27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1.2 Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. 2. ASJAOLUD 2.1. A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. A.A. ei ole Eestis sündinud, kuid ta on rahvusest eestlane ja elab Eestis juba 1970.-st aastast. Tema isa on eestlane, mida A.A.
kodanikega. $36 Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. ?Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi (lk 84) [Võrdlev tabel] Eesti Vabariigi kodanikud 85% üle 1,1 miljoni. Mittekodanikud 15% 1) välismaalased ehk välisriikide kodanikud 8% üle 100 000 sealhulgas 98 000 Vene Föderatsiooni kodanikud 2) määratlemata kodakondsusega ehk kodakondsuseta isikud ehk apatriidid, need on endise NSV Liidu kodanikud, kes pole senini oma kodakondsust määratlenud üle 90 000 7%. ?Rahvas körgeima riigivõimu kandja (EV Ps 3ptk) $1..., kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas $56... rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis).
Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates
- on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulekut - omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile - sooritab eksami · alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda lapse - vanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi - üks vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses kohapeal) - vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi ja kasvatab last üksi - Eesti kodakondsust omav eestkostja või eestkosteasutus, kui lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanemlikud õigused - vanemad (või üks vanem kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav vanem)
Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta
riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi Deklaratsioon ametlik teadaanne
kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga.
elanikuna ja venelasena tähendab, et seos Eesti riigi või kodanikkonnaga on äärmiselt nõrk. (Henno 2007) Eestis elab 2006 aasta seisuga 10% (136 000 in.) määratlemata kodakonsusega välismaalasi ja elanike koguarvust on siin enim Eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesi- u 93 000 inimest.(KMA 2006:13;24) Eestis elab seega üsna suur protsent vene rahvusest inimesi, kes ei tunneta eestlust. René van der Lindeni ja Doudou Diene´i idee teostamisel väljastada lihtsamini kodakondsust (kusjuures Eesti süsteem on võrreldav teiste väikeriikide omaga) toimuks Eesti ühiskonnas loogiliselt järgmine tsenaarium: Kui kodakondsuse on saanud eelpool nimetatud 10% mittekodanikest, kes ei ole läbinud täies mahus kodakonduseksameid- ei oska eesti keelt ega seega saa aru kultuurist- on need inimesed sotsioloog Iris Pettai sõnul on palju kergemini manipuleeritavad kas või Venemaa propaganda mõjul (Henno 2007). Venemaa või mõni Eesti venemaaliselt
pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik 2. Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel 3. Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta 4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus
paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks täita rida tingimusi. Näiteks peab tundma kohalikku kultuuri ja oskama kohalikku keelt
Ühiskond koosneb kodanikest ja mittekodanikest. Eesti kodanik on eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus
a aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992. aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus. Seega on Eesti Vabariigi kodanikud automaatselt need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NSV Liidu koosseisu, samuti nende järglased. (ibid: 23) Lisaks sünnipärastele kodanikele on Eesti kodakondsus laienenud ka naturalisatsiooni teel. Naturaliseerimine eeldab isiku soovi kodakondsust vahetada ning teatud tingimuste täitmist, mida kodakondsust andev riik nõuab. Pärast Eesti riikluse taastamist on siin elavatele välismaalastele antud õigus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda. Kuid nad võivad viibida Eestis ka välismaalasena alalise või ajutise elamisloa alusel. (ibid: 53) Eesti kodakondsusega inimeste arv on küll järjest tõusvas laines, ent siiski on suur osa meie kodanikkonnast määratlemata kodakondsusega inimesed
· iga vähemalt 21.aastane hääleõiguslik Eesti kodanik võib kandideerida Riigikokku · ainult kodanikul on õigus kuuluda erakonda · vähemalt 40.aastane sünnijärgne kodanik võib kandideerida Vabariigi presidendiks · ühtegi kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välja arvatud kurjategijate väljaandmine, kui riikide vahel on vastav leping) · sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse:
neile ettenähtud naturalisatsiooni protseduurid, mis tulid peamiselt tollal kehtivast kodakondsuseseaduse nõuetest. Tol hetkel võis saada kodakondsuse naturaliseerimise käigus lihtsa keeleoskuse tundmisega aga kodakondsusseaduste tundmine ei olnud kohustuslik ning seda ei nõutud eksamil, pidi olema vaid alaliselt Eestis olema elanud 2 aastat ning ei tohtinud kuuluda välisriigi jõustruktuuridesse ehk pidi olema Eesti riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel, kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87 tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis
milliseid lahendusi minule pakkuti, aga oli selliseid nagu abielumine, otsida seadusliku esindajat , otsida töökohta. Need variandid ei sobinud, olen nii vihane. Kuidas siis saab, kus on õiglus. Miks mina noor neiu, kellel on tulevik pead vastutama oma vanemate saanud vigade eest. Kodakondsuse teenindaja ei saanud mulle aidata, sest vastavalt seaduse oli temal õigust. Pärast kodakondsuse juhataja vestluse, kelle poole ma pöördusin nõustamiseks, anti mulle võimalus taotleda Eesti kodakondsust. Seaduse alusel leiti minu eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek(lapse igakuine toetus). Olen sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, eesti keele oskuse eksami. Lõpuks ma sain Eesti kodakondsust õiguslikult. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus.
