"Inimene on saladus" (F. Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise...
Friedrich Nietzsche (1844-1900) Stina Suurväli Kätriin Männiste JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. · 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi üli...
valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning vajame ennekõike armastust, kaastunnet, abi ja arvestamist. Moraali alusprintsiip on:
· "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 · "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 · "Antikristus" (Der Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane" ja 2002 pealkirjaga "Antikristus") · "Nietzsche contra Wagner", 1895 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast Ometi kutsub Nietzsche üles mitte pead liiva alla toppima, vaid asjadele ausalt...
4. Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli.
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
Tunnistab üles. liiakasuvõtjast ilge vanamutt Kohus määrab karistuseks sunnitöö. Sonja - sügavalt usklik, selline hea, teenib raha prostituudina MIKS? Kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud"? Kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi? Kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele"? Kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma? KUIDAS LÕPEB? Süümepiinade tõttu tunnistab kuritöö MILLAL? üles. Saab teenitud karistuse, kuigi 19. sajandil leebema natuke. KOKKUVÕTE: Raskolnikov tapab liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Õigustab oma kuritööd sellega, et teeb ühiskonnale suure teene, vabastades ühiskonna mittevajalikkust inimesest. Tapab ka
ÜLDREEGEL ERIREEGEL 1. Mõistereegel 1. Konteksti reegel Kui sõna ühendisse kuuluvad a) üldreegeli järgi kokku sõnad moodustavad tervikliku kirjutatud sõnad kirjutatakse mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel ...
kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja õiguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mõttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist võimutahte ja sama igavese taastuleku mõtlemises, mida aga suudab mõtelda ja kanda ainult üliinimene. Üliinimene-inimene sünnib inimesega alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale- alles siuis, kui ta loob ise oma väärtused. Nietzsce üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Vaid on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Ta on tulevikus samavõrk kui mistahes eesmärk on tulevikus. See on eesmärk ja ideaal, mille suunas liigutakse. Esindab autentset, puhast inimsust.
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
*ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
Märka ja aita Illusioonides elamine ei tule kellelegi kasuks. Lootes, et homne päev on parem kui tänane, ei jõua kaugele. Tänast halli argipäeva saab muuta päikeselisemaks pisiasjadega. Poes olles aseta vahel ostukorvi midagi maitsavat, mis tuju tõstab, ning poest väljudes anneta mõni kroon annetuskasti, sest iga pisemgi heategu lubab sul õhtul rahuliku südamega olnud päevale tagasi vaadata ning sügavasse unemaailma seilata. Tehes teistele head, võimaldades neile natukenegi seda, mis meil enesel küllaga on ning nii saame ka ise õnnelikumaks. Inimesed-kõik väikesed ja suured, noored ja vanad, rikkad ja vaesed suudavad anda enda panuse, et muuta ühiskonnas midagi paremaks. Tänaval kõndides näeme sageli abivajajaid, kes üritavad mööda saata oma päeva, nagu enamus tavainimesed. Kuid kahjuks peab tõdema, et ükskõik kui palju me räägime sellest, et inimesed on maailma silmis võrdsed ja kõig...
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
1. "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema." - Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus IV" 2. "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." - Erich Maria Remarque "Triumfikaar" 3. ,,Kui plaan A ei peaks töötama, siis on tähestikus ju veel 31 tähte" J.Palmer 4. . ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuste piiridest" J. Locke 5. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 6. ,,Surra pole midagi, hirmus on mitte elada." Victor Hugo ,,Hüljatud" 7. ,,Vabadus tähendab vastutust." - George Bernard Shaw, ,,Inimene ja üliinimene" 8. "Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi." Francis Bacon, ,,Apothems" 9. Inimese esmane vajadus on olla informeeritud. ("Teada. Mõtelda. Unistada.", II osa, 2005) Marju Lauristin 10. Parem kirk...
