Mõisted Maakunst kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid . Performans-Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus.
TÄNAPÄEVA KUNST EESTIS NÄITED SKULPTUUR Tarvas Rakvere Vallimäel Tauno Kangro (sündinud 25. TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GAS...
mõjutavad häppeningu kulgu. Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Edukaid katseid fotokunsti praktiseerimisel tehti juba Victoria ajastul. 1860. aastal pakkus briti portreefotograaf Cornelius Jabez Hughes välja kolm võimalikku jaotust fotograafia jaoks: 1) mehaaniline fotograafia 2) fotokunst 3) kõrgema klassi fotokunst Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriteks. Disain väljendub kõige tuntavamalt meid iga päev ümbritsevates füüsilistes esemetes – asjades, riietes, autodes, ka toidus ja tarbeesemetes, aga see on ainult väike, väljapaistev osa
Cheese Algupärane fotoajakiri Ilmub aastast 2002 MTÜ Eesti Loova Foto Keskus Üsna madal tiraaz Ajakiri ei ilmu 2010a paberkandjal Ilmub 4 korda aastas Toimetaja Tiit Lepp Millele ajakiri keskendub? Fotograafia Fotokunst Fototeooria fototehnika Muud huvitavat TÄNAME KUULAMAST!
Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
Kunstiliigid ja kunsti liigitamine Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
Christianne Peterson, M-13 21.SAJANDI KUNST 1. Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. 2. Häppening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 3. Kehakunst moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha . 4. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. 5. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel luuakse (improvisatsiooniline) etendus. ' 6.Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. ...
Töö InternetigaArto Marfin E-16 Roman Reek Tootedisain – on toodete tootmine, mis on ennekõike tarbijale meelt mööda. - tootedisaineri disainitud voodi. Graafiline disain – graafika alaliik, mis hõlmab ümbritseva materiaalse keskkonna graafilist kujundamist. Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika v...
Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist. · Kõrgtrükk · Lametrükk · süvendtrükk Tarbekunstis luuakse kindla funktsiooniga esteetilisi esemeid. · Keraamika · Klaasikunst · Nahkehistöö · Sepistöö ehk metallehistöö ( metallist pannood ) · Tekstiilikunst(kangastrükk ( kangastrükk, vaibakunst, siidimaal, mood ) · Puidukunst ( mööbel ) · Fotokunst · Videokunst · Graffitykunst · Maakunst · Kehakunst ·
installatsioon. 5. videokunst - Videokunstiteos saab sündida siis, kui kunstniku atribuudid on videokaamera, arvutiprogrammid ja internet ning ta saab luua hoopis uue keskkonna.Sellises keskkonnas saab muuta aja- ja ruumisuhteid, avada oma mõtteid ja tundeid muutunud ajas ning ruumis.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/e/e3/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg.360p.webm 6. Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. 7. Rahvakunst - on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes 8. Rehielamu- Rehielamu oli eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone
Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel üh...
esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroix' mõte, et looduses pole kontuure. Impr. kunstnikud ei jäljenda loodust, vaid jagavad oma muljet sellest (erinevus realistidega). Impr. kunstnikke köitis ka fotokunst, samuti Kaug-Ida kultuurid (Jaapan, Hiina). Claude Monet (1840-1926) 1874. aastal korraldati fotograaf Nadari korteris näitus, millest võtsid osa Salongist väljajäänud kunstnikud. Monet esines maaliga Impressioon. Tõusev päike. Paar päeva hiljem ilmus ajakirjanduses kriitiline artikkel "Impressionistide näitus". Nii sai impr. just Monet maali järgi nimetuse. Monet eesmärgiks oli tabada valguse mõju: nt on ta
Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes üle...
.. Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne. Kujutav kunst on kunstiliik, mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas. Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika, maalikunst ja skulptuur. Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka arhitektuur, tarbe- ja dekoratiivkunst, fotokunst mis on samuti visuaalselt(nägemismeele abil) tajutavad ruumilised või pinnalised kunstid, ent nende teoste kunstilise lahenduse määravad kasutusotstarve ja tehnilised võimalused. Kunstiajalugu on kujutava kunst liikide (arhitektuur, maalikunst, graafika, skulptuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Seda uurib kunstiteadus. Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste omavaheliste seostega, kunstnike elu ja loominguga, kunstiteoste sisu ja vormiga, teiste kultuuridega võrdlemisega
Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. Graafika (kreeka sõnast graphik) peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt must-valge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Graafika alla kuuluva erinevad trüki viisid. Nendeks on kõrgtrükk, sügavtrükk, lametrükk ja sõeltrükk. Üks kujutava kunsti väiksem alamliik on fotokunst. Õige kunstiline foto tuleb teha õige nurga alt. Kõige tähtsam punkt ei peaks olema pildi keskel, selleks jaotatakse pildile neli joont ja see, mida tahetakse rõhutada, peaks asuma kahe joone ristumis kohas. Esimesel pildil on näha, et linnu süda asub enam-vähem joonte ristumis kohas ja teisel on näha, et kastani muna on tähtsal kohal. Tarbekunst Keraamika on tarbekunsti alamliik. See on põletamisel põhinev savitöö tehnika ja kunst ning põletatud savist esemed
Kaunid kunstid Referaat 1 Kaunid kunstid: Fotogaafia..............................................................................................3 Tants......................................................................................................4 Animatsioon...........................................................................................5 Maalikunst..............................................................................................6 Illustratsioon...........................................................................................7 2 Fotograafia Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab o...
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina.
Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga Kunstiteraapia kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks.
5. valitakse meelevaldseid või ebatraditsioonilisi kaadreid 6. oluline on perspektiivi kasutamine, mis annab pildile erilise jaheduse ja kujutisele võltsi välimuse 7. skulptuurid jäljendavad inimesi, kasutatakse riietatud mannekeene KUNSTNIKUD Chuck Close (1940) maalib passipiltidest lähtuvaid suureformaadilisi mustvalgeid portreesid. Ta võimendab udusust või kontrastsust ja foto tardunud, moonutatud välimust. 14. FOTOKUNST TAUST Fotokunsti leiutamine 19. saj andis kunstnikele uue võimaluse. Kaua vaieldi selle üle, kas foto on üldse kunst. JNE Fotokunst jaguneb alaliikideks: Piktorialism 18901914 esinenud rahvusvaheline kunstivool. Eesmärgiga oli saada kunstnikega võrdseks. Tehti kunstfotosid, mida täiendasid tehnoloogilised eksperimendid materjalidega ning võtted (filtrid, udud, vihmaekraanid, kontrasti kaotamine). Piktorialistlik foto on subjektiivne, varjunditega, emotsionaalne ja unikaalne.
e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda. 4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos? 5. Mida teeb kunstnik, kui ta stiliseerib või idealiseerib kujutatavat? 6. Mis on kunstielu keskseks sündmuseks? 7. Leia erinevaid tähendusi sõnale kunst. 8
Historit Eklekti sism ka Neogo Erinev oti, ad neobar vanad okk stiilid koos 1850. Saab alguse terasarhitektuur, esimene rajatis sild inglismaal 1889. Eiffeli torn 1824. Töötatakse välja fotokunst, ei saa kajasatada fantaasiaid, odav ja kiire, vähenõudev Romantism Tekib Inglismaal, (hispaania, saksamaa, prantsusmaa), kriitiline, nukrameelne* Ingl. Johann Heinrich Füssli 1741 1825 luupainaja Kõikidel romatistidel oma maalimisviis, romantismi tunned ära teema järgi, hirmud Ingl. J.M.W. Turner 1771-1851 temeraire viimane teekond, - viimase puitlaev, maalimistiil omast ajast ees Vihm, au, kiirus Maastik - innovaatorlik maalimisviis annab talle maalimisgeeniuse tiitli
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kujutav kunst I-Maalikunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal, monomentaalmaal ja miniatuurmaal. Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse tahvli kujulisele materjalile. Tempera - vanim maalitehnika, maalitakse vees lahustuvate värvidega, väga erinevatele materjalidele.
5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst; 2) sotsiaalsed, keel või inimene: teater, kirjandus; 3) tööstuslikud: kino ja fotokunst. Igasugune kunst on seotud materjali ületamisega. Kunst on võitlus materjaliga. · Semiootiline klassifikatsioon. Märk koosneb tähistajast ja tähistatavast. Märgid ja mittemärgid. Mittemärgid ei sisalda lisainfot. Märgid on asjad, mis kannavad lisaks oma materiaalse olemasolu infole ka lisainfot (tähendust). Tähistaja on materiaalne pool, tähistatav aga sisuline. Tähistatav on mõiste, millele märk viitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
