Väliseestlaste koolid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), täiendõppe koolid, põhikoolid (üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Abhaasias), eelkoolid (lasteaiad) ja gümnaasiumid (Petseri Lingvistline gümnaasium, mis oli 2005 aastani eesti õppekeelega keskkool, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles).

Pedagoogika alused

12

doc

Eesti koolid ja keele õpe välismaal

Ent just viimastel aastatel on see hääbuma hakanud, kuna praeguseks on paljud Teise maailmasõja aegsed inimesed elust lahkunud ning nüüd ei ole enam neid, kes oleks Eestiga füüsiliselt kokku puutunud. Praegused noored on ehk kuulnud ja pilte näinud siinsest maast, kuid kui pole isiklikku lähedust, ei ole kõigel sellel ka tähtsust. Tekib olukord, kus argielu on inglise keelne ja ameerika meelne ning Eesti enam-vähem nagu müüt. Seetõttu ongi asutatud sellised täiendavad koolid, milles toimub õppimine paralleelselt teise õppeasutusega. Esimesed taolised koolid asutati 1949. aastal Lakewoodis ja Seabrookis ning 1950. aatsal Bostonis, New Yorgis ja Los Angeleses. Eesti täienduskoolide nimekiri USA-s: · New Yorgi Eesti Kool · Conneticuti Eesti Kool · Baltimore'i Eesti Kool · Los Angelese Eesti Täienduskool · Lakewoodi Eesti Kool · Chicago Eesti Kool · Albany-Schenectady Eesti kool · San Francisco Eesti kool

Haridusteaduskond

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�

Uurimustöö

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi. See ei ole ainult eesti keele õpimine nagu sellist, aga täiesti õppimine riigi keeles

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

18

docx

Haridus Eesti kultuuris

Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist ­ 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) ­ vaeste piibel

Haridus eesti kultuuris

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi va

Eesti keel

33

docx

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber ­ see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5%

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)