kindlasti mitte vähem tänuväärsem kui Prometheuse poolt inimestele loodud tuli. Nõnda aga kui Prometheus vangistati jumalate poolt ja määrati igavesse piina ei ole ka inimene üliinimeseks valmis. Hullus on see nimi mille nad panevad sellel ülimale eesmärgile. Vaevalt tahaks keegi ju tunnistada, et ollakse ainult arengu keskastme üks väike osake. On ju inimene valik, kellest kasvatatakse äravalitud rahvas ning kellest kasvab üks kord üliinimene. Nii on nõnda uudne mõtlemine, mis nõnda kaugele ette näeb tavainimesele kui hullus. Hulluse üks drastilisemaid näiteid on võimujanu. Üks kõige kriitilisemaid probleeme inimese arengus on riik. Riik juhib ja suunab inimest selles suunas, nagu on riigile kasulik. Olgu siis tegi millise riigikorraga tahes, mõnedel tuleb see lihtsalt ka ilma suurema verevalamiseta välja. Alati on suur trügimine, et kes saab troonile, olgu see siis kas või poris
,,Moraali eesmärk on elule kätte maksta." * ,,Suur keskpäev" -> inimene mõistab, kust tegelikult pärineb moraal ja eetika. * Nietzsche -> inimene tahab öelda, et tema on parim, kui ta kiidab kedagi teist. Inimene näeb teistes iseennast. * Nietzsche peab ennast inimkonnale õnnetoojaks, esimeseks immortalistiks väärtuste ümberväärtustajaks. * Ainuke mõõdupuu saab olla inimene ise, teiste nägemusel pole tähtsust. Tänu sellele tekib üliinimene, seadustest kõrgemal seisja. * Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsireziim (ülirass). * ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette
kogutud läbi pidevate õpingute. Hiigelsuur vaimuvara pagas on tõlkijate ja toimetajate rikkus, mis aitab ideaalse lõpptulemuseni jõuda. Toimetaja ja eriti tõlkija amet on väga paljude inimeste unistuste elukutse ning loodetavasti need veel niipea välja ei sure. Tahaks tõesti loota, et tehnoloogia areng ei võta võimust nendest kahest minu silmis romantilisest ametikohast. Kasutatud kirjandus 1 Tamm, Triinu. Keeletoimetaja kui üliinimene. Sirp, 2. oktoober 2015. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/. Vaadatud 01.11.2016 2 Tamm, Triinu 2013. Valgustuse postihobused. Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd. Keel ja Kirjandus 1, lk 5.
Vastutus George Bernard Shaw, 1856-1950oli iiri näitekirjanikVabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.("Inimene ja üliinimene", 1903) Nagu on öelnud kuulus näitekirjanik G B Shaw on vabadus vastutus. Vabadus on inimese õigus valida ning vastutada oma valiku eest. Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ...
Pilkenaer või piinlik häbi. Ja sedasama peab olema inimene üliinimesele: pilkenaer või piinlik häbi. Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. Kord olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvim kui ükski ahv. Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värdjas taimest ja tondist. Aga kas käsin ma teid saada tontideks või taimedeks? Vaadake, ma õpetan teile üliinimest! Üliinimene on maa mõte. Teie tahe ütelgu: üliinimene olgu maa mõte! Ma vannutan teid, mu vennad, jääge ustavaks maale ja ärge uskuge neid, kes teile räägivad ülemaisist lootusist! Mürgitajad on need, olgu teades või teadmata. Elupõlgajad on need, surijad ja ise mürgitatud, kellest maa on väsinud: käigu nad oma teed! Kord oli suurimaks kuriteoks kuritegu jumala vastu; aga jumal suri, ja seega surid ka need kurjategijad. Nüüd on kõige hirmsam kurja teha maa vastu ja pidada uurimatuma sisikonda ülemaks maa mõttest!
Relvad ja inimene (1894) Candida (1894) Saatuse soosik (1895) Kunagi ei või ette teada (1897) 1901. a nendest näidenditest naerdakse välja inglaste ranged usulised vaated. Kuradi õpilane (1897) Caesar ja Kleopatra (1899 e.k 1972) Kapten Brassboundi ärkamine (1899)Järgmisena plaanis Shaw kirjutada näidendeid teadusest ja religioonist, kuid selle asemel tulid individuaalsed näidendid: Inimene ja üliinimene (1903, e.k 1924) mida ta ise nimetas filossoogiliseks komöödiaks. John Bulli teine saar ( 1904) mis käsitleb allasurutud rahvuse valulist ängistust ja alistamatud trotsi. Major Barbara (1905, e.k 1972) terav poliitiline satiir. Kõige paremad näidendid kirjutas Shaw 20. sajandi esimesel ja teisel kümnendi: Pygmalion (1912, e.k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e
Marttin Lepaste 10c klass "Minu veetlev leedi"- F. Loewe George Bernard Shaw (1856-1950) on iiri päritolu inglise näitekirjanik. Ta oli oma generatsiooni üks nimekamaid dramaturge, kes kirjutas romaane, traktaate, jutustusi ning enam kui 60 näidendit. Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna. Viimasest raamatust on tehtud hiljem muusikafilm mis on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan ...
keskpäraste inglaste vaim mainin Darwinit, John Stuart Milli ja Herbert Spencerit hakkab muutuma Euroopa keskmist maitset valitsevaks." 14 · Hullumeelse filosoofi metodoloogia on läbimõeldud. · Teda ei hoia tagasi mitte ükski traditsioon; mida muud saabki oodata mõtlejalt, kelle stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab tema inimesekäsitus, kus tuntuim mõiste on üliinimene. 15 · Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: " Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk "saa tugevaks", sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev..." need Nietzsche sõnad Zarathustrast käivad tema enda kohta. Ecce Homos ütleb ta jälle nõnda: "Nüüd lööb vasar vihaselt vanglaseinte vastu, kivi pritsib kildusid: mida teeb see minule?"
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsion...
Milleks? Ole vait! Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Suhtun teistesse inimestesse nii nagu tahan, et suhtutakse minusse. Vajadusel saan alati öelda ,,ei" isegi kui tean et see ei meeldi partnerile. Andestan, aga ei unusta! Suheldes inimestega ei kasuta sõnu, millest tean, et minuga suhtlev inimene ei pruugi aru saada. Inimesed on erineva elulaadiga, haridustasega, kasvatusega, vanusega. Nii, et igaühega, tavaliselt, suudan leida ühise keele. Püüan mitte olla üliinimene kuigi olen harjunud kõik teha ise, mitte teisi inimesi asjadesse segada. Vajadusel saan alati abi paluda ja ei tunne ennast ebamugavalt selle pärast. Olen täpne, hindan oma ja teiste aega, hilinedes alati teatan. See on mulle väga oluline, sest planeerin elu ja olen paindlik. Hoolin ja hooltsen oma lähedaste eest ja suudan seda ka väljendada. Austan ja olen salliv nende suhtes. Sellest ei pea rääkima. Nad lihtsalt teavad ja tunnevad seda ja vastavad samaga. Olen uhke selle üle!
uut elu alustada. Pulheeria Ivanovna sureb. Siberis meeldib Sonja kõigile töötab õmblejana, hoolitseb Raskolnikovi eest. Too õpib Sonjat tõeliselt armastama, mõlemale näib, et neil on võimalus kunagi veel tõeliselt õnnelikud olla. Raskolnikovi motiiviks oli küsimus, kas pärast jumala surma on kõik lubatud ilma viimset kohtupäeva kartmata, kas seadused ja korraldused kehtivad vaid ,,karjainimestele" ning kas erandlik üliinimene, võib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikovi idee: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes astuvad üle seaduse, siin on purustajad või selle poole kaldujad..." Raskolnikov ei loe end karja hulka kuuluvaks, üks tema mõrva sooritamise põhjustest
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi. Tunnetusteooria: selle taustaks on tema vaatepunkti õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ecce Homo ülevaatlik autobiograafilise ning kokkuvõtva teiste ülevaatega. jaguneb kaheks osaks: traktaatliku maitsega autobiograafia ja elamisõpetus, teine lühiülevaade teostest ja filosoofiast. Üliinimine - üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Üliinimene on vaid indiviidi omadus, Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele, kes otsib inimese kõrgemaid võimalusi Üliinimene on inimsuse ideaal, inimene loob oma väärtused ise. Ta arvab et inimene on iseenda peremees. "mis ei tapa teeb tugevaks" "Seaduse kristluse vastu" preester jutustas kristliku jutlust, nii nagu see oleks ainutõde.
positsioonidest loobuvat. Seal, kus mõni teine seletaks ja kirjeldaks, Nietzsche kuulutab, ründab ja otsustab. Kus mõne teine erutaks ja paluks täpsustusi, siis tema pilkab, norib ja rebib maha. Mõnitamises ei saa talle keegi vastu. Nietzsche metodoloogia on läbimõeldud. Tema ekspressiivne stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab ta inimesekäsitus ning mida muud võiksime oodata mehelt, kelle tuntuim mõiste on üliinimene, kes kuulutab võimutahte ülimuslikkust inimeses. Ta on subjektivist. ,,Igasuguses objetivismis peitub taustal subjekt", väidab ta. Nietzsche personofitseerib probleeme, tema lähenemisnurk on varjamatult psühholoogiline. Ta analüüsib ideid neid esindavate inimeste identiteeti ja psühholoogiat vaadeldes. Nietzsche on võitlev filosoof, isegi mõttetegevus on vägivallaga seotud võitlus, mille eesmärgiks on muutused.
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole
George Bernard Shaw (1856 1950) Eelkõige näitekirjanik tema viljakas ja meisterlik töö selles valdkonnas on jätnud püsivalt sügava jälje maailma kultuurilukku. George Bernard Shaw, rahvuselt iirlane, sündis 1856. aastal Dublinis, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorukiiga. Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard. Oma lapsepõlve meenutab kirjanik ängistuse ja kurbustundega. Seda lapsepõlve varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusikaarmastus ning muusikalised võimed. Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste helilooj...
masin ja ei saa alti kõike osata ja ei pea alati kõigets aru saama) SLAIDI TEKSTI KOHTA : FUTURISM KIRJANDUSES POLE TEHTUD Futurism kirjanduses Futuristid avaldasid manifeste rahvakogunemistel ja nt ka ajakirjanduses(e. avalik teadaanne) Esimene manifest maailma kunstipealinnas Pariisis 1909 (kuigi sai alguse ja arenes Itaalias) Teemadeks : naine, kõlad ja mürad, sõda, ajaloo minetamine, tehnika, tulevik, liikumine, üliinimene Eitavad üliselged jooned (erinevalt jaatavatest) : ,,Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!" Saatus peale 1 ms Vapustas futuristide liikumist Paljud eemaldusid (nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati) Enamik imetles sõjatehnika jõulisust Uuenemise ja jõu jumaldav austamine tõukas kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (eesotsas Itaalia
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt pidi ülilühikese aja jooksul kirjutama romaani. Lepingu mittetäitmise korral oleksid juba kirjutatud ja veel kirjutamata teoste autoriõigused läinud kirjastajale ilma et too oleks kohustatud honorari ma...
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt – kõige leebemal kujul – ekspluateerimine Anti-Kristus – Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Mina olen saatus – kuulutab Niezsche. Üliinimene – inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale. Niezsche üliinimene on metafoor. Üliinimlikkus on ideaal, mille poole liigutakse. Skolastika – keskaegne kristlik mõtteviis Metafüüsika – filosoofia osa, mis uurib reaalsust.
vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole vanadusest väga palju rääkida, sest vanaduse veetis Nietzsche põhiliselt üksina ja oli invaliid. Isegi sõpru ei olnud tal vanaduses eriti palju, nii näiteks ilmu...
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste ,,üliinimene". Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika.
kaasaja suurimaks sündmuseks. Seda ei suudeta mõista. Võime sellest arusaada, et usk jumalasse ei juhi enam meid. Usk on läbinisti ohvrite toomine: oma vabduse, uhkuse, enesekindluse, enda orjusesse andmine. Endised väärtused on kaotanud oma tähtsuse, need tuleb asendada uutega. Ta võttis kasutusele mõiste „üliinimene”. Inimene on köis, mis on kinnitatud looma ja üliinimese vahele – köis üle kuristiku. Inimene võib olla üks rahva hulgast või üliinimene. *Kunst – ülistab kunsti teiste väärtuste arvelt. Kunst päästab maailma. Kunstil on kaks poolust – Apollonlik ja Dionysoslik. Apollon on range ja külm jumal, kes maailma korrastab, Dionysos on jumal, kes külvab sellesse korda segadust, olles seejuures loominguline. * Nietzche ja Heidegger mõlemad arvasid, et ennast tuleb kohandada keskkonnale. Kogu elu on illusioon. Heiddeger. võttis üliinimese teooriat tõsiselt. 26. Kunst kui väljendus. Väljendusteooriate kriitika.
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
selle mõju tervisele. Birditt loodab, et on võimalik välja selgitada, kas erinevates olukordades oleks mõistlik rakendada erinevaid strateegiaid, näiteks vältida tüli kolleegidega, aga rääkida asjad selgeks abikaasa ja lastega. *** 1. Kirjutage vajaduse korral kokku. Põhjendage. 1. Südantlõhestavalt valas võidupühal pisaraid Vabadussõja-eelsetest aegadest üliinimene, ka lihtsurelikel ei jäänud silm kuivaks. 2. Pealtnäha hõlptulu toova äri asjaosalistele mõistetud vabadusekaotused ulatusid üheteistkümnest kuust kolme ja poole aastani. 3. Mööda minnes peotäie lume kraevahele toppimisega püüdis noormees väljavalitule lihtsalt muljet avaldada 4."Lõpp mõnus mees," arvas pikapatsiline tütarlaps isehakanud macho-hakatise teguviisist. 5. Tagantjärele arutasid Läänemere maade rahvasaadikud pooltõsiselt, et Lähis-Idas oleks koh-
väärtuseks oli au ja häbi tunne. Kristlikus maailmas – süütunne? Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel pole. Herrenmoral Herdenmoral Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal Kristlikus religioonis on väga tähtis (moraal) kannatuse moment – kurjade jõudude ohver. Ühiskond teeb oma liikmetele kurja – demokraatia vähendab seda kurja. „On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“ übermensch – üliinimene „Nõnda kõneles Zarathustra“ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks üleinimene. Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
