ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne,
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ........................................................
o pühadekaart Ainsuse omastavas oleva täiendsôna kokku- või lahkukirjutamise määravad tähendus ja küsimus. Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva
o lasteaed pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis o vanadekodu (pansionaat) o võõrastemaja (hotell) Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku. Omadus-, arv-, ase-, määrsõna ja nimisõnaühendite õigekiri Omadus-, arv-, ase- ja määrsõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku, nt suur maja, kolm nurka, tolle aja, kummuli paat. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Tavaliselt kirjutatakse nimi nimetusest lahku. Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või
piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett, kabinet, laatsaret, kalmõkk,šašlõkk, katelok, kompvek, tadžikk, usbekk, piknik, niknäk, liliput, krakovjakk, hopakk, kotlet, pankrot, sigaret, eskalopp, kušett, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata. Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi õigekiri, kus kirjutatakse tähti sageli kahekordsena: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas, monarh, harf, revanš, borš Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid
Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi blufib bluffima mafiooso maffia duši (all) (võtab) dušši Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid: liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane,
mona-lisalik ÜLAKOMA nime ja liite piiril lisatakse siis, kui nime lõpposa hääldus ja kirjapilt erinevad tugevalt. LÜHEND TULETISE OSANA NATO-lane SS-lane KGB-lane aü-lane wifi-stama TSITAATSÕNA macho`lik funk` iv house`ilik art deco`lik Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale K, P ,T. Ka S on helitu häälik ja seega s-i kõrval ikka K, P, T. kiitma kiitsin, kiitke kartma kartsin, kartke ERANDLIKULT võib s-i kõrval olla ka G, B, D. SÕNA PÕHIVORM ERANDLIK VORM tegusõna ma-tegevusnimi and/ma and/sin, and/ke sead/ma sead/sin, sead/ke tund/ma tund/sin, tund/ke käändsõna: nimetav kääne
Kõik kommentaarid