Miks puhkes külm sõda? 9 kl. ajaloo tv ll osa lk 13 Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945, mille võitjateks olid USA, NSVL, Prantsusmaa ja Inglismaa ning kaotajateks Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kadusid oma positsioonidelt. 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aast...
o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo: o 1998 algas sõda serblaste (Serbia väed) ja albaanlaste vahel (Kosovo Vabastusarmee) vahel o Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata o Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale o 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla o 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks
ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 1946.aastal esines Winston Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal kasutas ta esimest korda mõistet ,,raudne eesriie", rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
Lahesõda Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2.august 1990 kuni 28.veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Sõja põhjuseks oli Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. 2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga ,,Kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda algas massiivsete pommikampaaniatega 17.jaanuaril 1991.aastal. pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui ne...
surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud pehmeks halliks tuhaks. Neli tuletormist haaratud Hamburgi kvartarit kaotasid 16-38% oma elanikest. Hukkes ühtekokku 50 000 inimest. Üheteitkümne päeva jooksul tapsid pommid Hamburgis samaplaju inimesi, kui neid hukkus Inglismaal kogu sõja jooksul. Järgnesid uued õhurünnakud ja tuletormid. 1943. aasta oktoobris hukkus Kasseli pommitamisel 8000 inimest. Augustis 19444 kaotasid königsbergis oma vara 134 000 inimest. Septembris heideti Darmstadtile rohkem kui 250 000 süütepommi. Surma sai umbes12 000 inimest. Tänavad olid kaetud söestunud laipadega.. Samasugused õhurünnakud tuli üle elada Bremerhaveni, Braunschweigi ja Heilbronni elanikel. Liitlaste õhujõudude juhatajad õigustasid neid massimõrvu kui jätkuvat,, Saksa tööstuse ja majanduse purustamist"
võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes 7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi militaarobjektide pihta. Lahendus Kolmkümmend üheksa päeva kestsid õhurünnakud iraaklaste positsioonidele. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus, mis lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega. Kuid see võit jäi poolikuks. Koalitsiooniväed ja nende ülemjuhataja kindral Norman Schwarzkopf said USA presidendilt George Bush seeniorilt käsu peatada lahingutegevus just siis, kui tekkis reaalne võimalus hävitada Lähis-Ida
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tug...
Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega. Tehnoloogia - kogum meetodeid, protsesse ja materjale kasutada mis tahes tegevusvaldkonnas. Mul on raske kommenteerida edasikaebamist, sest mul puuduvad selleks volitused. Kommenteerimine – oma arvamuse avaldamine. 32 protsendi arvates mõjuvad sekkumine Süüria sõtta ja seal läbiviidavad õhurünnakud Venemaa mainele rahvusvahelisel areenil halvasti. Areen – spordi võistlustele mõeldud koht. Kümme protsenti vastas, et maailmapoliitiline olukord on keeruline ja väga raske on ennustada, mis Venemaa ja lääne suhetest edasi saab. Poliitika - juhtimise põhimõtteid süsteemi otsustus- ja saavutada optimaalseid tulemusi. USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton on säilitanud oma edumaa vabariiklasest rivaali Donald Trumpi ees
5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid. 1)Venemaa lagunemisel: 2)Austria-ungari lagunemisel: 3)Suurbritanniast eraldus: 4)Balkanil tekkis:
