Füüsika I. Kontroltöö I. (0)

1. Taustkeha . Taustsüsteem.
Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha.
2. Punktmass (näited).
Punktmass – keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega).
3. Mehaanika põhiülesanne.
Mehaanika põhiülesanne – määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil.
4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a).

5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a).
6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b).
7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning
projektsioonides (1.10). Valemite (1.10) tuletamine .
Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub
mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra.
8. Vaba langemise definitsioon ja võrrandid (1.16).
Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud.
9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga.
10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega,
millega ta üles visati.
11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19).
12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega.
13. Keha visatakse kaldu horisondiga. Tuletada valemid liikumisaja, maksimaalse lennukõrguse
ja lennukauguse arvutamiseks. Tehke joonis selgitustega.
14. Pöördenurga ja nurkkiiruse definitsioonvalemid (2.1) ja (2.3) ühtlasel pöördliikumisel, nende
ühikud. Vastav joonis koos selgitustega. Joon- ja nurkkiiruse seos (2.4).
15. Nurkkiiruse, sageduse ja perioodi definitsioonid. Kõiki kolme suurust siduv valem (2.10).
Nurkkiirus – pöördenurga tuletis aja järgi.
Sagedus – ajaühikus sooritatud pöörete arv.
Periood – ühe täispöörde sooritamiseks kulunud aeg.
16. Tuletage valem normaalkiirenduse arvutamiseks ühtlasel pöördliikumisel (2.15).
17. Tõestage, et pöörleva keha punkti joonkiirus on risti selle punkti raadiusvektoriga.
18. Nurkkiirenduse definitsioonvalem (2.16) ja ühik.
Nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi
19. Mitteühtlase pöördliikumise võrrandid üldkujul (2.17).
20. Ühtlaselt muutuva pöördliikumise võrrandid (2.18), nende kehtivuse kontroll.
Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid.
21. Normaal- ja tangentsiaalkiirenduse arvutusvalemid (2.22), kogukiirenduse valem (2.23).
Joonis koos selgitustega.
Joonis kujutab summaarse kiirenduse määramist kiireneva ringliikumise korral. Aeglustuva
ringliikumise korral oleks tangentsiaalkiirenduse vektor suunatud kiirusvektorile vastupidises
suunas.
22. Newtoni I seadus.
Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need
mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
23. Inerts .
Inerts – keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole
võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda.
24. Galilei katse masside võrdlemiseks.
Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru,
mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga.
25. Mass. Tema ühik.
Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus.
Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg).
26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik.
Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta.
27. Jõud.
Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus.
28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3).
Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi
jagatisega.
29. Resultantjõud.
Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude
vektoriaalset summat .
30. Jõu ühik.
Newtoni II seaduse valemi kaudu defineeritakse jõu ühik – üks njuuton .
31. Rõhu definitsioon, valem (3.4) ja ühik.
Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu.
kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal :
32. Newtoni III seadus.
Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis
teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga.
33. Inertsijõu mõiste ja valem (3.5).
Inertsijõud – jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele
kehadele . On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas ja arvutatakse valemist :
kus on taustsüsteemi kiirendus, m on vaadeldava keha (mitte taustsüsteemi!) mass.
34. Kesktõukejõu valemi (3.7) tuletamine. Joonis koos selgitustega.
Kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt inertsijõu valemile peab
temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpunktist
eemale. Seda jõudu nimetatakse kesktõukejõuks.
35. Coriolise kiirenduse ja jõu valemite (3.11) ja (3.12) tuletamine. Joonis koos selgitustega.
, kus s – kaarepikkus
, kus w – nurkkiirus, u – kiirus.