Tõlkija ja toimetaja sümbioos (0)

Tõlkija ja toimetaja sümbioos
Sissejuhatus
Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne – ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte lihtsalt koostöö, vaid jätkusuutlik ning edukas kooperatsioon. Ükskõik millise koostoimimise käigus ei saa lootma jääda ainult kaaslase peale – tema võib muidugi parimal juhul kogu töö õigesti ning edukalt valmis teha, halvimal juhul kõiki alt vedada iseenesetarkusega valmiskirjutatud luiskelugudega. Kindluse mõttes tuleb kõikidel osapooltel koostöös võrdselt osaleda, et juba siis, kui töö valmis on, ei oleks solvumist ega ebavajalikke diskussioone sellest, kes kõige tublim oli ning kõige enam tööd ära tegi.
Toimetaja ja tõlkija ülesanded ning oskused
Tõlkija ülesanne on tekst võimalikult originaalilähedaselt teise keelde ümber kirjutada. Võib tunduda, et see töö jätab tõlkijale loometööks piisavalt võimalusi – ümbersõnastamine ühest keelest teise justkui lubab mängida sõnade ning väljenditega ning neid oma äranägemise järgi sätestada. Siiski ei tohi ta enda stiili originaaltekstile peale suruda. (Tamm 2013: 5)
Keeletoimetaja töö on tõlgitud pajatused skeptiliselt üle vaadata, kõik olemasolevad ja olematud vead üles leida ning siis nendest tõlkijale põhjaliku ülevaate teha. Põhimõtteliselt peab toimetaja oma kullipilguga kõike nägema, kõike tähele panema, kõike teadma ning kõike oskama. Toimetajat võib pidada üliinimeseks, kuna tema teadmisi on väga raske piiritleda – vaid korrektse õigekeelsusoskuse valdamisest ei piisa. Toimetaja on kohustatud suutma panna õigesse kohta komasid ning neid valedest kohtadest ära võtta; leidma korduma kippunud sõnadele sünonüüme; oskama korrektselt käänata sõnu ning omama ka suurt võõrsõnade pagasit, osates võõrapäraseid sõnu käänata ning vigadeta kirjutada. Peale kõige selle peab toimetaja teadma üldist ajalugu, geograafiat; olema vilunud kirjanduses ning silma paistma üldise laia silmaringiga. Lisaks kõikehaaravatele maailmateadmistele ei tohiks toimetajal vajaka jääda ka elementaarsetest inimlikest omadustest, mille hulka võiksid kuuluda empaatiavõime ning osavus mõista inimest psühholoogiliselt. (Tamm 2015)
Tõlkija ja toimetaja töö lõimumine ning tõlkekvaliteet
Loomulikult peavad eelnimetatud keeletoimetaja omadused olema ka tõlkijal. Ükski tõlkija ei ole masinlikult töötav mehhanism , mis kvaliteetselt lauseid ühest keelest teise tõlgib. Arvestades seda, et nii toimetaja kui ka tõlkija ülesanded on võrdselt tähtsad, siis on mõlemad üksteise liitlased, mitte vaenlased, kes teineteisele vigu nina alla hõõruvad ning sellega ennast ärritavad. (Tamm 2015)
Mõlema töö on suhteliselt nähtamatu, seega sel hetkel, mil tõlkijast ja toimetajast saavad üksteise pooldajad , hakkab liitlaste töö lõimuma. Selleks on kindlasti vaja tihedaid ning rahumeelseid läbirääkimisi, kus mõlemad osapooled avaldavad ühe või teise vea kohta enda arvamust. Ainult hea ühistegevuse tulemusena valmib heakvaliteediline tõlketekst, mille üle saavad sisemiselt uhkust tunda mõlemad teksti ettevalmistajad. (Tamm 2015) Seega mina leian, et tõlkekvaliteet sõltub siiski mõlemast osapoolest. Tõsi küll, toimetaja võib oma terava silma ja tähelepanelikkusega teksti häbist päästa, kuid siiski, nagu juba sissejuhatuses mainitud sai, pole tõlkijat ilma toimetajata ega toimetajat tõlkijata (Tamm 2015).
Kokkuvõte
Pealtnäha kergete ametite taga peituvad ideaalis lõpmatult sügavad teadmised, mis on kogutud läbi pidevate õpingute. Hiigelsuur vaimuvara pagas on tõlkijate ja toimetajate rikkus, mis aitab ideaalse lõpptulemuseni jõuda. Toimetaja ja eriti tõlkija amet on väga paljude inimeste unistuste elukutse ning loodetavasti need veel niipea välja ei sure . Tahaks tõesti loota , et tehnoloogia areng ei võta võimust nendest kahest minu silmis romantilisest ametikohast.
Kasutatud kirjandus

Tamm, Triinu . Keeletoimetaja kui üliinimene. – Sirp , 2. oktoober 2015. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/ . Vaadatud 01.11. 2016

Tamm, Triinu 2013. Valgustuse postihobused. Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd. – Keel ja Kirjandus 1, lk 5.