Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. 1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertööta...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Kati Karus Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ja ülevaade........................................................................................ 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad.................................................................4 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused................................................5 Raiemahtusid mõjutavad tegurid:..........................................................................7 K...
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
METSASEADUS Karl Eensaar Madis Anton Üldiselt Metsaseadusest Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeeri...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt...
Eestimaa Looduse Fond Millal loodi? · 1991. aastal · 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. "Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine"-Kaupo Kohv(ELF'i metsaekspert) Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng · tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005) Sihtrühm · Kaitsealused ja ohus liigid · Ühiskond · Loodusvarad Eesmärgid · Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine · Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine · Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine · Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas · Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks Informatsiooni levitamine · Liikmetele:e-postiga · Üldsusele:...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade....................................
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a)............................................................ 7. Raiemaht raieliigiti aastail 1993- 2007 ja maakonniti aastal 2007................................ 8. Kokkuvõte........................................................ Kasutatud kirjandus...........
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
Vihmametsad Maailmas kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on tänaseks järel umbes 5 miljonit hektarit. Puitu on inimene läbi aegade ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks kasutanud, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade säilimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas ...
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) Types of Environmental Assessment Environmental Assessment (EA) Environmental Assessment (EA) Environmental EnvironmentalImpact ImpactAssessment Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustuspro...
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstu...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Miina Härma Gümnaasium Iirimaa Autor: Evelin Kivi 2013 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 Riigi geograafiline asend...................................................................................................3 Riigi kuulumine suurregiooni............................................................................................3 Riigi arengutaseme näitajad...............................................................................................3 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse................................................................4 Rahvas...
Koostage endale lühike ülevaade antud haru arengukäigust kuni selle tekkimisest tänase päevani, püüdke leida kõik olulised pöördepunktid (nt mingitel harudel on selleks tsaari-Venemaa koostises olemine ja seal lahkumine, mingitel harudel võis oluline olla raudtee ehitamine, nt St.Peterburgi jne) ja olulised turud, kus juba tegutsetakse. Kasutage ka statistikaameti arve jms. Suruge käsitlus kokku ca ühele leheküljele. Meie kaugete esivanemate küttide- kalurite- korilaste põhilise elukeskkonna moodustas mets sinna jäävate jõgede, järvede, soode või külgneva merega. Puud ja mets on kaitsjaks ja katjaks kogu inimese eluaja hällist kirstuni. Puud andsid peavarju, andsid suurema osa tööriistadest, tarbeesemetest, relvadest, sõiduvahenditest, ravimitest, andsid sooja ja aitasid teha toitu. Eks olnud suurem jagu suupärasestki: loomad, linnud, marjad, seened, pähklid pärit ikka metsast. Ka tänapäeval pole meie side metsaga just väike, kuid pal...
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6 RAHANDUSOSAKOND 4 ÕIGUSOSAKOND 4 ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Mis on FLEGT? Iseseisev töö Tartu 2 Sisukord 1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju................................................
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