5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid. 1)Venemaa lagunemisel: 2)Austria-ungari lagunemisel: 3)Suurbritanniast eraldus: 4)Balkanil tekkis:
10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28.juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa''. August- Sept. Saksa õhurünnakud Suurbritannia linnadele (,,Blitz'', kestavad 1941. aasta kevadeni). September- okt. Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestub. 9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill- mai Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22
Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a. 20saj. I maailmasõda 1914-1917aAtantide ja Keskriikide vahel.Atandid olid:Inglismaa,Prantsusmaa,Venemaa ja teised liitlased.Keskriigid olid:Saksamaa Austria-Ungari ja Bulgaaria.Algas 1914a.Saraajevo atentaadiga ja lõppes Compiegne-i vaherahuga 1918a.Sõda tõi kaasa suure tehnika arengu.Kasutusele võeti autod,pommituslennukid(esimesed õhurünnakud tehti Zepeliiniga)ja kuulipildujad.Uued riigid:(1917)Soome; (24.02.1918)Eesti;Leedu,Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Läti (1918)ja Iirimaa(1919). 2) 17saj. Inglise revolutsioon ja Kodusõda. Kodusõda Inglismaal toimus1642- 1648a.Parlamendi ja kuninga vahel.Inglise revolutsioon e.Kuulus revolutsioon toimus.1688a.Uueks Inglismaa kuningaks krooniti William III kes kirj.alla ,,Õigusete deklaratsioonile".st.Inglismaal kehtestati parlamentaarne monarhia,mis püsib tänaseni. 18saj
2.sept Jaapan kapitulleerus. Lääneriikide nõrkus-ei olnud veel sõjaks valmis. Kui NSVL oleks astunud liitu lääneriikidega poleks SM julgenud sõda alsutada. Eesti proovis teha kõik konflikti vältimiseks, NSVL aga sellele tähelepanu ei pööranud. Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata, sest vastasel korral oleks eesti pihuks ja põrmuks tehtud. Hitler suutis kiiresti vallutada PRM sõjatehnika oskuslik kasutamine, PRM polnud sõjaks valmis, õhurünnakud toetasid maavägede tegevust, üllatusmoment, tankide kasutamine. Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata. Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald.
Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastasid lääneliitlased kogu Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. 1945 aasta jaanuaris vallutas Punaarmee Poola pealinna Varssavi ning tungis Saksa aladele. 1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud liitlasteta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. 5. Sõjategevus Vaiksel ookeanil Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7. detsembril 1941. aastal
9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil
· 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. · Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. · Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele,
Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpunim ent kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada. Saabus 3 kuuks vaikus. Narva lahnigute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märtsil hävitas see täielikult Narva ning 8 märtsil sai tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa. Vastu 9 märtsi ööd pommitasid 250 vene lennukit Tallinna. 25 märtsil jõudis kord Tartuni, mis sai ka rängalt kannatada. Eestlaste võitlusmoraali ei suutnud õhurünnakud siiski murda, pigem tugevdasid need sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. PUNAARMEE VALLUTAB EESTI 1944 aasta suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära, täiendust saanud Punaarmee aga valmistus uueks pealetungiks. Sellises olukorras leidis Saksa väejuhatus, et narva jõe joone hoidmine pole enam võimalik, ning asus oma vägesid tagasi tõmbama
·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ·Barbarossa plaan plaani kohaselt pidid Saksamaa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. ·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia) ·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a
Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. o Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks
Sõjategevus Kashmiris 1963 - Meeleavaldused Kashmiris, sõjaväega maha surumine 1965 - Paksitan toetab meeleavaldusi, äärmuslasi 1971 - Kodusõda Kashmiris 1972 - Kontrolljoon Pakistani / India / Hiina vahel India - Pakistani sõda Ida-Pakistanis toimusid vastupanuliikumised, suruti maha sõjajõuga 10 miljonit sõjapõgenikku India näeb lahenduseks Ida-Pakistani iseseisvumist India Pakt NSVL-ga India valmistab armee sõjaks Pakistani õhurünnakud Kiire Ida-Pakistani vallutamine, Läänes blokaad Bangladeshi teke Indira Gandhi allakäik 1975 - Indira Gandhi valimiskampaania rahastamise skandaal 1975 - Eriolukord riigis opositsiooni nõrgendamiseks 1977 - Indira partei kaotab valimistel, Janata partei tuleb võimule 1979 - Janata partei läheb laiali 1980 - Indira saab tagasi võimule 1984 - Operation Blue Star Operation Blue Star (1984) Sikhi ekstremistid, baasiks püha sikhide tempel Armee saadeti neid hävitama
tegutsesid pea kõikides maades. Nad häirisid sõjatehaste tööd, katkestasid rindel olevate vägede tööd ning tapsid olulisi okupatsioonivõimu tegelasi. Okupatsioonivõimud üritasid nende vastu võidelda, kuid tulemusi see ei andnud. 13. Saksamaa purustamine Vastavalt Jalta konverentsil otsustatu, hakati 1945. aasta kevadtalvel Saksa relvajõudude lõplikku hävitamist. Saksamaa oli jäänud ilma liitlasteta. Vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Saksamaa jagati SB, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel neljaks okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 14. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA koos liitlastega jätkas 1943-1944 vastaste hõivatud alade tagasivallutamist
● Tuumaterrorism ● Bioloogiline terrorism ● Keemiline terrorism ● Küberterrorism c) ISIS ja võitlus sellega. ● terrorismiorganisatsioon ● hõivanud maaalad Iraagis, Süürias ja Liibüas ● ollakse aktiivne sotsiaalmeedias, mõjukas veebipropaganda- videod, twitter ● USA juhitud koalitsioon- aitab ISISe vastaseid rühmitusi ressursidega ja õhurünnakutega ● Prantsuse juhitud koalitsioon- aitab Iraagi valitsust, õhurünnakud ● Venemaa juhitud koalitsioon - aitab Süüria valitsust, õhurünnakud 17. USA pärast külma sõda. a) USA kui ainus üliriik maailmas; ● NSVL lagunemine ● demobiliseerisid kiiresti oma armee ● tööstuse kiire areng, palju töökohti ● sõda ei puudutanud USA territooriumit ● sai tagasi sõjaajal Euroopale antud laene ● poliitiline, sõjaline, kultuuriline ja ideoloogiline ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Sõda Inglismaa vastu Peale Prantsusmaa vallutamist oli Suurbritannia ainus Saksamaa-Itaalia vastu võitlev riik. Hitleri plaan Suurbritanniasse meredessanti valmistada kukkus läbi ning peagi alustati õhurünnakud Inglismaa vastu, mille eesmärgiks oli hävitada brittide sõjatööstus. Vastane osutas ägedat vastupanu ning Hitler jätkas meresõjaga, mille käigus hävis suur hulk Inglise laevastikust. Ka raketisõjaga ei suudetud Suurbritanniat allutada ja Saksamaa pidi loobuma brittide vallutamise kavast. Saksamaa liitlased Inglismaad Hitleril vallutada ei õnnestunud, selle asemel hakati Berliinis välja töötlema NSV Liitu tungimise kava. Soojenesid ka
Teine Balkani sõda 1913 liitlased ei saanud omavahel läbi, Bulgaaria pidi sõjavaldustes loobuma. LÄÄNERINDE SÕJATEGEVUS: 1914: 1 aug, kuulutas S Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Ble.2 aug, hõivasid väed Lux. 4 aug alustas S sissetungi Bsse.21-25 aug toimus piirilahing Si ja I-P vahel. Marne'i lahing, sept algus, P pani Si väe seisma.1914-15 vallutasid I kõik Si kolooniad.1915: 22. apr. kasutas S gaasi. Sept S pealetung Vle. Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi
Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks.
