Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ares (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ares #1 Ares #2 Ares #3 Ares #4 Ares #5 Ares #6 Ares #7 Ares #8 Ares #9 Ares #10 Ares #11 Ares #12 Ares #13 Ares #14 Ares #15 Ares #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karina Mändul Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Ares

Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6

Semiootika
thumbnail
1
doc

ARES

ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ­ ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Ares

ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Vaste Roomamütoloogias on Mars . Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ­ ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise ja

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Kaksteist olümplast

Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun