Vihmametsad (0)

Vihmametsad
Maailmas kunagi kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on tänaseks järel umbes 5 miljonit hektarit. Puitu on inimene läbi aegade ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks kasutanud, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade säilimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi.
Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha.
Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5-100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 200 000 km² troopilisi vihmametsi. See on ligikaudu neljakordne Eesti pindala.
Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid.
Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine.
Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada. Miks ei suudeta elada ilma nende kodupaiga maharaiumiseta?
Paber on saanud meile liiga asendamatuks. Jaapanis tehakse juba isegi paberautosid. Kuid vihmametsade kadumise põhustajaks ongi suures osas paber. Täpsemalt inimene, kellele on paber asendamatu töövahend. Nõudlus paberi järele suureneb kogu aeg. On ennustatud, et aastaks 2050 maailma paberivajadus kahekordistub. Mitte mingil juhul ei jõuta sama ajaga seda metsa tagasi kasvatada. Ja olgugi, et puit on taastuv materjal, on ta siiski juba sama ohustatud maavara kui nafta . Ühel hetkel võivad mõlemad otsa saada. Kuid nii kaugele ei mõtle veel ükski paberitootja. Paber ei ole aga ainus probleem. Palju ohustavad ürgmetsi ka tulekahjud.
Takistamatult ja järjepidevalt raiutakse või põlevad inimese käe läbi vihmametsad - maailma kopsud.
Inimestel on vaja vihmametsi. Peale selle, et vihmametsad toodavad suure osa atmosfääris olevast hapnikust, on sealsed taime- ja putukaliigid vajalikud ka meditsiinis. Ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki.
Kui loed pidevalt ajalehti interneti vahendusel, siis jääb alles nii mőnigi metsatukk. 0,45 kg ajalehepaberi tootmiseks kulub 1,5 kg puitu. Iseasi , kui ajaleht oleks trükitud keskkonnasőbralikule paberile. Tähendab ju iga tonn taaskasutatud paberit, et säästame 17 puud, 4100 kW energiat ja 26, 3 liitrit vett. Lisaks jääb ära ka 27 kilogrammi heitmete sattumine őhku ja ligikaudu 3 kuupmeetri prahi vedamine prügimäele.