Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemi...
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
Esimesed armumised leiavad aset perioodil, mil inimese arusaam lähisuhtest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasiate toel. Samuti on autorid viidanud olulisematele mõtetele, tehes need paksemas kirjas silmnähtavamaks. Näide 4 Lisaks uute teadmiste saamisele on lugejal vajalik ka seoste loomine. Vahel tuleb selleks näha kogu protsessi, kuidas uue teadmiseni jõutakse. Seega on õppevara autoril veel üks ülesanne. Väljavõtted õpikust: Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. ... Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. ... Väga meeldib, et lisaks autorite enda aruteludele, on kirjeldatud ka mitme erineva
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
Õppevara analüüs Jaak Timberg Eripedagoogika Pedagoogika alused 2011 Sissejuhatus Õpik: "Bioloogia 8. klassile, I osa" Autorid: M. Toom, U. Kokassaar ja M. Martin Analüüsi teema: "Seened looduses ja inimese elus" (õpikus lk 64-71) Materjali olulisus Peatükis esitatud materjal võimaldab õpilasel omandada tulevasteks õpinguteks vajalikud teadmised seentest. 1. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 68) Materjali olulisus Annab teadmised seentest, mis võivad päästa õpilase surmast seenemürgituse läbi. 2. Näide: Üks surmavalt mürgine seen on valge kärbseseen, keda on lihtne segi ajada sampinjonidega. (lk 67) Saadud teadmisi võimalik kasutada ka väljaspool kooli neist on reaalselt kasu. 3. Näide: Seenhaigusi põhjustavate seente eoseid on näiteks ...
Bioloogia 9. klassile 1.osa (U. Kokassaar 2009) analüüs 2011 Analüüsitavad peatükid · "Veri on vedel kude" lk 44-49 · "Kuidas me näeme?" lk 102-107 Sisukorras on lugemakutsuvad pealkirjad (nt üleval) 1. Õpiku olulisus · Motiveerib õppima · Õpiku materjal on väga kasulik enda arendamiseks · Konkreetses õpikus saab infot, kuidas enda tervise eest hoolitseda, kuidas vajadusel teisi aidata, kuidas inimese sisemus töötab 2. Materjali uudsus ja tähtsus · Materjal on huvitav · Palju põnevaid ja värvilisi pilte, keerukad asjad lihtsustatud joonistena, piltidena nt : Vere hüübimine: Vererakud takerduvad fibriinikiudusesse ja sulevad haava · Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt...
(Aktuaalne Kaamera, 05.08.02). –4– Milline peaks olema õppeviis? Mõtlemine õppeviisi valikule viib reale küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus õppetöös; õppuri lähemal ja kaugemal eluetappil? Millistes isiksuse – ja isikuomaduste valdkondades ning millises ulatuses on muutused soovitutele vastavad ja mis on valiku varjukülgedeks? Millist õpikeskkonda, õppevormi valida, milline peaks olema õppevara? Kui radikaalne tohiks muudatus olla, kui palju õnnestub traditsioonilisest säilitada? Selle töö e e s m ä r g i k s on aktualiseerida: Milliseid on võimalusi Töö – ja tehnoloogiaõppe õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks muutmiseks, millest saaks alustada. Millised toimingud ja vahendid on muudatuste läbiviimiseks vajalikud. Kas ja kuidas peaks edaspidi sellel uurimisteemal jätkatma. On püstitatud järgmised ü l e s a n d e d :
väike ja kui palju annab see tunda kohustusliku kirjanduse osas, kus nõudmine on suurem kui pakkuda suudaks. Või on eksemplaarsus paras. Selles osas peaks raamatukogu hoidja tihedat koostööd tegema emakeele ja algklasside õpetajatega. Õpetajad peaksid koos raamatukogu juhatajaga otsustama, millist õppekirjandust hankida kooli raamatukokku ja milliseid õpikuid võiksid õpilased endale ise osta. Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada; · uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus; · teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel); · ilukirjanduse fond; · meediavahendite fond (ajakirjandus, filmid, videod jm); · õppemetoodilise kirjanduse fond;
