Atacama kõrb (0)

Atacama kõrb

1. Asukoht

Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos , Vaikse ookeani ääres ja Andide mäestiku vahel, 15. ja 30. lõunalaiuse vahel .Laiub põhjast-lõunasse pika ribana läbi Tšiili, Peruu ja Boliivia . Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht

2. Kõrbe suurus ja ulatus

Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tšiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed – Namiibias ja California poolsaarel.

3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused

Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe südames on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on. Andidest alguse saavad San Pedro ja mõned väiksemad jõekesed jäävad siin mägede vahel lõksu ega leia väljavooluteed ning sumbuvad kõrbeliiva.

4. Taimestik ja loomastik

Enamik loomi on öise eluviisiga , kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu , eri liiki rebased, iguaanid , sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus , kellel on lehtede asemel astlad , et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik .
Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind)

5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus

San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg. Küla praegune hoonestus pärineb vallutustejärgsest ajast. Kuna ehituskivi lähikonnas puudub, on siinseks ehitusmaterjaliks mudatellised. Atacama kõrbe on õnnistatud tohutute maavaradega – salpeetri, vase, kullaga. Hiljuti toimus kõrbe aladele jäävas San Jose kullakaevanduses raske õnnetusjuhtum, kus 33 kaevurit jäid rohkem kui kaheks kuuks umbes 700m sügavusele maa alla lõksu. Õnneks pääsesid neist kõik eluga. Enamasti elab ühel ruutkilomeetril 1-4 inimest, mõningates paikades ka 5-24 inimest ruutkilomeetri kohta. Enamus inimesi elab rannikul.
Joonis 3. Rahvastikutihedus ja- paiknemine

Kasutatud allikad :

http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama ; http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/continent.jsp?region=SouthAmerica #; http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/41100000/gif/_41100214_atacama_desert2_map203.gif ; http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel498_469.html ; http://et.wikipedia.org/wiki/Nandu ;