele õiguse parlamenti valida. Valimisõigus Valimisjaoskond Prantsusmaal A. Bramtot, 1891 Poliitiliste parteide sünd Demokraatia laienemisega kaasnes kodanike poliitiliste organisatsioonide teke. Ühesuguste poliitiliste vaadetega inimesed koondusid parteideks, et oma seisukohti ühiskonnale tutvustada, valimistel ühtse programmiga esineda ja selle eest võidelda. USA- s tekkisid esimesed poliitilised parteid juba 1790. aastatel. Euroopas loodi esimesed parteid 1832. aasta parlamendireformi järel Inglismaal: maa aadlit esindanud tooride poliitilistest klubidest
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...
Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine PARTEI SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada võimulolijatele survet saavutamiseks Programmi ulatus Haarab kõiki poliitika valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi
Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
Toetab kindlalt oma partei poliitikat. Inimene ei astu iialgi liikmeks. Ei astu kuna kardetakse tööd kaotada, lähedaste halvakspanu,säilitada sõltumatus, et mitte alluda partei sisereeglitele o Valijad Hääletavad valimistel teatud partei poolt · Ideoloogia · Grupihuvid · Aja iseloom · Probleemiväline pooldamine PARTEI FUNKTSIOONID · Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama · Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine · Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine
moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata avalikkusele konkreetset põhjust; inimesed streigivad võideldes salatsemisega; rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa. Üritades uskuda parteisid, peaks parteide tööd olema läbipaistvamad. Parteiliikmed peaksid tahtma ja teadma, kes mida teeb, et saaks vigade tekkimise korral neid õigest kohast parandada. Näiteks võib tuua Reformierakonna rahastamisskandaali. Jürgen Ligi on öelnud: ma ei tahagi midagi teada sellest parteirahastamise tagamaast. Teised reformarid on öelnud, et parteijuhid ei tea tõesti, kuidas raha hangitakse
Tjorn Treu KP-21 Urmas Lehtsalu Vaatasin saadet Foorum, mis oli olnud just lähipäevil. Saates võeti ette 2 küsimust, milles said oma arvamust avaldada ka saate vaatajad. Stuudios olid kohal Väino Linde, Indrek Saar, Kalle Laanet ja Andres Herkel. Esimeseks küsimuseks saates võeti : Kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist?- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas. Kõige rohkem tundus mulle usutavam Indrek Saare jutt, kuna ta rääkis oma arvamust
Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid. Tänapäeval on ka selliseid parteisid, mis taotlevad vaid võimulepääsemist, et seadustada oma n-ö kahtlane äritegevus, näiteks Berlusconi Forza Italia
teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 122. Allikas B. K. Pätsi raadiokõnest 1. märtsil 1936. /---/ Ei ole praegu põhjust parteide võitlust ja tegevust ellu kutsuda. Räägitakse, et mina olevat halb jne. Aga mina ei saa mitte tagasi astuda, sest minu asemele ei ole kedagi panna. Valitsus ja valitsust juhtivad jõud ei saa mitte tagasi astuda parteide soovi kohaselt ja parteide esindajaid enda asemele lasta, seepärast, et meie hooldamise aeg ei ole veel lõppenud. /---/ Seepärast olgu täna kõigile teatavaks tehtud, et valitsus ei kiirusta valimiste ettevõtmisega
Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni kaudu luureandmeid NSV Liidu kasuks ning mõjutati välisriikide poliitikat. Paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete
· Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb. · Miinus- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled Lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem · Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam. · Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad- äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna. Tavalisem on teatud hulk 5-15mandaadilisi valimisringkondi. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valijal tuleb eelistada pigem 1 või 2 erakondlikku programmi, kui 1 või 2 isikut.
