Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
Selleks püütakse saada võimalikult paljude valijate hääli, jagades lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populaarne on ka bürokraatia ja valimisinstitutsioonide materdamine. Sama oluliseks on saanud läbirääkimised teiste erakondadega. Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval üldse saabki eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsuse skaalal: Sotsiaaldemokraatia Tsenter Konservatism Liberalism Vasakpoolsus----------¤-----¤--------------¤---------¤----------¤-------------¤-----Parempoolsus Kesk SDE Rohelised Rahvaliit IRL Reformierakond · Tallinna linnavalitsus on vasakpoolne: Kesk +SDE · Tsenter-kalduvad mõnes küsimises parempoolsusele, mõnes vasakpoolsusele, kuna tsentriparteidel puudub kindle ideoloogia.
" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised) - see tõi kaasa erakonnaprogrammi hägustumise - bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine - rõhutatakse lihtinimeste soove Helle Pondre 2010 Vaatame õpik, lk 82 - Eesti erakondade asetust vasak-parempoolsuse skaalal Missugused parteid on poliitiliselt maastikult kadunud? Missugused parteid on ühinenud?
Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus
hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval saab üldse eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Põhimõtteline jaotus vasak- ja parempoolseteks parteideks kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamisel kui valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestima Keskerakond. Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja elulist
1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt
Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete stabiilsuse tugevdamisele. Kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus.
arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga. Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool jäigemad Vasak pool liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdust. ,,Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele." Sotsialismi õpetused jagunevad: 1) Revolutsioonilised sotsialimisõpetused taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. 2) Reformistlikud õpetused taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel
arv oli massiliselt kasvanud. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, mille alusideoloogia pole enam selgesti määratletav, väidavad end esindavat kogu rahva huve, eesmärgiks võita valimised. Jahtides iga valija häält, jagatakse lubadusi kõikidele, kuigi nende täitmine ei saagi olla reaalne. Populistidele on tüüpiline bürokraatia ja valitsemiskulude kärpimise nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4
depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda) · Enim naisi on Rahvaliidus (tervelt 57%). Selle põhjuseks on see, et Rahvaliiduga ühines kunagi selline liit nagu Perede ja Pensionäride Liit. Ka Keskerakonnas on palju naisi. Päris palju oli ka Res Publicas. · Kõige rohkem noori on Reformis ja vähim SDEs Erakondade klassifikatsioon · Vasak-/parempoolsuse skaala. Lähtub riigi rollist ühiskonnas(suur riigi roll = vasakpoolsus; väike riigi roll = parempoolsus) · MRP uurib seda (ei ole Molotov-Ribbentropi pakt) erakondade programmide alusel o 56 eri kategooriat (13 vasak, 13 parem) o Aluseks laused programmidest · Erakonnad eristusid tugevalt 1990ndate lõpus Kagu-Aasia kriisi tulemusel, aga pärast seda toimus koondumine. Kõik erakonnad liiguvad praegu parempoolsuse suunas (kriisist toibumine)
....................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15 5.1Miks on erakondi vaja?................................................................................. 16 5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga...................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised..................
järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Konservatismi areng ® Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine ® Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli ® Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism Konservatism ja demokraatia n 19. sajandi algusest Teise maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatiavastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, mis pidanuks kindlustama, et vaid vastutusvõimeline osa ühiskonnast saab poliitika üle otsustada
Konservatismi tunnused: elulähedane,praktiline vaatenurk,oragaaniliselt terviklik ühiskond, paremate võim ja eliidi vastutus, skepsis suurte muudatuste vastu, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda, kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks, traditsioonide austamine Voolud: Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 47. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’ Roheliste tunnused: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast skepsus progressi suhtes „kosmoselaev Maa“ edasikestmine Voolud: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 48
Niisugused rühmad tekivad olukorras, kus rahva arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsituse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioone säilitada ning kaitsesid privileege ja absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus, keda esindasid liberaalid, tahtis suuremat võimu. Tööstus arenes, tööliskond suurenes, kuid tema olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus. 1830
· usk riiki kui loomulikku elukeskkonda 11 · kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks · traditsioonide austamine Voolud: · Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine · Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli · Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 1 Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Roheliste tunnused: · inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund
Ta kõrvaldas põhikirjast kõik viited riiklikule omandile, loobus isegi nõudest jaotada tulusid ümber maksude tõstmise kaudu. Blair kahandas ka ametiühingute mõju. Tulemuseks sai Tööpartei valimisplatvorm, mis oli äravahetamiseni sarnane konservatiivide omaga. Blair oli kujundanud välja täiesti uue vasakpoolse ideoloogia, mis ei seostu enam vähimalgi määral endisaegse marksistliku maailmavaatega. Ta kuulutas, et vasak- ja parempoolsuse vahe ei ole mitte majanduses vaid moraalis. Poliitikas ei määra asjade seisu mitte ainult majandus, vaid ka sotsiaalsed suhted valitsuse ja rahva vahel. Suurim muutus, mille leiboristid kohe pea suutsid ellu viia, oli Suurbritannia maine parandamine välisriikides pärast konservatiivide valitsuse ligi 20 aastat kestnud vastupanu Euroopa integratsioonile. Blairi kavandatud reformid on kaugeleulatuvad: ajakohastada sotsiaalsüsteemi;
o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides) Midagi tuleb pakkuda kõigile, tuleb meeldida "soo"-le. o Vasakpoolsuse ja parempoolsuse paigutamine rahvuslikku konteksti, eriti just 20. sajandi Euroopas. Venemaa (bolševike võimuletulekuid) kui vastakpoolsed ja vastaseid kui nende vastaseid. Kui lähtuda Ida-Euroopa riikide agraarsest olemusest, siis oleks vasakpoolsed kui urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks
Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism), paremate võim (paternalism, aristokraatia) ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus, kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side, traditsioonide austamine. Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism. 53. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest. Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast. Skeptilisus progressi suhtes. ,,Kosmoselaev Maa", edasikestmine, sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund. 54. Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat.
uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja. Kaasaegse vasakpoolsuse ja eriti uus-leiborismi põhiteoreetik 4 “kolmanda tee” mõiste autor: al. 2004 paruni tiitel, leiborite esindaja Lordide kojas. Kolmas tee ei ole vasak- ja parempoolsuse vahepeal. Moodne vasakpoolsus (Giddens,1998. The Third way: the Renewal of Social democracy) Vana sots.demokraatia Uus sots.demokraatia Neoliberalism Diskursus Õigused, turutõrked, Õigused ja kohustused, Kohustused, riigi õiglus turu ja riigi tõrked, tõrked, tõhusus õiglus ja tõhusus
Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. Carlo Maria Mariani akademismi taaselustamine veidrad motiivid, klassitsistlikute skulptuuride jms kasutamine. SÜNDMUSED JA ETENDUSED 50ndad külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock 60ndad külm sõda lõdveneb, toimub kiire kallak vasakpoolsuse suunas 70ndad vietnami sõda, radikaalsed kunstinähtused 80ndad selge pööre parempoolsuse ja konservatiivsuse poole, tugev Nõukogude Liidu vastasus. Hiljem aga kadus vastandus NL lagunes ja polnud enam põhjust äärmuslikule parempoolsusele. + 80ndate lõpus toimus majanduskriis. Rahulolematus ühiskonna suhtes kasvas taaskord. Pendel kaldus mõõdukale vasakpoolsusele (mitte päris nii palju nagu 60ndatel aga siiski). Koos sellega tugevnesid uuesti antikodanlikud meeleolud, sellele tekkis sotsiaalne nõudlus. Taaselustusid 70ndate kunstile omane happening ja performance.
- Leeuds tekkis vasak-ja parempoolse erkaonna vahel uute populiastilke jõudude esilekerkimin., kes 2003a presidendivalimiste toetasid Vilniuse linnapead Rolandas Paksast, kes võitis, kuid sattus rahastusskandaali, astus tagasi ja sai 2004a uuesti presidendiks Adamkus. 2004a seimivalimsitel võitis taas populistlik Viktor Uspasskihhi Töölispartei, PM-ks aga Brazauskas. Põhiline: vasak- ja parempoolsuse vaheldumine. 2009a sai presidendiks Dalia Grybauskaite. Majandusreformid - Oma raha: Vähi üleminekuvalitsus läks 1992 kroonile, mis seotud Saksa margaga. Lat,Lit oli rublaga paralleelne rahaühik revlis ja talonas, kuid 1993a läksid üle latile (seotud rhv valuutakorviga) ja litile (seotud USA dollariga). - Eesti reformid radikaalseimad Mart Laari juhatusel, kes ajendus Milton Friedmani ja Margaret Thatcheri ideedest sokiteraapia, mis pani halvemasse olukorda põllumehed
31 Ideoloogiad peaksid olema aluseks mingisugusele poliitilisele programmile. Samas erakonnad on kombinatsioon erinevatest ideedest. Konservatism - traditsioon Liberalism - vabadus Kommunis, sotsialism - võrdsus Natsionalism -rahvus Fasism rass + rahvus + juht Rohelised loodus Feminism naiste vabadus Anarhism riigi kaotamine. Poliitiline spektrum (Hans Slomp). Kokku pandud ideoloogiad ja reziimid. Ühelt poolt on vasak ja parempoolsuse telg, teisalt autoritaarsuse ja liberaalsuse telg. Vasakpoolne räägib palju riik peaks majandusse sekkuma, parempoolsus arvab, et riik ei peaks majandusse sekkuma. Ühiskonna võimustruktuur Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnad? Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme?
annaabi.ee 
