Sündmused: 1. Pikkade nugadeöö 1934.aastal 30 juuni 6 2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a. 3 4.Wermachi loomine- 1935a. 7 5. Hitleri Saksa.. 1933. a. Jaanuar. 4 6. Mussoliini fasislik- 1922 2 7. Lenin- 1917 a 1 Totalitaarse tunnusjooned: 1.Võimul ainult üks partei 2.juhikultus 3.piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusid. 4. riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5.rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlastega. 6. valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks. 7. väljaspool avalikkuse kontrolli tegevused sala-ja julgeolekuteenistuseda
Totalitarismi tunnusjooned · Kogu ühiskond on allutatud ühele ideoloogiale(fasism, kommunism, natsism) · Kunst, kirjandus ja haridus olid allutatud ideoloogilisele kontrollile ja täitsid riigi poolt püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror. · Majandus on allutatud riigi kontrollile. · Valmistuti sõjaks · Käis pidev rahva hirmutamine vaenlastega. · Partei sees käis võitlus võimu pärast. Kaotajad kõrvaldati. Sarnasused Valdkonnad Erinevused Plaanimajandus, valmistuti Majandus Saksamaal ei olnud kolhoos...
ROMANTISM: Romantismi peamised tunnusjooned Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud. Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusi...
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edu...
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD:
MINIMALISM...............................................................................1 Sisukord:.................................................................................................................2 Sissejuhatus: ..........................................................................................................2 Mis on minimalism?...............................................................................................3 Tunnusjooned:........................................................................................................4 Minu arvamus minimalismist:................................................................................4 Lisa:........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:...............................................................................................5 Sissejuhatus:
Tänapäeva demokraatia Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, ...
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga. Akende ette riputati rohelised ja valged eesriided. Kadrioru loss Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a. Kadrioru lossi näitusesaal, 2000 a. ...
Oliver Saare Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. Kõige alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised
paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Poliitiline kultuur juurdub üsna aeglaselt võib esineda korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks reformide tasakaalustamine. Demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus,
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus ...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli · Sama detaili maaliti erinevatel aegadel (päeval ,õhtul) Teemadeks olid portreed, maastikud, linnavaated, olmestseenid. Edouard Manet 1832-1883 · Prantslane ...
Üle kõige väärtustas kuulsust,mille nimel ta pidas laastavaid sõdu.Leidis aega ka riigiasjadega tegelemiseks.Kuningas andis välja seadusi,karistas ja andis armu. LouisXV-pidas pidusi ja ei tundnud huvi riigiasjade vastu. LouisXVI-Ei saanud ise rahandusega hakkama ja määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Turgoti. Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Absolutismi tunnusjooned. Valitseja käes on täielik võim, valitseb ainuisiklikult. Valitseja võis karistada ilma kohtotsusetta. Merkantilistlik majanduspoliitika. Alalise sõjaväe loomine, sõjaväe kohustuse algus. Asumaade/kolooniate rajamine. Miks ei kujunenud Inglismaast absolutistlik monarhia riik? Riiki juhib praktiliselt valitsus. Kõik riiklikud funktsioonid teostab monarh valitsuse soovitusel. Monarhi võim ei laiene seadusandlusele. Tänapäeval on monarhil Inglismaal pigem esinduslik ülesanne
- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine.......
7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle.
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordiva...
Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp...
* vajab haritud spetsialiste * ülemineku- ehk siirdeperiood- periood, mille jooksul üks valitsesmiskord * mänedzeride revolutsioon (Daniel Bell) vahetub teisega * massitootmine ja -kultuur * probleem- reformide ebaühtlane tempo · Demokraatia tunnusjooned: Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. * vabad valimised
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -..
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide maalitehnilisi uuendusi. FOVISMI TUNNUSJOONED Foviste ühendas kõige enam huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika.
lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev. Matisse ja teised foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud juma...
Realismi iseloomustus Realism Romantism Sai alguse Prantsusmaal. Tunnusjooni: sotsiaalsus, tõepärane pilt Tunnused: ebatavalised; uhked; erandlikud; tegelikkusest; täpne, usutav elutruu miljöö; trotslikud kangelased; idealiseerimine; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste looduse ülistamine; inimese, kui isiksuse ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid väärtustamine; tunnete rõhutamine; fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida pürgimine kõrge erakordse ja salapärase õpitakse tundma kogemuste kaudu; poole; võõraste maade, rahvaste ihaldamine. ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; Hakkas mõju kaotama 19.saj. 30.nendatel kangelasteks on harilikud inimsesed; kasutatakse tavalist keelt. Teosed põhinesid faktidel. Põhiperioodid: 1. 1830 1870: realism areneb paralleelselt rom...
tehtud: 05.03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R f ( ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3. Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone R f ( ) kolme erineva osa kohta. 4. Leida termistori takistuse temperatuuritegur tööpiirkonna kolmes erinevas osas. 5
et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantismi tunnusjooned muusikas: · Väljendusrikas meloodia, · Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e
sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Kunstnikele oli oluline tehnilise meisterlikkuse omandamine, paljud kunstnikud töötasid võõramaistes õukondades. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. ● TUNNUSJOONED ● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu väljendasid muuhulgas geomeetrilised Am...
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud...
Juugendsti il Brigita Maria Raave Juugend mõiste ja tunnused Juugend on arhitektuuri ja kunsti stiil, mis sai populaarseks XX sajandil. Pööratakse peamiselt tähelepanu dekoratiivsusele Paljud tunnusjooned on ülevõetud keldi, Jaapani ja rokokoo kunstist Laialt kasutatakse taimornamente Juugend minu kooliteel Väike Vanemuine- esimesena torkavad silma väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega.
ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute liitmine (ntx: näen lõhna, kuulen värve). Muusikaliste vahendite kasutamine (riim, rütm, meloodia). Igasugused assotsiatsioonid. Klassikaline Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja põhineb kindlal süzeeskeemil. Klassikalise novelli tunnusjooned: 1)Lühike 2)Vähe tegelasi 3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt 5)Tegevuskoht ja aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses 6)Keskendub ühele sündmusele või probleemile 7)Sündmustega kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu ja omavahelisi suhteid
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus.
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...
isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludes. Neid prooviti ma suruda vallandati töölt, arreteeriti,
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased).
Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks kesk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
