Rs A1 A2 A3 A4 A1 A A1/A2 A3/A4 æ1 = ln æ3 = ln 3 æ Jrk nr. mm mm mm mm A2 A4 1 0 40 32 30 26 1,25 1,15 0,223 0,143 0,183 2 25 40 30 22 18 1,33 1,22 0,288 0,201 0,244 3 50 40 28 20 14 1,43 1,43 0,357 0,357 0,357 4 75 40 26 18 10 1,54 1,80 0,431 0,588 0,509 5 100 40 22 12 6 1,82 2,00 0,598 0,693 0,645 6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746...
Rahva iseseisvus koos vabade ja ausate valimistega Eestis. Ajaloost selgub, et Eesti rahvas on olnud oma maal palju võõra võimu all, kus rahavas pole olnud vaba oma otsustes oma riigis ja oma riigi korralduses. Alati on keegi otsustanud, mis on meie riigile hea, arvestamaks selle riigi kultuuri ja eripära. Sel aastal, kui mina sündisin, toimus riigipööre, kus Eesti rahvas saavutas taasiseseisvuse. Rahva iseseisvus on see, kui inimesed ise saavad otsustada, millist riigi korda nad eelistavad, millist poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse es...
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni,
Elektrivool Elektrivool kujutab endast vabade laetud osakeste suunatud liikumst. Vaba laetud osake pole seotud oma aatomiga. Vabadeks laetud osakesteks võivad olla elektronid, ioonid või augud. Elektriväli mõjutab laetud osakestele elektrijõuga ja see paneb nad liikuma. Seega, elektrivoolu tekkimise tingimusteks on 2 asjaolu: 1) Vabade laetud osakeste olemasolu 2) Elektrivälja olemasolu Metallis on vabu elektrone. Elektriliste omaduste poolest jaotatakse ained kolmeks: 1) Elektrijuhid(Juhid) – Kõik ained, mis juhivad elektrit, eriti head on hõbe, kuld, vask, alumiinium. Juhid on ka elektrolüüdid e. Hapete, aluste ja soolade vesilahused. 2) Mittejuhid(Isolaatorid, dielektrikud) - Gaasilised, vedelad ja tahked, nt klaas, puit, puhas vesi, õlid.
3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad 3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid 4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed 4.Valimistulemused võltsitud, tegelikud andmed 5.Valimiste eesmärk rahva huvide arvestamine võltsitud 5.Valimiste eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine Vabade valimiste põhimõtted/printsiibid: 1)Üldised st valimistes osaleb reeglina kogu täisealine kodanikkond. Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi: · Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral · Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab...
edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem. Suurema sissetulekuga isikud ja ettevõtted peavad maksma kõrgeimaid makse, seega astmeline e progressiivne maksusüsteem Valimised (2.3 lk 42-45) 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3
Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahuses Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahuses
1. Elektrilaeng - näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng - vähim looduses eksisteeriv laeng. Kandjad on prootonid ja elektronid. 2. Juht - ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Looduslik vesi. Dielektrik - ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Puhas destilleeritud vesi. Pooljuht - Laengukandjad vahest on vahest mitte - kandjate hulga muutus. Juhivad ühes suunas. 3. Elektrivool - vabade lanegukandjate suunatud liikumine elektrivälja mõjul. Voolutugevus - Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab
...9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin oma referaaditeemaks ,,Valimiste funktsioon ja valimissüsteemid". Valisin selle teema, kuna ei leidnud muud sobivat teemat. Minu referaadis tuleb juttu majoritaarnsest valimissüsteemist, proportsionaalnsest valimissüsteemist. Samuti sellest kuidas valitakse Eesti Vabariigis riigikogu. Valimiste funktsioonidest ning vabade valimiste põhimõttest tuleb samuti juttu. Head lugemist :) Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) Parlamendivalimiste süsteem, mille puhul riik jagatakse valimisringkondadeks ja igast valimisringkonnast valitakse kindlaksmääratud arv parlamendiliikmeid. Lihtsaim vorm on, kui igast ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond.Valituks osutub kandidaat või
1. Mida nimetakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist 2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei toh...
Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses.
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud
Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse
a) Ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid b) On seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel o on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid c) Majandusüksuses tegelikult kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk 2. Reaalne tööajafond on: (3 punkti) a) Päevade arv aastas 365 (366) b) Vabade päevade ja pühade arvu võrra vähendatud kalendaarne tööajafond ( 2012 aastal 254 päeva) c) Nominaalne tööajafond, millest on maha arvatud korralised puhkused, lisapuhkused, haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1
Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul
edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem. Suurema sissetulekuga isikud ja ettevõtted peavad maksma kõrgeimaid makse, seega astmeline e progressiivne maksusüsteem Valimised (2.3 lk 42-45) 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) ...