riigi võimu Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korraga · Õiguse tekkimine: - Sünnikodakondsus vereõiguse alusel (inimene omandab oma Tavad reeglid, mis kujunevad pika aja jooksul ühiskonna vanemate kodakondsust); maaõiguse alusel (laps saab selle riigi käitumist; nende teostamine o n kohustuslik, sest nad on pika kodakondsust, kus ta sündis Ameerikas) aja juba eksisteerinud - Paiksusensus teatud aeg, mille alusel saab inimene selle riigi Tavade rikkumist sugukond pidas ohtlikuks; sellise inimese kodakondsust ( Monakos, 20 aastat)
Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega. Õigus saada Eesti kodakondsus sünniga on igal lapsel, kelle vanematest on vähemalt üks Eesti kodanik, Kodakondsuse taastamise taotluse saab esitada inimene, kes elab püsivalt Eestis ja tõendab, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest või tal puudub kodakondsus. Niisiis ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta ka isikliku veendumuse tõttu. Nii ei ole lubatud inimestelt võtta kodakondsust poliitilistel põhjustel. Kodakondsuse seaduse järgi ei või inimesel olla korraga mitut kodakondsust. Kui inimene on aga mitu kodakondsust omandanud sünniga, siis ei tohi sünniga omandatud Eesti kodakondsust inimeselt võtta. Naturalisatsiooni tingimused kehtestab iga riik oma seadustega, seetõttu võivad need olla erinevad, Samal ajal leidub esitatavates nõuetes ka sarnasusi
Peale naiste jäeti kodakondsusest ilma ka orjad ja välismaalased.Mõnes linnriigis ehk polises kehtis otsene varanduslik tsensus, mis määras, et soovi korral kodanikuks saada, pidi soovija olema piisavalt varakas, et soetada endale jalaväelase täisvarustus. Varustuse omamise vajalikkuse põhjuseks oli omakorda see, et iga linnriigi kodanikud pidid oma riiki ise kaitsta aitama. Eraldiseisvate näidetena võib välja tuua Ateena ja Sparta. Ateenas omas kodakondsust iga meessoost täiskasvad Atika põliselanik. Spartas aga olid kodanikud vaid üle 30-aastased spartiaatidest mehed, kes olid varemalt läbinud sealsed kombekohased sõjaväetreeningud. Tänapäeval omandatakse kodakondsus enamasti sünniga, kui sünnid riigis, mille kodanikud su vanemad on. Kodanikuõigused antakse kõigile lastele, olenemata nende soost või nende perekonna varalisest seisusest. Kuna kodanike alla käis vaid väga väike hulk linnriikide elanikke, ei toetunud ühiskond neile
5) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 6) viisaasjade korraldamine; 7) migratsioonijärelevalve korraldamine ning haldussunni kohaldamine; 8) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine 4. Isikut tõendavad dokumendid: · Isikutunnistus · Eesti kodaniku pass · Välismaalase pass · *Meremehe teenistusraamat , meresõidutunnistus 5. Integratsiooniprobleemid Eestis: · 60 % välispäritoluga rahvastikust ei oma Eesti kodakondsust · välispäritolu rahvastik kasutab suures osas oma emakeelt, milliseks on sageli vene keel · välispäritolu rahvastik on alaesindatud sotsiaal- ja ärisfääri kõrgematel positsioonidel 6. EV kodakondsuse andmise otsustab Eesti Valitsus. 7. Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta. See on kirjas Eesti Kodakondsuse Seaduses. 8. EV kodanik ja eestlane ei ole kattuvad mõisted. Inimene võib olla küll hingelt eestlane, kuid mitte EV kodanik
PÕHJUSED : 1) Hea arstiabi 2) Head elutingimused III iive väike o või negatiivne IV Koormusnäitaja suur 1) Palju vanureid 2) Nooredkaua tööturul mitteaktiivsed KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE I Väike sündimus II Väike suremus III väike iive IV Koormusnäitaja üle 5% tööealised 25% noored alla 25% vanurid MIGRATSIOON I vabatahtlik 1) alaline migratsioon a) lahkutakse sotsiaalmajanduslikel põhjustel ( paremad palgad, elutingimused töötingimused) b) Taotletakse kodakondsust 2) ajutine a) võõrtöölised b) Tavaliselt läheb üks pereliikmetest c) kodakondsust ei taotleta d) keele õppimine pole oluline II SUNDRIGRATSIOON 1) küüditamine 2) pagulus ( pagulane ehk põgenik) ÜRO 1951 a põgenike konventsioonis defineeritakse põgenikku kui inimest, kellel on tungiv põhjus karta tagakiusamist oma rassislise, etnilise või teatud ühiskonnagrupppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste või poliitiliste veendumuste tõttu.