(Aktuaalne Kaamera, 05.08.02). 4 Milline peaks olema õppeviis? Mõtlemine õppeviisi valikule viib reale küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus õppetöös; õppuri lähemal ja kaugemal eluetappil? Millistes isiksuse ja isikuomaduste valdkondades ning millises ulatuses on muutused soovitutele vastavad ja mis on valiku varjukülgedeks? Millist õpikeskkonda, õppevormi valida, milline peaks olema õppevara? Kui radikaalne tohiks muudatus olla, kui palju õnnestub traditsioonilisest säilitada? Selle töö e e s m ä r g i k s on aktualiseerida: Milliseid on võimalusi Töö ja tehnoloogiaõppe õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks muutmiseks, millest saaks alustada. Millised toimingud ja vahendid on muudatuste läbiviimiseks vajalikud. Kas ja kuidas peaks edaspidi sellel uurimisteemal jätkatma. On püstitatud järgmised ü l e s a n d e d :
DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. ■ Näited digipädevuse kujundamise õpiülesannetest erinevates õppeainetes on kättesaadavad digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott https:// ekoolikott.ee/ kohaldades otsingul märksõna „digipädevus“. NÄIDE: Käsitöö ja kodundus – II kooliaste
Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...
Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele: 1) kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; 2) erisused õppekorralduses; 3) õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted. Individuaalse õppekava koostamise algatamise kooli poolt otsustab õppenõukogu. Õppenõukogu otsusest teavitatakse viivitamatult õpilast (esindajat) kirjalikult, tuues ära põhjused, mis tingivad individuaalse õppekava koostamise vajaduse. http://www.poltsamaa.edu.ee/index.php?page=221 https://www.riigiteataja.ee/akt/824971
Kõrgharidusega Eesti noorte probleemilahendusoskused on madalamad, võrreldes teiste riikidega. Üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus on madal. 12. Vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides. 13. Õppijate ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on puudulik ja ebaühtlane. 14. Eesti tööealisest elanikkonnast pea kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud IKT oskused on ebapiisavad. 15. Ühiskonnas mõistetakse hariduse ja koolide kvaliteeti liiga riigieksamite tulemuste kesksena. 16. Tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine ei ole muutunud valdavaks, see muudab konsensuse loomise hariduspoliitiliste valikute tegemisel keeruliseks. Strateegilised meetmed:
õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada, mida osta kooli raamatukokku ja mida võiksid osta õpilased endale ise püsivahenditena. Meeles tasub pidada sedagi, et ka õpilaste raha eest hulgi ostes kaasneb tavaliselt hinnasoodustus. Hoopis kasutamata valdkond Eestis on õppevara tagasiostmine ning -müük koolis või raamatukaupluses. Kooliraamatukogud peaks toimima õppetööd toetava kirjanduse koguna, kuid tänapäevases kooliraamatukogus puudub suures osas viimastel aastatel lastele väljaantud väärtkirjandus. Lisaks õppematerjalide ja õpikutele, peaks kooli raamatukogu asetama rõhku just laste väärtkirjandusele. Erinevad sihtgrupid: · algklassi õpilased Lastekirjandus kannab suurt vastutust isiksuse kujunemisel lapsest täiskasvanuks, eetiliste ja
1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi-, liigese-, selja-, luu- ja kõhre-, pehmete kudede haigused või 2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad. (2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadusest tingitud piiratud liikumisvõimest. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning kohandatud õppevara kasutamise. (4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest.
