Carl von Linne (0)

Carl von Linné
Nimi
Carl Linnaeus,  Carolus  Linnaeus, Carl von Linné, Carl 
Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati 
varianti  Carolus Linnaeus
Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse
1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja  lisas  sellele 
"von" aadliseisuse tähistamiseks
Varajane elu ja  haridus
Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis
Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega 
taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja
Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama 
ladina keelt
Huvitus botaanikast,  1727  saadeti Lundi ülikooli 
meditsiini õppima
1728  viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima
1729 kirjutas lõputöö Praeludia Sponsaliorum plantarum taime 
sigimisest
Ta omandas Uppsala ülikoolis  doktorikraadi  meditsiinis
1730  hakkas õpetama Uppsala ülikoolis
1735 läks ta Hollandisse, et saavutada doktorikraadi 
meditsiinis, Harderwijki ülikoolis
Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja  botaanika  
professor Uppsala ülikoolis
1740  aastal saadeti ta mitmetele retkedele läbi Rootsi, et 
leida ning klassifitseerida taimi ja loomi
1950-1960ndatel jätkas ta loomade, taimede ja 
mineraalide kogumist ja klassifitseerimist, avaldas mitu 
köidet
Tema surma ajal oli ta üks tuntumaid Euroopa teadlasi
Palju tema kirjutisi olid ladina  keelsed
Saavutused
1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema  Naturae " esimene trükk, mis 
pani aluse nüüdisaegsele  elusorganismide  süstemaatikale 
ja taksonoomiale
1758 . aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki 
ja 7700 taimeliiki
Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L
Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki
Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma 
süsteemi esikloomaliste alla 
Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja 
taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele 
tulevikus
Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele 
võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval 
kasutatava  kuju
Ta jagas taimed ja loomad liikideks, perekondadeks, 
sugukondadeks, seltsideks, klassideks, hõimkondadeks 
ja riikideks
Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid 
piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks 
esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna " bioloogia "
Oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse 
elusorganismide süstemaatika ja  taksonoomia  rajaja
Hilisem elu
Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene  president  ning kuninga ihuarst
26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moreaga
Sellest  abielust  sündis kaks  poega  ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja 
neli tütart
Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta 
suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud
Reisis palju Euroopas
Viimased eluaastad
1764 põdes haigust nimega Uppsala katk, kuid suutis 
sellest taastuda
1774   insult , mis osaliselt  halvas  teda
1776 teine insult, parema kehapoole  halvatus  ning 
mälukaotus
1777 detsembris, kolmas insult, mis nõrgestas teda 
tohutult
10.jaanuar 1778 suri
Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 
putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut
Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad
Acontias meleagris — suur-
Crotalus durissus — õud-lõgismadu
liivaskink
Crotalus horridus — vöödiline 
Agama agama — harilik agaam
lõgismadu
Agkistrodon contortrix — vaskpea-
Natrix maura — rästiknastik
kilplõugmadu
Natrix natrix — harilik  nastik
Anguis fragilis —  vaskuss
Ptyas mucosa — suursilmmadu
Calotes calotes — harilik iluagaam
Python molurus — tiigerpüüton
Caretta caretta —  merikilpkonn
Vipera  ammodytes — nokisrästik
Cerastes cerastes — harilik 
Vipera aspis — aspisrästik
sarvikrästik
Vipera berus — harilik rästik
Chelonia mydas — rohekilpkonn
Video
http://www.youtube.com/watch?v=Gb_IO-SzLgk 

Document Outline

• Slide 1
• Nimi
• Varajane elu ja haridus
• Slide 4
• Slide 5
• Saavutused
• Slide 7
• Slide 8
• Hilisem elu
• Viimased eluaastad
• Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad
• Video
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15