E-RIIK Anna-Valeria Damaskina 10 A klass EESTI on riik, mis vaatab tulevikku Rahvaarv: 1,3 miljonit Internetikasutajaid: 1000000 Mobiiltelefonide kasutamise arv: 2000000 Juba 1990 kõik Eesti õppeasutused olid ühendatud Interneti ID - kaartid.Me kasutame elektronilised passid Eesti kodanikud võivad hääletada interneti teel INTERNET –Pank me võime maksta arveid interneti teel Ühistranspordis on elektrooniline piletisüsteem Igaüks võib saada e-kodakondsust AITAH tähelepanu eest
ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem
töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse. (USA, Brasiilia). IUS SANQUINIS põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Kuidas kodakondsust saadakse? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Kui isik taotleb kodakondsust, peab ta läbima järgmised tingimused: *Tegema keeleeksami. *Tegema põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami
massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad isikud pidid kodakondsust taotlema naturalisatsiooni korras. See on ka praegu nii, et peab taotlema naturalisatsiooni korras. 5. Miks on Eestis palju mittekodanikke? Sest Eestis elab endiselt palju Nõukogude Liidu ajal siia elama sattunud mitte-eestlasi ja nende järglasi, kes pole ei sünnijärgselt ega läbi naturalisatsiooni Eesti kodakondsust saanud. Lisaks on Eesti kodakodnsuse taoltemisel vaja sooritada eesti keele eksam või peab olema omandatud eesti keeles haridus; lisaks veel eksam põhiseaduse
Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel". Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida. Tulemused hakkasid paranema esimese taasisesiesvumisjärgse välistreeneri, islandlase Teitur Poroarsoni saabudes, Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati 5.
tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/ Erakond: Keskerakond Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate
IV Koormusnäitaja väga suur Põhjused: 1) Palju vanureid 2) Noored kaua majanduslikult mitteaktiivsed Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine I Väike sündimus II Madal suremus III Iive väike, kuid positiivne IV Koormusnäitaja: töötavad inimesed- u üle 60%; noores kuni 25%; vanurid alla 25% Migratsioon Liigid: I VABATAHTLIK migratsioon 1)Alaline migratsioon *Lahkutakse sotsiaalsetel majanduslikel põhjustel *Taotletakse kodakondsust *Õpitakse ära keel ja võetakse omaks kultuuriliselt *Lahkutakse koos perega *Reeglina lahkutakse jäädavalt 2)Ajutine migratsioon *Minnakse ajutiselt teise riiki tööle *Tavaliselt läheb üks pereliikmetest *Kodakondsust ei taotleta *Keele õpe- algtase või üldse mitte II SUND migratsioon 1)Küüditamine 2)Pagulus (pagulased-põgenikud) ÜRO 1951. a. Põgenike konvensioones defineeritakse põgeniku, kui inimest, kellel
2)imiku suremus on väike · Iive- väga madal · Koormusnäitaja väga suur 1)palju vanureid 2)kulutused noortele väga suured Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine 1) väike suremus 2) väike sündimus 3) iive väike, kuid positiivne 4) koormusnäitaja üle 50% tööealised, 25% noored ja alla 25% pensionärid. Rände liigid 1. Vabatahtlik ränne · alaline ränne lahkutakse alatiseks teise riiki, taotletakse antud riigi kodakondsust, õpitakse ära keel ja kultuur ning lahkutakse tavaliselt koos perega. · Ajutine ränne Minnakse tööle või õppima. Kodakondsust ei taotleta. Minnakse tavaliselt ilma pereta. Keel omandatakse suhtlustasandile või üldse mitte. 2. Sundränne · Küüditamine · Pagulus 1)rassilise, etnilise, usulise või poliitilise tagakiusamise tõttu
tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla./---/ Erakond: Keskerakond Põhjendused: 1) sest keskerakond võitleb astmelise tulumaksu eest. 2) soovib sotsiaalset turumajandust ehk heaolumajandust. 9. Kas oma programmi sidumine kindla ideoloogiaga on erakonnale pigem kasuks või kahjuks? Põhjendage oma seisukohta. 2p 10. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse? 1 p Eesti kodakondsust soovival välismaalasel, kes vastab kodakondsuse seadusega sätestatud tingimustele, on võimalik esitada Eesti kodakondsuse saamiseks taotlus ning saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Taotlus esitatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA). Välismaalane peab täitma tingimused :*oskama eesti keelt vähemalt algtasemel *tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust *omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate
huvides, pidades silmas jätkusuutliku arengu põhimõtteid, ta peab tundma huvi riigi tuleviku ja riigis toimuvate protsesside vastu. Hea kodanik on aktiivne ning kasutab oma õigust valitsemist mõjutada see tähendab, et ta osaleb valimistel ning lööb kaasa ka kodanikuühiskonnas. Selline inimene hoiab loodust, austab teisi ühiskonnaliikmeid, on tolerantne ning tunneb oma riigi ajalugu. Kuid viimasel ajal on tõelisi kodanikke vähe: suurem osa Eesti kodakondsust omavatest isikutest ei käi valimas, ei jälgi poliitikat ja ei mõtle Eesti ühiskonna tulevikule. Mis on selle ükskõikse suhtumise taga ja kuidas kasvatakse heaks kodanikuks? Ma arvan, et eelkõige mõjutab inimese suhtumist perekond. Just vanemad ja sugulased aitavad väikesel lapsel kujundada väärtushinnangud ning ka arvamus oma riigi kohta. Tavaliselt juhtubki nii, et vanematel, kes ei tunne huvi riigi saatuse vastu, kasvab passiivne kodanik, ning vastupidi
kõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid. 17. Mõisted: Naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine läbi vastava õigusliku protseduuri läbimise. Kodanik- Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Topeltkodakondsusega isik- tähendab, et isikul on kaks kodakondsust. Seda luba- vad näiteks USA ja Venemaa. Eesti sellist topeltkodakondsust ei tunnista. Teabenõue- inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsus asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul. Ärisaladus- on ärisisene teave, mille avalikustamine võib ohustada tema konkurent- sivõimet.
Isa suri kui Händel oli tööle. 12. Erinevus Vanemad pooldasid Vanemad ei pooldanud muusikalisust. Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud kodakondsus. Ei kirjutanud oopereid. fuugasid. Tööaastad Töötas kappelmeistrina, Algul mängis orkestris viilulit, organistina, õukonna muusikuna hiljem orkestrijuht. Oli organist, ja viiuldajana. Lipzigis kontrot. Oli kappelmeister ja õukonna
· eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud · kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus: · olla ustav põhiseadusele · kaitsta Eesti iseseisvust · osa võtta riigikaitsest Eestis elab 1,4 miljonit kodanikku. Kodakondsuse järgi jagunevad Eestis elavad isikud järgmiselt: · Eesti Vabariigi kodanikud (70%) · kodakondsuseta isikud (12,8%) · Vene Föderatsiooni kodanikud (6,6%) · teiste riikide kodanikud (0,6%).
liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. *Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis. *Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik
Aruannet või referaati, edastamaks infot teha kokkuvõtet. ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja isikuandmeid: nime, aadressi, ning kommenteerides ja põhjendades meelde jätta kõige olulisemat. rahvust/kodakondsust). oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja
Euroopa Komisjon Kus linnas asub Euroopa Komisjon? Brüsselis Organisatsioonide lipud. Ratifitseeriritud rahvusvahelise lepingu osa rahvusvaheline akt, millega riik väljendab rahvusvahelisel tasandil oma nõusolekut lepingu siduvuse kohta Eesti õiguses (vaata põhiseaduse paragrahve 3 ja 123). Euroopa Liidu kodakondsus hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust Haagi rahvusvaheline Kohus ülesanne on lahendada vastavalt rahvusvahelisele õigusele õiguslikke vaidlusi, millega riigid on tema poole pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohus tagab 1953. aastal jõustunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhimõtete järgimise. Euroopa Kohus. tõlgendab ELi õigust, et tgada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides.
kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata, Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse rändajaid teistesse EL riikidesse Immigrant välismaalt teise riiki elama asunud inimene Migratsiooniamet - avalik asutus, mis otsustab, kellel on õigus jääda riiki. Migratsiooniamet uurib ja kontrollib nende inimeste avaldusi, kes soovivad resideeruda riiki, tulevad külla, otsivad kaitset tagakiusamise eest või omavad kodakondsust. Kuhu ja miks on eestlased rännanud ? 1) 1920. 2. veeb Tartu rahulepingu alusel 2) 1939. a - 1940. a Balti sakslased 13000 inimest 3) Suurküüditamised Siberisse : 14. Juuni 1914.a 10000 inimest : 25. - 29. Märts 1949 20000 inimest 4) 1944. a sügis- Läände koos taanduva Saksa sõjaväega u. 90000 inimest. Saksamaale ja Rootsi , sealt edasi USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse.
Majandus Nauru peamine tulu tuli fosforiidi kaevandamisest, nüüd kui fosforiidi varud on otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. (See lõpetati 2003) Geograafia Nauru on rõngassaar, mille keskel on laguun (Buada laguun). Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad. Saarel leidub rohkelt fosforiiti. Kliima globaalne soojenemine ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Huvitavat 21
Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu
» «Inimõiguste universaalsus peitub ka nende üldinimlikus sisus.» §3.5 Kodanikud ja kodakondsus. 1. Selglita: kodanik, kodakondsus, kodanikkond? Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus riigi ja kodaniku vaheline õiguslik suhe, mis tagab kodanikule erilised õigused ja kohustused. Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad kodakondsust. 2. Kuidas on võimalik saada EV kodakondsust? Nimetage ja selgitage. · Kodanikuks sünnitakse juhul kui vähemalt üks vanematest omab EV kodakondsust. · Vastava õigusliku protseduuri ehk naturalisatsiooni korras kui on tegemist alla 15-aastase isikuga, piisab vaid taotlusest ning eksameid ei pea läbima. Kui aga vanem, peab isik tõestama, et on elanud Eestis vähemalt viis aastat, oskab riigikeelt, on seaduse- ja kultuuriteadlik.
mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. • Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. • Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. • Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. • Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. • Eestis pole topeltkodakondsus lubatud
keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proprtsionaalne süsteem- põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse; 2) isikud, kes tunnustatakse Eesti kodanikeks Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega; 3) lapsed, kelle sündimise ajal nende isa või ema oli Eesti kodakondsuses;
tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E- valimised ja e-hääletamine oleks küll tunduvalt mugavam, kui praegu aga sellel on ka suuremad riskid. Internetis levivad igasugused viirused, arvutid võivad kokku joosta ja häkkerid häkivad igalepoole sisse kuhu tahavad. Valimised on väga tähtsad ja halvasti oleks,
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle Migratsioonisaldo- sisserändajate ja väljarändajate vahe Immigratsiooni kvoot- valitsuse kehtestatud piirarv sisserändajatele Immigrant- sisserändaja Emigrant- väljarändaja Kodanik- inimene, kellel on elukohariigi kodakondsus Välismaalane- inimene, kellel ei ole elukohariigi kodakondsust Ajaloolised rahvusvähemused- väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond Assimileerima- samataoliseks muutma, endasse sulatama, nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama Rahvastiku tihedus- 29, 6 inimest km2 kohta Asula tüübid- linn, alev, alevik, küla. Esimesed kolm linnalised, küla aga maaline asula Haldusüksused eestis- vallad, linnad, maakonnad
Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941 kandideeris tema film ,,Suur diktaator" ,,Oscarile" viies kategoorias, Chaplin sealhulgas stsenaristi ja näitlejana ei võitnud kumbagi. Charlie oli vasakpoolsete vaadetega. Teda isegi kahtlustati, kui salakommunisti. Ta ei võtnud USA kodakondsust, kuigi elas ja töötas seal aastakümneid. 1952 sõitis ta Inglismaale oma uue filmi ,,Rambivalgus" esilinastusele ning kui ta USA-sse naasta üritas, puudus tal viisa ning teda ei lastudki riiki sisse. Seepeale asus ta elama Sveitsi, Vevey linna ja elas seal surmani. Alles aastal 1972 lubati tal minna Ameerikasse. 1977. aasta 25. Detsembril Charlie Chaplin suri.
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis modernismi arhitekt Raphael Soriano kinnitas õpingute valiku
annaabi.ee 