`'Füüsika'', `'Nicomachose eetika'', `'Poliitika'' ja `'Poeetika''. Meie ajani on jõudnud see osa `'Poeetikast'', milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Kasutatud allikad on vikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles), miksike (http://www.miksike.ee/docs// lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm), ajaloo õppevara ( http://oppevara.hitsa.ee/vanaaeg/kultuur-ja-eluolu/f ilosoofia /), pildid on pärit Googlest. Tänan kuulamast
spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral kutsutakse kokku ümarlaud ja kaasatakse ka spetsialiste väljaspoolt haridusasutust ja lapsevanemaid. Sageli kaasatakse lastekaitsespetsialiste. III tasand Kui koolisiseste meetmete rakendamine pole tulemuslik, suunatakse abivajav õpilane väljaspoole haridusasutust. Nõustamiskomisjoni soovitusel ja koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppevara ja vajalike tingimuste rakendamiseks. Õpilaste arendamine ja korrektsioon Õpilaste arendamine ja korrektsioon toimub õpiabi ja logopeedilise abi rühmades I kuni IX klassini. Igas rühmas 6 õpilast ja töö toimub 1-3 korda nädalas. Tugisüsteemi kuulub veel medtöötaja, raamatukogu, huvitöö ning pikapäevarühm. Kasutusel on rahunemistuba . Igal nädalal toimub tugispetsialistide infovahetus - nõupidamine. Ja vastavalt vajadusele ümarlauad
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofü...
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veed...
Tartu Ülikoool/Filsosoofia teaduskond/Kunstide osakond Pedagoogika alused, VI moodul, õppejõud Jaan Mikk Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaes...
Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), ...
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
toodangut müüa (kallid tootmiskulud, ei suuda tootmiskulusid katta) ning arengumaad ei saa kallist toodangut osta. 7) Milliseid negatiivseid tagajärgi võib põllumajandus keskkonnale tekitada? (põllumajandusliku maa suurenemine, metsade hävitamine, niisutuspõllundus, kuivendamine, üleväetamine, kemikaalide kasutamine, ülekarjatamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de sissetoomine). Intrnetimaterjal ( koolielu.ee → õppevara → geograafia → IV kooliaste(rippmenüüst) → esitlused: „Maailma põllumajandus“ ja „Põllumajanduse mõju keskkonnale“ . Autor TÜ õppejõud Ülle Liiber. 8) Milliseid maakera muldi loetakse kõige viljakamateks ja miks? Kõige viljakamad on parasvöötme rohtlate mustmullad a) Huumuserikkad (sisaldus suur) b) Tüse huumusekiht (70-80 cm) 9) Millistes riikides levivad maakera kõige viljakamad mullad?
reageerib sellele paindlikult, ennetab praktiliste oskuste ning lahendab distsipliiniprobleeme. omandamine ning · Märkab õppija individuaalset eripära, arendamine toimub hariduslikke erivajadusi ja isiksuse õppija, kodu ja kooli probleeme ning reageerib sobivalt. koostöö tulemusena. · Kohandab ja/või koostab õppevara. · Kasutab õppe juhendamisel info- ja · Õppekeskkond toetab kommunikatsioonitehnoloogia õpilase arenemist võimalusi. iseseisvaks ja 1 · Rakendab õppetunni läbiviimisega aktiivseks õppijaks. seotud rutiinseid tegevusi. · Reageerib asjakohaselt
(4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt. Mainitakse ära, et õppekoormuse puhul tuleb arvestada õpilase jõuvarudega. Kuigi on mainitud, et
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest. Näide1. Kuna tegemist on ajaloo õpiku "Inimene. Ühiskond, kultuur,, teise osaga on juba sissejuhatuses uut teksti seotud esi...
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha...
Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu, õppeaega ning kontrolli ja hindamise viise. Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest(Tyler, Lawton jt) (Riikliku) õppekava rakenduskava: Dokument, mis määratleb tegevuskava(uue õppekava ideoloogiat ja sisu selgitavate materjalide koostamine, seadusandluse vastavusse viimine, õppevara koostamine, haridustöötajate täiendkoolitus jms) ning ressursid( rahalised vahendid, aeg, kompetentsus vastavas valdkonnas) õppekava rakenduseks koolipraktikas. Kooli õppekava: Dokument, milles sätestatakse õppe- ja kasvatustöö korraldus antud koolis riikliku õppekava realiseerimiseks. Erakoolis vm spetsiifilises koolitüübis iseloomustab ta selles omandatavat haridust sarnaselt riiklikule õppekavale, üldhariduslike erakoolide
hooldusõppel olevatele õpilastele. (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1) üldised andmed õpilase kohta; 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. § 6. Rakendussätted (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava
Töörühma ülesandeks oli välja selgitada, kas keelekümblus on Eesti jaoks sobiv õpetamisstrateegia. Töö käigus selgus, et keelekümblust kui keele omandamise meetodit tuleb programmis osalejatele täiendavalt tutvustada. 1999. aasta jaanuari alguses sõitis kaheksa Eesti kümblusprogrammi huvirühmade esindajat Kanadasse, et tutvuda sealsete keelekümbluskoolide töö ja õppekavadega. Saadi kogemusi juhtimisest, rahastamisest, suhtekorraldusest, õppevara koostamisest ning mitmesugustest keelekümblusprogrammidest. Külaskäigu lõpus ühines delegatsiooniga ka Eesti haridusminister, et kuulata delegatsiooni kokkuvõtteid, analüüsi ja ettepanekuid ning tugevdada sidemeid Kanada partneritega. Selle töö tulemusena ja koostöös programmi kaastöötajatega otsustas Haridusministeerium, et varane täielik keelekümblus on Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas
"Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist sihipäraselt mõjutada saavad: lapsevanemad, paikkonna ettevõtted, kultuuriasutused, kodanikuühendused. Ja loomulikult õpilased ise. Õpikeskkonna osad on selle määratluse kohaselt nii kool kui ka selles viibivad inimesed ja nende kujundatud sotsiaalne kliima, nii õppevara ja vahendid kui ka õppekäigul kogetu; samuti kodu, kui seal näiteks koduseid ülesandeid tehakse. Mõistagi saab kool kõige enam panustada sellesse, kuidas on korraldatud koolikeskkond vahendilised tingimused, inimeste suhted, hoiakud ja väärtused. Ent samas kujundab kool õpilaste õpikeskkonda ka koolivälise õppimise toetamise kaudu olgu selleks siis õppekäikude, projektide jms korraldamine või lapsevanemate nõustamine koduste õpitingimuste loomisel.
põhimõtetest. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt." (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015)
Sisuliselt on tegemist investeeringuga tulevikku, mille vilju kogume alles pikkade aastate pärast. Kui meenutame rahvareaktsioone kampaaniale ´Ära löö last`, siis tundub, et paljud kaasmaalased ei pruugi arugi saada, et sotsiaalsete võimete treenimist on vaja samavõrd, kui mälutreeningut või võõrkeelte õppimist. Kui toome tavakooli enam erivajadustega lapsi, siis nõuab see ettevalmistusi eri tasanditel: pedagoogide õpetamist ja motiveerimist, õppevara loomist ning kooli ja õppekeskkonna väärtustamist õppeprotsessi osana. Kahtlemata eeldab see kallimat haridust: nõudlikumat õpetajakoolitust, väiksemaid lastekollektiive ja konkurentsi tõusu hariduse tööturul. Majanduse üks põhireegleid kõlab, et õige investeerimise puhul kasum aja jooksul mitmekordistub. Sotsiaalselt võimekas inimene suudab teha iseseisvaid, moraalselt teadlikke valikuid ka kiiresti muutuvas ühiskonnas. Siinkohal tahaksin parafraseerida lastepsühhiaater
