JÕUD JA IMPULSS (2)

Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS
1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel?
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu
2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada).
Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus – vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
3. Mis on inerts ?
Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks .
4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides.
Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks
5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus?
mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid.
6. Mis on inertsus ?
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.
7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m
8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s.
Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N
9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem , suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame?
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks.
10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused ).
F=G*m1m2/r² Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse?
Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus
12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab?
G – gravitatsioonikonstant (6’7*10 astmes -11 N*m²/kg²) näitab jõudu millega 2 keha teineteist
13. Mida nimetatakse raskusjõuks?
Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga.
14. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud?
raskusjõud on üks gravitatsioonijõudu vorme
15. Mis on vabalangemiskiirendus?
kiirendus milega kõik kehad langevad maa poole
16. Tuletada raskuskiirenduse ühik.
17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg
18. Mida nimetatakse keha kaaluks?
Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud.
19. Kuidas mõjub kehale raskusjõud, keha kaal?
Raskusjõud mõjub kehale, kehakaal mõjutab teisi kehi
20. Keha kaalu tähis. Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga? P( vektor ), Raskusjõudu ei tohi samastada keha kaaluga , kuna nad mõjutavad erinevaid kehi, asju.
21. Mis on ülekoormus - kiirendusest põhjustatud keha kaalu suurenemine,
alakoormus- Vähenemine
22. Seisuhõõrdumine – mis see on, valem, joonis.
Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.
23. Liugehõõrdumine – mis see on, valem, joonis.
Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest , alati suunatud liikumise vastassuunas , on võrdeline pindu kokku suruva jõuga
24. Mis põhjustab hõõrdumist?
Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad)
25. Mis on hõõrdetegur? Millest sõltub?
Hõõrdetegur μ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee.
27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist?
suurendada - pinna karestamisega, kokku surudes . vähendada - määrete ja õlitega
28. Mida nimetatakse elastsusjõuks?
Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline.
29. Mis on keha elastsusjõud? Millega on elastsusjõud võrdne väikese deformatsiooni korral? Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega.
30. Sõnasta Hooke ’i seadus. Ühik SI-s.
Hooke’I seadus – Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m
31. Newtoni III seadus. Kuidas Newton ise seda seadust nimetas? Kirjuta lahti seaduse sisu. Newtoni kolmas seadus – jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Nad ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad eri kehadele .
32. Millise jõu liigiga on Newtoni III seaduses tegemist? Vastastikmõjujõud
33. Mis on keha impulss? Definitsioon, valem, suuruste sisu, ühik SI-s.
Impulss e. liikumishulk on keha liikumist iseloomustav suurus, massi ja kiirusvektori korrutis. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Sõltub keha massist. p( nool peal)=mv(nool peal) Ühik: kilogramm -meeter sekundi kohta (kg*m/s).
34. Mis on suletus süsteem? suletuks nim süsteemis siis , kui sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid oma vahel ja süsteemivälised kehade mõju võib arvestamata jätta.
35. Impulsi jäävuse seadus. Sõnastus, valem.
Impulsi jäävuse seadus – Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
NB!
1) Ära unusta vektori märke definitsioonvalemites, kus need olema peavad!
2) Definitsioonide puhul soovin, et oskad asja oma sõnadega seletada. Samuti õppimisel
vaata üle õpikus §-de lõpus olevad näiteülesanded ja kogu peatüki lõpus olev kokkuvõte kogu
teemast.
3) Impulsi jäävuse seaduse ülesandeid lahendades, kirjuta välja, mida millise tähisega
tähistad (et vältida valesid arusaamu ja õpetaja on siis kergem kontrollida teie huvitavaid
arutluskäike ja ülesannete lahendusi, mis kenasi ja hästi kõigil on kirja pandud).
4) Ja kui ei oska mõnda ülesannet lahendada, ei tule meelde, ei tule midagi välja. Kirjuta oma
kommentaar juurde, miks arvad , et sul asi välja ei tule. Või kui arvudega lahendada ei oska (ei
tule valem meelde, mis iganes), pane kirja oma mõtted, kuidas lahendaksid – mis on antud
suurused, mida otsid, mis suurusega tulemust mõõdetakse, jne. Ära karda kirjutada oma
arvamust asja juurde. Või ka kui tulemus tundub sulle imelik, kuid ei saa aru, kus viga on (kui
seal on viga).
Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga).
Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks.
Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud).
Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus ).
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega.
Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud,  on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur  on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul  on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul  on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul  on veerehõõrdetegur).
Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke’i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra.