sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, asbest, abt, jalgsi, vargsi, selgroog/ne - selgroog/se, absoluutne, üldse (nagu jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. anekdoot, üld-, üldine), sünekdohh, kodakondsus, AGA tüve algkuju ei säili vodka, tulebki, sulgki, astmevahelduse korral: röntgen, vangki jt gangster rg : rk - ärgas:ärksa,
ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed,
ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed,
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad,...
JÕUD MÕJUMISKOH SUUND Tähi ÜHIK VALEM T s Gravitatsioonijõ Keha keskel Teise keha Fg N ud vastu (njuu ton) Raskusjõud Keha keskel Maa Fr N keskpunkt . Kaal Toe kinnitus Maa P N Puudub Keskpunkt Hõõrdejõud Kahe Liikumise Fh N tasapinna vastas vahel Toereaktsioonij Toe ja keha Pinnaga N N Puudub
liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas,
aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newtoni esimene seadus Se e seadus käsitleb kehade liikumist, kui kehale ei m õju mingi jõud või kui talle m õjuvate jõudude su m ma on null. N ewtoni esi m e st seadust ni metatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on kehade o madus s äilitada o ma liikumisolekut. Inerts s õltub massist ( mida suure m on mass, seda suure m inerts). Inertsi nähtus ei või
Karina Mändul ja Kristel Ilves Ares Ares... Oli kreeka mütoloogias sõjajumal Zeusi ja Hera poeg Julm jumal Teda ei kummardatud ega armastatud Isegi teised jumalad vihkasid teda Välimus... Nägus ja mehine Särava soomusrüüga Uhke kehahoiakuga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloom... Õudutekitav Verejanuline Julm jõhker Ei kannatanud inimkonna õitsengut Samas argpüsklikkus rumal Arese sümbolid... Oda Raisakotkas Kiiver kilp Arese sugupuu Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumala...
antoomia akadeemia IUM müsteerium ministeerium suudium akvaarium kollegium territoorium kriteerium auditoorium observatoorium krematoorium oratoorium VÕRDLE DS sünnis sündsa tõrges õnnis õndsa ärgas moodne moodsa ergas varga vargsi hõlbus üldine üldse peatne arg argsi argselt jõud jõudsalt habras õud õudselt tõbras jalg jalgsi iidne iidsed moodne moodsad kuldne kuldsed raudne raudsed KS tõrksa ärksa erksa hõlpsa petselt hapra tõpra RASKED SÕNAD, TOPELTHÄÄLIKUD KEERUKAS rezissöör HÄÄLIKUÜHEND ressurss elimineerima marsruut
Kas Eestis on turvaline elada ? Minu arvates ei ole Eestis kuigi turvaline elada. Öösel valesse kanti sattudes võib küll kõikjal vägivalla ohvriks langeda, kuid kui mina kardan oma kodumaal pimeduses pea kõiki vastutulijaid, ei tähenda see küll, et ma tunneks ennast siin väga kaitstuna. Kõige turvalisem paik maailmas peaks olema minu kodu. Aga üksi oma Mustamäe paneelmaja korteris olles iga kui viimset krabinat karta, on asi turvalisusest kaugel. Hirm kurjategijate vastu tekib sellest, et ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kellel poleks midagi kunagi Eestis ära varastatud. Nii olen ka mina ja mu perekond langenud korduvalt röövlite ohvriks ja õud selle kordumise ees on üsna suur. Kui turistidele näidatakse Eesti tõelist palet, täites Tallinna vanalinna kollaste varaste eest hoiatavate märkidega, siis miks ei võiks ka kodanike eest rohkem ho...
Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 18. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7005 inimesel, sealhulgas AIDS 259 inimesel. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing kumba keha valida. Mis must saab? Seisatad: kui keerleks otsatus sust mööda nagu kiirgav kurn Alles põled veel. Juba kustudki. Oled varsti ainult iseend tuha urn. Ma ei häbene nutta.
Carl von Linné Nimi Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks Varajane elu ja haridus Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama ladina keelt Huvitus botaanikast, 1727 saadeti Lundi ülikooli meditsiini õppima 1728 viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima 1729 kirjutas lõputöö Praeludia Sponsaliorum plantarum taime sigimisest Ta omandas Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis 1730 hakkas õpetama Uppsala ülikoolis 1735 läks ta Hollandisse, et saavutada doktorikraadi meditsiinis, Harderwijki ülikoolis Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja botaanika professor Uppsala ü...
„Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945" 36 riigi kunstnikud eesotsas Damien Hirsti, Ghristian Boltanski, Ansel Kieferi ja Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, ku...
Luulekogu analüüs Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erine...
6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning projektsioonides (1.10). Valemite (1.10) tuletamine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 8. Vaba langemise definitsioon ja võrrandid (1.16). Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. 9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega. 13
Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kin...
korrutan ühte poolt 5 ja 6 Ül Plokk, mida võib lugeda ühtlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo valem - teist 2, ühine nimetaja on 10 325g ja = 225g. = g*h = Nöör plokil ei libise. nurkiirus (rad/s) g*h = Leida raskuste liikumise kiirendus (a) ja tõmbejõud (; ) nöörides, kui ploki mass m=200 I= m* g*h = : Lahendus I inertsmoment (kera puhul on I= gh = | * -= m*) v= v = = 2,65 (m/s)
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokk...
Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 5 (19) 3. Olemasolev protsess 3.1. Protsessi taust Deklareerimise protsess on üks ülikooli administratiivse poole alustalasid. Antud protsessi tulemusena saab ülikoolile selgeks mis aineid tudeng õppima hakkab. Sellest on huvitatud tudeng, dekanaat, aineid õpetavad õppejõud, aineid õpetavad instituudid, ülikooli juhtkond (ülikool), ülikooli raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile. Vajadusel võetakse allkiri ainet õpetava õppejõu käest (teatud ainetes nõutav). Aine lisamine ning
Roogade serveerimisel linane Riiete kaitseks Salvrätte on valgeid, värvilisi, mustrilisi, piltide, logode või tekstiga salvrätte. Salvrätte võib asetada -taldrikule või praetaldrikust vasakule/noa ja kahvli vahele lauale/leivataldrikule -laua pindadele virnadena -salvrätihoidjasse või toosidesse -virna laotatud taldrikute vahele -kohvitassi ja alustassi vahele -läbi kohvitassi sanga 9. Lauanõud Klaasid: Söögiriistad: Serveerimisvahendid: (söömis-,serveerimisn õud) · taldrikud(prae- ja · Üldklaas(jalaga,jalata · Eelroanuga ja · Salatilusikas eelroa taldrikud) ) kahvel · Koogilabidas
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 ...
Sõiduauto otsasõit paiksele takistusele (nt valgusfoor, liiklusmärk, puu) Maanteetranspordi liiklusohutuse teaset mõjutab rida tegureid. Üks olulisematest on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. 2016. Aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Kekmisel omas iga teine Eestis elav inimene 2016. Aasta andmetel sõiduautot. Teine oluline asjaolu on autopargi vanus. 2016. Aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üle neljandik on vanuses 6..10 aastat. Kolmandaks teguriks on liiklussagedus. 2016. Aastal kasvas põhimaanteedel nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongideosakaal.1 Eesri RRLOP-is oli välja toodud Eesti halva liiklusohutusalase olukorra peamised põhjused: õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osa...