pahatihti ei võeta noori kuulda. Neile antakse küll võimalus rääkida, kuid tihtipeale ei jõua nad sellega mitte kuskile. Noorsootöötajad on need, kes jõuavad läbi oma töö tihti kõige enam nooreni ning tema vajadusteni. Ja seeläbi on võimalus noorsootöötajal vajadusel noorte õiguste eest seista ja neid edendada. KASUTATUD ALLIKAD Eesti Vabariigi põhiseadus (2011). Riigiteataja I. 27.04.2011, 2. Haruoja, M. (2009). Inimõiguste õppevara. Tallinn: Lastekaitse Liit Inimõiguste Instituut Lapse õiguste konventsioon (1991). Riigiteataja II. 1996, 16, 56. Martinson, M. (2013). Noorsootöö noorte inimõiguste tagajana. Austraalia Noorsootöö seadus. (2010). Riigiteataja I. 2010, 44, 262. Rootsmann, M. (2007). Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel. [2015, aprill 5]. http://teoloogia.ee/wb/media/loputood/2007/M.Rootsmann_loputoo.pdf 11
ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004 L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008. T. Ploom. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010 R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005 www
3. Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel. 4. Loome kõigile lastele kooliküpsuse saavutamiseks soodsad tingimused kas lasteaias või kooli juures eelklassis. 5. Toetame lastevanematele (hooldajaile) korraldatavaid kasvatusalaseid koolitusi, nõustamist ja tugisüsteemi laste võimalike õpiraskuste vältimiseks. 6. Tagame lasteaedades ja algkooli astmes tasuta õppevara, toitlustuse ning koolitranspordi, põhikoolide õpilastele aga tasuta õppematerjalid ja koolitoidu. 7. Tagame professionaalse terviseõpetuse põhikooli teises ja kolmandas astmes, loome tugi- ja raviprogramme sõltlastele. Haridusnõudluse ja hariduse arengu süsteem 1. Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooliuuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade arenduse, õppemetoodika,
hooldusõppel olevatele õpilastele. (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1) üldised andmed õpilase kohta; 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. Tartu Kroonuaia kool on põhikool, kus õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe ning õppekeelteks on eesti ja vene keel.
EKKAVi tegevus: · välisõppekeskuste asutamine; · tegutsevate välisõppekeskuste toetamine õppevaraga; · lektorite lähetamine välisõppekeskustesse; · külalisloengud välisõppekeskustes; · eesti keele ja kultuuri õppurite stipendiumid; · Eestiga/eestiga seotud uurijastipendiumid Estophilus; · õppejõudude koolitus: täienduskursused igal suvel, konverentsid Eesti keel ja kultuur maailmas 4 aasta järel; · uuringute edendamine; · õppevara arendamine; · teavitustegevus (www.einst.ee). Muukeelne kool Eestis: 1993. aastal määratleti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, et 2000. aastast algab üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolides. 1997. aastal muudeti seda tähtaega ning ülemineku alguseks määrati aasta 2007. Täpsustati ka ülemineku kulgu ja põhimõtteid see toimub ainult gümnaasiumiastmes ning on järk-järguline 2011. a ja edaspidi 10
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
uuendusi vajas ka õpetamise metoodika. Seetõttu on täienenud õppevara Eesti esimese koristamise õpetamise õppefilmiga, millele lisanduvad töövihikud õppijale ja õpetajale.
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
hinnata lapse arengu vastavust eale; oskab lapse uuringul saadud tulemuste põhjal koostada individuaalset õppekava ja klassi arengukavasid; valdab õppesisu (ainet), tunneb HEV laste kasvatamise/õpetamise eripära (ainete õpetamise erimetoodikat); arvestab oma töös HEV-lapse reaalse arenguvalla madalast tasemest ja potentsiaalse arenguvalla kitsusest tulenevaid nõudeid õppeprotsessile; arvestab HEV-laste õpetamisel nende tunnetustegevuse ja kõne arengu iseärasustega; suudab vastava õppevara puudumisel ise koostada nõuetekohaseid harjutusmaterjale/ülesandeid, muuta raskusastet ning kasutada töövõtteid, mis parimal viisil toimiksid laste elementaarse taju, piiratud töömälu mahu, puuduliku verbaalse mõtlemise tingimustes; nõustab õppijaid, õpetajaid ja lastevanemaid lapse erivajadustest lähtuvalt; on valmis osalema eripedagoogika/-metoodika edendamises nii haridusasutuses kui väljaspool seda;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