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18
võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Hea olenevalt mandaatide parlamenti arvutamise pmst, künnisest Valimiskünnis Puudub Reeglina 2-3% Nt Suurb, kanda, usa, pr Soome, rootsi, eesti, it, taani
Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga MANDAATIDE ARV RINGKONNAS Üks Mitu
Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: partei nimekirjade meetod ja üksiku ülekantava meetod. Majoritaarne valimissüsteem:
töölisklassi kiire muutlikkus ja mõjutatavus, vt Mussolini võimuletulek, natsionalistlikud apellatsioonid ei saa kinnistada sotsialismi külge. Itaalia näide: I ms trauma (majanduslangus, moraalne ebaedu, ,,kadunud põlvkonna" temaatika kahaneb liberaalse võimul oleva partei usaldusväärsus liberaalid, tunnetades ohtu uute liikumiste kommunistid, sotsialistid näol, hakkavad olukorda lahendama vanade meetoditega ehk nt konkureerivate parteide äraostmine eraldub väike grupp fasiste eesotsas Mussoliniga, kes viib ideoloogia tagasi Rooma-aegadesse, andes lubadusi rahvusliku uhkuse ja korra taastamiseks (NB! Puudus varasem poliitiline taust, seega võisid olla radikaalsed ilma vastutuseta) tööliskonna seas populaarseks muutumine 1921. liberaalide ja fasistide valimisliit vastuseisu algus vasakpoolsete vastu 1922. fasistide marss Rooma, mille käigus
, mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning
enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele · Miinused häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus · Plussid hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed sansid saada
vaadete propageerimiseks. Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3. Hääletamine kestab koos eelhääletamisega nädala. 4. Häälte lugemine. Esimesed valimistulemised selguvad 4-5 tunni möödudes. Ametlike tulemuste välja selgitamine kestab umbes nädala
Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke
ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse
Presidendi vahetus toimub põhiliselt sõjaväelise riigipöörde eel Valitsus kannab parlamendi ees vormilist vastutust, kuid president võib parlamendi laiali saata PARLAMENTAARNE VABARIIK Valitsus moodustatakse parlamendi alusel Vormiline vastutus on parlamendi ees Riigipeal tagasihoidlik roll Parlamendil on seadusandlike ja eelarve kinnitamise volitus, samas ka õigus valitsuse tegevust kontrollida Valitsus nimetatakse parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende koalitsioonide esindajate hulgast PARLAMENTAARNE VABARIK Valitsusele parlamendi poolt umbusalduse avaldamine toob kaasa valitsuse või parlamendi errumineku ja erakorralised valimised Valitsus saab kontrolli parlamendi üle, kuna valitsus moodustatakse enamuse saanud parteide esindajate hulgast Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a
suveräniteedi allikaks -, siis on tegu rahva suveräniteediga (J. J. Rousseau). Võimuse lahususe printsiip- seisneb selles, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on iseseisvad, võrdsed ning tasakaalustavad üksteist. See põhimõte eeldab seadusandliku võimu valitavust, kohtuvõimu ja täitevvõimu määratavust ning tegevuse üksteisest lahutatavust. 4. a) ühiskondlikud huvigrupid ja poliitilised parteid, nende roll poliitilises elus; poliitiliste parteide põhitüübid; parteid ja ühiskondliku liikumised poliitilised parteid on “ühiskondlikud organisatsioonid” mille liikmelisus on vabatahtlik ning mille eesmärgiks on saada võimule, omandada materiaalseid hüvesid ja isiklikke privileege Poliitiliste parteide funktsioonid: - Poliitiline = osavõtt võimuvõitlusest ja riigi juhtimisest - -ideoloogiline - sotsiaalne - Organisatoorne - Propagandistlik - hariduslik
Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Uus Kurss: Nii kutsuti Roosevelti reformide kava Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal
nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule
Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim: · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: · Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. · Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas
Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid
Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida?
· Põhimõtted 1) Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond 2) Valimisõigus on üldine (sugu, usk, rass) a. Kodakondsuspiirang b. Vanusepiirang 3) Valimistel on vaba konkurents a. Vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi b. Kandidaatide ülesseadmise õigus c. Kodaniku kandidatuuri esitamise õigus d. Konkurents parteide vahel 4) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed a. Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks b. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on üks hääl MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub 1 20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas
Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber) 3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma
3)Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. AUTORITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud
lihtsus eelised on juhtivatel suurparteidel; väiksemad erakonnad saavad vähe hääli valituks osutumiseks on vaja paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud oluliselt rohkem hääli kui parlament ei peegelda valijaskonna proportsionaalse süsteemi puhultegelikke eelistusi proportsionaalne: - saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga - mitmemandaadilised valimisringkonnad (ühes ringkonnas saab parlamenti mitu saadikut) - kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas - see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. suletud nimekirjad: kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber
Mööda ei saa vaadata ka konkurentsist poliitikas. Poliitilise konkurentsi eesmärgiks on või peaks olema ühiskonnaliikmete maksimaalse heaolu tagamine. Minu hääl valimistel läheb just sellele erakonnale, kes minu jaoks antud hetkel kõige sümpaatsem on ning keda ma antud hetkel kõige rohkem usaldan. Sümpaatiat ja usaldust tahavad rahva seas saavutada kõik erakonnad ning seega tuleb erakondadel omavahel konkureerida. Poliitiliste parteide konkurents väljendub tänapäeval kahjuks enamasti teiste erakondade laimamisel ning sellega enda maine tõstmisel. Vähem on märgata tõsist konkurentsi, kus mõlemad osapooled üritavad maksimaalset tulemust saavutada ning võitjaks oleks see osapool, kes jõuaks maksimaalsele tulemusele võimalikult lähedale. Parteide siseselt konkureerivad partei liikmed paremate positsioonide pärast, sest teatavasti, mida parem (loe: mõjuvõimsam) on positsioon, seda lihtsam on end
OTSESUS- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. VALIJATÜÜBID AKTIIVSED- valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini. RUTIINSED- valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad parteid harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. JOOKSIKUD- jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid, mille tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega. PASSIIVSED- valijad ei tunne erilist huvi poliitika ega parteide tegevusprogrammide vastu, nende osavõtt valimistest sõltub paljuski juhuslikest asjaoludest. VALIMISSÜSTEEM Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes mandaadid ehk kohad esindusorganis.
igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled b)Proportsionaalne vs *jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus 4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse
kvoodi tis. Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt.Teises voorus moodustatakse hine valimisblokk lhedase mtteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane
- kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud - vanuseline piirang valimised on vabad - kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul - kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad
Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt. Varasemalt polnud ma kunagi eriti enese ning ka parteide vasak-parem spektrile paigutamisele tähelepanu pööranud ning seda ka tohutult tähtsaks pidanud. Minu jaoks tegi muidu kohati keerulise artikli palju huvitavamaks teema tausta lahti seletamine ehk ideoloogilise enesemääratlemise ajaloo ning arengu tutvustamine. Varem ei teadnud ma, et parem-vasakpoolne jaotus just Prantsusmaalt alguse või et tööstusrevolutsioon oli põhjus, miks enesemääratluses sai tähtsaks ka majanduslik väärtuskonflikt, kus vasak pool ehk madalam klass
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos
valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat; soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist; valimiskünnis 5%; suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate huvigruppide huvid on rohkem esindatud; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4
Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Süsteem pole vaba ka puudustest- see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne valimissüsteem On laialt levinud (Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) . Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on see ka keerukam. Proportsinaalne spsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsinaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab riik vaid ühe ringkonna (europarlamendi valimised), tavalisem on 5-15 mandaadilist valimisringkonda (Riigikogu valimised). Kolmas tunnus seiseb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirja võib koostada kahe põhimõtte alusel:
Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetusega ettepoole.
Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem
(Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks.
Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist
Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad
annaabi.ee 