ja teispool mälestus ja armastus ei hävi. Ah, läinud oleksin ma juba ammu siit maailmast, mis on ju vaid viril ajaviit, kui ootaks õndsuse ja vabaduse kallas, kus valed, surm ei pea meid oma meelevallas, vaid ümber igalpool on puhta mõtte riik... End kuskile ei vii meid unistuste kiik! Ma tean, et midagi meil seal ei ole loota... Muud peale tühjuse mind teisel pool ei oota... Jah, mitte midagi! Mind äkki haarab õud, maa poole pöördub taas mu nukra pilgu sõud ja soov on elada, et sinu armas kuju veel kaua peletaks mu hingest tusatuju. Puskin räägib, et maa pealne elu jääks temast kergesti maha kui ta teaks, et hingega saab ta midagi kaasa viia ja, et teisel pool ei hävi mälestus ja armastus. Ta väidab, et maapealne elu on vaid ajaviit, mis on täis valesid ning surma. Teises salmis avaldab ta arvamust, et tegelikult ei ole meil sealt midagi loota, seal on vaid tühjus. Ning temas tärkab taas soovi elada... Kasutatud on paarisriimi
Lugesin Dale Carnegie ,,Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi." Raamat koosnes 6 pt. Ja mina valisin välja ,, viisid, kuidas inimesi enda poole võita" Põhiliselt toobki ta ainult näiteid elulistest kogemustest. 1. teguriks on mõista, et Vaidluses ei ole võitjat. Autor tuletas meelde, et noorpõlves vaidles ta vennaga kõiges kus sai. Ta nimelt ei uskunud midagi, ilma faktideta. Hiljem õppis ta aga New Yorgis kõne ja vaidluskunsti. Ning sellest ajast on ta osa võtnud tuhandeist vaidlustest, neid kuulanud, kritiseerinud ja mõju jälginud. Selle tulemusena leiab ta, et ainus võimalus pealejäämisele on vaidlustest hoidumine. Soovitades seda karta nagu madusid ja maavärinat. Sest inimese meelt ei saa muuta vaieldes. Isegi kui te vaidlete, nääklete, vastu raiute, siis võite vahel võita, kuid see on tühine, sest sellega ei võida iial vastase heatahtlikkust. Constant, ülemkammerteener Napoleoni õukonnast mängis tihti Josephin...
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Mõle mast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida või mud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loo minguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuene misprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil p öörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulole matust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenu mi nõud misi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse m o odustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne k õige suure maks rahvaliiku miseks. 1988. aasta aprillis toi munud muinsuskaitsepäevadel toodi esi me st korda avalikkuse ette sini mustvalge rahvuslipp.
Kes oli Nero? Kes Nero oli? Nero oli kes? Nero elukäik ja iseloomustus raamatu põhjal Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus, sünninimega Lucius Domitius Ahenobarus, sündis 15. detsembril aastal 37. Ta tuli ilmale varastel hommikutundidel päikesetõusu ajal. Nero kasvas üles ema Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all, kes jagas lapsele kõikmõeldaval moel armastust. Arippina abikaasa Gnaeus Domitius Ahenobarbus ei tahtnud oma vaevalt kaheaastase poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Senec...
Salakaval võrk langes armastajatele peale ja püüdis nad lõksu – Arese märatsemine kutsus kohale kõik jumalad ,kes vangistatud paarikese arvel nalja tegid. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Algselt usuti ,et Eros oli iseenesest tekkinud kosmogooniline jõud,kes armastusjumalannat saatis , ent hiljem võeti omaks tema pärinemine Aphroditest ja Aresest (suures osas tänu poeetidele). Ta oli oma ema alaline saatja, tiivuline vibukütt ,kelle nooled sütitasid armuleegi nii meeste ja naiste kui ka meeste vahel.(Rooma vaste Amor ,ka Cupido) Harmonia abiellus Teeba kuninga Kadmosega . Pulmakingiks sai ta Hephaistose valmistatud ( mõnede allikate väitel Europelt saadud) kaelakee, mis osutus hiljem
Hephaistos lõi haamriga Zeusi pead ja välja tuli Pallas Athena? Pallas Athena tarkusejumalanna, armastas edukäiku ja tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada. Lisaks sellele sai tänu temale alguse kaunid kunstid, kirjaoskus, teadused. Õpetas ka laevu ehitama. Matriarh ema valitseja Athena õed olid 9 muusat: 'Athena leiutas adra, selle tagajärjel jagunesid inimesed orjadeks ja isandateks, seejärel lõi ta kaunid kunstid, kirjaoskuse ja teaduse, elu muutus paremaks. Tsivilisatsioon levis. Orjad jäid orjadeks. Kõik hakkasid rikkust taga ajama.
paare vastastikku tunnustada. Hollandis oli partnerlusseadus jõus alles 1998. aastast, ent oma piirangutega ei vastanud hästi ootustele. 1. aprillist 2001 on Holland esimene riik maailmas, kus sama- ja erisooliste inimeste abielu on seaduse ees täielikult võrdsustatud. Häälte jagunemine (109 33) 150liikmelises parlamendis peegeldab Hollandi rahva suhtumist; äsjase üleeuroopalise uurimuse järgi suhtub homoseksuaalsusse mõistvalt 76% hollandlastest. Ükski poliitiline jõud ei ole seaduskogu otsuse vastu protesteerinud. Juunis 2001 järgis Hollandi eeskuju Belgia, piirates küll samasooliste abielupaaride lapsendamistõigust. Katoliiklikes maades on homoseksuaalidel mõnevõrra raskem oma õigusi kehtestada. Sellegipoolest said Prantsusmaal 1998. aastal nii hetero- kui ka homoseksuaalsed paarid õiguse vormistada oma kooselu tsiviilpartnerluse seaduse raames, mis annab neile rea abielule omaseid õigusi
sakslastega Nõukogude Liidu vastu. See oli ajaloolisest paratamatusest tingitud otsus. .... Oodati maksimaalselt umbes 15000 mehe sõjaväkke tulekut, kodumaad kaitsma tuli 40000 meest. http://www.kool.ee/?5843 [02.04.2012] Mille järgi otsustada, kumb on õigem? Kas on viited? Kes ja millal kirjutas? Millise eesmärgiga on tekst koostatud? Sisemised vastuolud? Demagoogia, ajastuomane retoorika B) Kõik jõud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsuste täitmiseks, Tartu linna parteiaktiivi koosolekult, ajaleht Edasi 21. aprill 1950 Oma ettekandes sm. Leede näitas neid suuri puudusi EK(b)P Keskkomitee töös, mis on märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega ,,Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös" ja mis leidsid täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil. Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud
Nii sisu kui sündmustikku, aga samas ei tohi puududa ka oma kiiks. Pealtvaatajaid on pea võimatu rahuldada. ,,Te andke kirju läbilõige, kus segi läbi valega on õige." ,,Täiskasvanule pole miski hea, ent tänulik on see, kes kujunemas" Proloog taevas Maailm on mitmekesine. Maailma kontrollib jumal ja ta laseb kõigel vahelduda. ´´Kord päeva õndsus paelub hingi, kord ööde õud neid masendab´´ ´´Nii näitab vahelduvas vormis end igavene ühisjõud´´ Issanda ja Mefistofelese vaidlus Inimene Issand Mefistofeles 1. Jumal usub inimest. 2. Inimene peab koguaeg ´´Kes otsib see leiab.´´ töötama. ´´... et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski areneb 3. Mõistus teeb inimese elu
On ikka, ikka inimene veel meil velleks. Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, Millal katsin end vaibaga, poodi inimest, Süda pisteti läbi. ,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920. aastal, käsitleb ta jumala eksistenti küsimust. See sisaldab poeemi ,, Kõnelused issandaga", kus ta mõtiskleb inimese pahede üle ning arutleb, miks on loodud nii, et inimene ei ole korralik ja püha olend, vaid vireleb pattude ja pahede keskel. Poeemis küsitleb ta issandat, miks on ta loonud inimesele võimaluse teha halba iseendale ja teistele samas kui issand ise on jalutu, käsitu, silmitu,
ise tööd ja teenistust otsima või õppima. 19. toob mõisnikele suurt kahju: 1) kaasavõetav sajandi keskpaiku elas Peterburi linnas juba kapital läheb Eestist välja; 2) palgatöö j õud ligi 6000 eestlast, Peterburi kubermangus aga väheneb tunduvalt; 3) töötasu tõuseb. Kõige u. 2500 eestlasest maaelaniklcu. 1850. aastate tähtsam on aga see, et meilt läheb ära tööjõud. lõpul tekkis esimestest eesti kõrgharitlastest Seepärast peame väljarändamist igati Peterburi patriootide rühmitus. Selle mõju takistama. ärkavale eesti ühiskonnale oli suurim 1860.- Just 19. sajandi keskpaiku aktiviseeris 80. aastail. Peterburis kujunes välja kaks suurt Vene keskvõim asustamata või uute vallutatud eesti rahvuskonfessionaalset kogukonda. alade koloniseerimise poliitikat (19. sajandi
ainedeklaratsiooni elutsüklit. Töö skoobist jääb välja e-hindamislehtede haldamise teenus. 1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid Äriteenuse eesmärgiks on lihtsustada tudengitele ainete deklareerimist, anda õppejõududele ülevaade aine deklareerinud tudengitest ja võimaldada õppejõul tudengi ainedeklaratsiooni mitte aktsepteerida, vähendada dekanaadi töökoormust. 1.1.3 Äriteenuse pakkuja Ülikool 1.1.4 Äriteenuse kasutajad Tudeng Õppejõud Dekanaat Ülikool 1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud Järgnevalt on esitatud ärisündmused ning nende sündmuste poolt käivitatavad kasutusjuhud. Tudeng asub ülikooli õppima Tudengile kasutajakonto loomine Semestri deklareerimisperioodi algus Deklareerimise võimaluse loomine Vajadus valida algavaks semestriks aineid Ainete valimine deklaratsiooni Vajadus tühistada aine deklaratsioon (enne Aine maha võtmine deklaratsioonist
Üheksa aastat hilem, Napoleoni surma puhul, jäädvustas Puskin jõulistes värssides vallutaja kukkumise põhjused, mis ulatusid tagasi 1812 aasta sügisesse. 3 Ta kangestunud käega heidab peast raudse kroomi, pilgus õud ees kuristik, mis surma peidab. Lõpp saabub, otsas on ta jõud. Euroopa väed on põgenemas! Neid verest kaetud lumme vaob. See suleb jäägitult ja temas siis nende viimne jälgki kaob. Juba koolipingis 1814a. peab ta kõige kõrgemaks oma rahva väärikust ja õnne. Sünnivad esimesed Puskini värsid, mis jutustasid ülemaailmse tähtsusega sündmustest: Moskva põlemisest ja Pariisi vallutamisest.
ROMANTISM Referaat Romantism on kunsti suund, sotsiaalpoliitika ideoloogia ning stiiliperiood. Täpsemalt arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino. Romantism asendus klassitsismiga 1820. - 1830. aastail. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelaskujud, sündmustik, looduseihalus, mineviku idealiseerimine, eksootilisus, inimese individuaalsuse rõhutamine, imed, maagia, seiklused ja fantastika. Romantismi tekkimise allikaks olid Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine revolutsioonide tulemustes. Samuti Naopleoni vallutussõjad, tööstuslik revulutsioon Inglismaal, rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ning Ungaris, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revulutsioon. R...
Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtes...