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse
elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. · Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. · Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone mille
Inimkeha juhib elektrit suhteliselt hästi. Kui kuivasid juukseid kammida, võivad need elektrit täis minna, aga siis kui kamm teha märjaks, siis need juuksed ei tõmbu kammi külge. Metalli või kraanivee hea juhitavus on tingitud asjaolust, et nad sisaldavad arvukalt liikumisvõimelisi laetud osakesi ehk vabu laengukandjaid. Laengukandjate suunatud liikumist nim. elektrivooluks. Voolu tekkimisel on vajalik vabade laengukandjate olemasolu. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Tüüpilised juhid on metallid.Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe laengukandjais. Pooljuhid on saanud oma nime vahepealse elektrijuhtivuse järgi juhtide ja dielektrikute vahel. Laengukandjad pole küll tihti vabad, kuid ei ole neid raske vabaks teha. Kindlaid piire kolme ainete rühma vahel pole.Elektrivoolu iseloomustamiseks on voolutugevus. See näitab , kui suur laeng läbib ahaühikus juhi ristlõiget
Antioksüdandid Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8
100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k. acid value ehk AV) on KOH milligrammide arv, mis kulub 1g proovis esinevate vabade rasvhapete neutraliseerimiseks. Happearvu väljendatakse milligrammi KOH/g rasva kohta. Vabade rasvhapete sisaldus ( inglise k. free fatty acids ehk FFA) esitatakse massi protsendina vastavalt õli (rasva) päritolule. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 % Töö käik
laengukandjaid. Elektrivool metallides:Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega.Aineosakesed paiknevad kristallis korrapäraselt, moodustades kritallivõre.Metalli kristallivõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Positiivsed ioonid võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. Et metallis oleks eletrivool tuleb selles tekitada elektriväli. Elektriväljas mõjuvad vabadele laengukandjatele elektrijõud , mis panevad need suunatult liikuma. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on seega vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Vabade elektronide suunatud liikumise kiirus metallis on väga väike. Elektrivool elektrolüütide vesilahuses: Kuivas keedusoolas ja puhta vees elektrivoolu ei teki. Kuiv keedusool ja vesi on isolaatorid. Seega elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes majanduslikkude ühingute üldliit, mis oleks moodustatud üksikute vabade kutseühingute alusel. Anarhism Eestis
voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub voolutugevus juhis?
voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub voolutugevus juhis?
5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suuruselt võrdne kristallvõre ioonide kogu laenguga. 10. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides? Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. 11. Milline on elektrivoolu korral vabade elektronide liikumise suund metallis? Negatiivselt pooluselt positiivsele poolusele. 12. Miks puhas vesi ei juhi elektrivoolu? Sest puhtas vees pole vabu laengukandjaid. 13. Miks kuiv keedusoole ei juhi elektrit?
Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.8.Mis on juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (juhivad väga hästi elektrit). Pooljuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv keskmine. Dielektrikud on ained, milles vabade laengutekandjate arv on väga väike (isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained).9.Mis on elektrivool, voolutugevus? Valem, ühik. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem l = q/t, ühik A - amper. 10.Mis on elektrostaatika?
TEST 7 ELEKTER 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada ja rööpühenduse korral? Jadaühenduse kogutakistus on üksikute takistuste summa Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: Pooljuhid vabade laengukandjate arv reguleeritav Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike Juhid vabade laengukandjate arv on suur. 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? Punktis A jõujooned kõige tihedamad
Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu teadmine, autoriteet ja süsteem) ja heade asjade (nagu vabadus, kogukond ja
· Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. · Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng
Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta? Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule.
Valimiste funktsioonid • võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine; • võimudele kodanike nõudmiste vahendamine; • rahva usalduse tagamine võimude vastu; • inimeste poliitikast informeerituse tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3
Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine. Dvitamiin: mesilasema piim, suir, nisu, spinat, põldosi, petersell, oder, nõges, mais, must sõstar Vananemisel Dvitamiini omastamine väheneb kahekordselt. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist. Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused
· Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laengukandjaid (termoemissiooni teel).
Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti ELEKTER ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. 1. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. · Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5
lõõgastumisfaktor Osoon O3 Plussid Miinused Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus Plussid Miinused Purustav toime Vananemine Lipiidide peroksüdatsioon Vabade radikaalide rünnaku eelismärklauaks on lipiidides esinevad küllastamata rasvhapped. Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid. Ei ole patoloogiline protsess. Väikses koguses bioregulaatorid. Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid. 10 ,,käsku"
I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja neg. ioonide suunatud liikumisest
- Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline 2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel hüdraatumine (energia vabaneb) eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel.
Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur dielektrikud (isolaatorid) mittejuhid, väga vähe vabu laengukandjaid pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest ja põhiaine lisandite sisaldusest Kahe keha hõõrumisel elektriseeruvad kehad, sest selle käigus liiguvad elektronid ühelt kehalt teisele ning seetõttu pole elektronid ja prootonid enam ühes kehas tasakaalus. Elektrone
5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid). Mittejuhis ei ole vabu laengukandjaid. 6. Kirjelda metalli ehitust. Kuidas tekib metallis elektrivool? Milliste osakeste suunatud liikumine tekitab metallis elektrivoolu Kristallvõre sõlmpunktides paiknevad + metalliioonid. Ioonide ümber paiknevad väliskihi elektronid, mis saavad vabalt liikuda. Elektrivool tekib vabade elektronide suunatud liikumisel juhul kui juhis on elektriväli ehk peab olema ühendatud vooluallikaga. 7. Millised osakesed on vabadeks laengukandjateks elektrolüüdi vesilahuses? Elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid. 8. Iseloomusta elektrivoolu toimeid (3). Millised neist sõltuvad voolu suunast? a)Soojuslik toime voolu toimel soojenevad nii metallid kui ka elektrolüüdi vesilahused.
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid.
Elektritakistus. Juhi takistus. Eritakistus Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Juhi takistus on määratud tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon..........................................................................................................................5 Printsiibid................................................................................................................................5 Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus.....................................................
annaabi.ee 