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii
kirik on teistimõtlejaid alati halva pilguga vaadanud ja nad kirikust väljaheitnud. Inkvisitsioon kui katoliku kiriku juures olnud kohus on oma tegutsemisaegade jooksul nõudnud väga paljusid inimelusid, nii süüdlaste kui ka süütute inimeste omasid. Kahjuks on inkvisitsiooni austajad leidnud alati nippe, kuidas inkvisitsiooni teguviise välja vabandada ja ka heaks kiita. Seda on kirjeldatud isegi kui abinõud eksiusulisele, õnnistust, mis langeb eksinu peale ja ta eksiusust vabastab. ,,Õnnistus", mis saavutati läbi kavaluste, pettuste ja piinamiste, aga siiski ei suutnud inkvisitsioon ketserlust täielikult välja juurida. Oma sajanditepikkuse ajaloo kestel on inkvisitsioon elanud üle tõuse ja langusi, muutnud korduvalt oma terrori vorme ja objekte. Kuid tema tegevus eesmärk on ikka olnud
b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: · Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mille harimist juhatasid preestrid. · Inimest peeti jumalate orjadeks, kes pidi usinalt neid teenima. · Karistuseks tuli uputus, vaenlased, põud jne. · Preestrid olid nii ühiskonna, kui usuelu korraldajad. · Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte. d. Linnade välisilme: · Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi. · Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. · Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga. · Väljaspool müüri lihtrahvaelamud. e. Sumerite leiutised
erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte käsutatakse enamasti reostaa-tide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. Põhilised elektrijuhte iseloomustavad suurused on eritakistus ρ või selle pöördväärtus - erijuhti-vus γ, eritakistuse temperatuuritegur ε, kontakt-potentsiaalid ja elektromotoorsed jõud, soojusjuh- tivustegur, mehaaniline tugevus ja suhteline pikene- mine tõmbel. Kuna elektrijuhte käsutatakse enamikel juhtudel traadi kujul, siis käsutatakse eritakistuse ühikuks ka ühe meetri pikkuse ja ühe ruutmilli-meetrilise läbilõikega traadi takistust 1 Ωmm2/m = 1*10 -6 Ωm. JUHTMEMATERJALID Juhtmematerjalide hulka kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, teatud erijuhtudel elektroonikas ka parim elektrijuht hõbe ja kuld. Suurema eritakistusega metallid leiavad kasutamist nagu
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, ra...
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...............
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
Rroosi Selaviste garderoob: läkiläk ülikuubist ülikuub pikk fragment pigmenteeri frakist puu-särk (ka sukas asub tal kasutu kasukas) Selles kummalise nimega naises on midagi ääretult salapärast ja kaasakiskuvat, mida ei ole isegi võimalik määratleda. Laaban ise on kirjutanud: ,,Rroosi Selaviste menu põhjuseks on vähem tema ahvatlemise jõud kui tema jahvatlemise õud." 21 Kuigi Laaban on sürrealist, peitub ka tema loomingus parasjagu realismi. Kohati ongi sürrealism ülirealism. Rroosi abil tulevad esile kõiksugu inimkonna ja ühiskonna kõlvatused ja pahed, pole oluline millises vormis nad esitatud on. Luuletustes leidub ka realistlikke looduskirjeldusi ,,Pimedad lilleaiad...", mis aga kohe vastanduvad ,,pehmetele kaljudele".
.. HAMLET: Palun esita see monoloog nii, nagu ma ta sulle ette lugesin. Kergelt. NARR: Sünk mõte peas, teoks valmis käed, mürk segat. Hetk soodne, ühtki hinge, aeg ju tabat. Jälk segu keskööl korjat vängeilt taimilt, Kolm needust peal, kolm nõidust Hekatelt. Su nõidusvägi ja su halvav õud ju kohe neelab kõigilt elujõud. HAMLET: Ja ära kätega liiga palju vehi. Palun väldi seda. Juhtigu sind su enda vaist. Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, silmas pidades, et sa looduse mõõdukust ei ületa. Sest kui seda nõuet ei arvestata, eemaldutakse mängu mõttest, mille eesmärk oli ja on hoida loodu ees peeglit; näidata voorusele tema võlu, lollusele tema enda palet ja ajastule tema toimimist ja vormi. Ülemängimine, mis küll
liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, 4 mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras,
annaabi.ee 