See tõi kaasa streigid ja demostratsioonid ning vaenupoolte vennastumise rindel. Uuendused sõjapidamises Kaeviku- ehk positsioonisõda. Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda. Ka teised tootmisharud arenesid kiiresti ja nende toodangut rakendati igapäevaelus. Jõuvahekordade muutused maailmas Eriti tugevaks muutus USA majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus. Kaotused oli tagasihoidlikud. Uue jõuna tuli rahvusvahelisele areenile Nõukogude Venemaa. Kahe impeeriumi Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele
Rikhard Sandler rootsi välisminister otsusas kutsuda kõik Põhjala riigipead- kolm kuningat ja president Kyösti Kallio 1939. Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus. Soomel tuleb loovutada N Liidule osa Karjalast, Petsamo ja Hankoniemi. Eesti sjaväeluure aitab soomet Talvesõja ajal. Ino mis koguti saadeti Soome kasutades merealus kaablit. Soome aitamisega võttis eesti endale tohutu riski sest oli sel aja N Liidu Liitlane. Kõik see toimus laidoneri õnnistusel. Rootsi abistab Soomet talvesõja ajal
veeti vilja pärnust välja ja selle pealt võeti maksu Teised linnad kaotasid õigused elanikkonnad olid väikseks kärbunud maaisandad surusid nad tugevalt enda kontrolli alla Paides sealne mõisnik olla lasknud linna kekplatsile põllu teha, et näidata mis ta sellest paigast arvab viljandi elanikke kamandas pärisorjast kubjas Kaubandus Kõige olulisem linn ikka Narva Narvast säilinud vaid raehoone, sest punaarmee õhurünnakud pühkisid baroksed ehitised minema Aadlike ja linnade konflikt aadlikud tahaksid oma kauba otse välismaa kaupmeestele müüa linn nõuab et peab polema vahendaja kelle kaudu äri tehakse Eksport: vili, lina rukist kasvatatakse enim ja lina Import: sool tolle aja ainus säilitusaine, väga oluline Tallinn, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare - oma lähialade kaup müüdi kaupa, mis oli lähemast piirkonnast kokku toodud
Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy) Eestis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 22. juuni - Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule. 24. juuni - Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal. 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis kestsid 1941. aasta kevadeni. Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. 5. august - NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi. 6. august - NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi. 15. august - Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa
sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Meeste asemel hakati kasutama naiste ja noorukite ning sageli ka sõjavangide tööjõudu. Riikide majanduselu hakati tugrvalt reglementeerima ja kontrollima. Riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. uued relvaliigid ja taktikad tekkis kaeviku e. positsioonisõda. Tekkisid uued väeliigid: lennu, tanki, õhukaitsesuurtükivägi. Leiutati tsepeliin, millega tehti esimesed õhurünnakud. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks. Sõja ajal suurenes autode tootmine. Läänerinne: 1914Saksamaa ründab Belgiat ja luksenburgi. Piirilahing, jõuti Pariisi lähedale. Marnie lahing.1915Saksa välksõja plaan kukkus läbi, algas positsioonisõda. Sakslased kasutasid aprillis Ipresi linnas mürgigaasi. 1916Verdun sakslased püüdsid vallutada Verduni kindlust. Lahingus hukkus u. miljon meest ja seda hakati kutsuma Verduni Hakklihamasinaks. Sommei lahing. Juulinovember
?II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi ...
1945 veebruaris, võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht( 1945 aprill San Francisco). Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, jõustus 24. oktoobril 1945. Saksamaa purustamine 1945 kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid NSVL ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. - 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud
Jalta konverents /1945 Euroopa ja Aasia.Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. 1945 aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu.Aprillis alistusid Itaalias 05/07 Saksamaa viimased Saksa üksused.7.-8.mai 1945 kirjutasid Saksa /1945 kapituleerumine ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile.Saksamaa jagati Suurbritannia,Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini,
28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuni - Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis 7 kestsid 1941. aasta kevadeni. 3. august - Leedu Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 5. august - Läti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 6. august - Eesti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikid...
paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel. Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandus õhurünnak, mis kaotas varasema ettekujutuse rindejoonest. Õhurünnakuga sai purustusi tekitada nii tagalas kui linnadele. Kolmemõõtmelisuses kaotati ka vahe sõjaväe ja tsiviilelanikkonna vahel, mille tõttu oli sõda eriti kõikehõlvam. Tänu sõjale
isikupärane stiil. Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele. Ta on palju kujutanud tolleaegseid kuulsaid kunstnikke ja luuletajaid (nt Chaim Soutine'i, Jacques Lipchitzi, Max Jacobit, Jean Cocteau'd, Picassot jt). 1918. aastal oli elu Pariisis keeruline. Toitu oli piiratut kogustes, gaasi ja elektri tarbimine vaid minimaalselt lubatud, pidevalt toimusid õhurünnakud. Pärast 30. jaanuari ööd, mil saksa lennukid Pariisi pommitasid, algas massiline evakueerumine linnast välja, lõunasse. Ligi 500 000 inimest lahkus Pariisist, nende seas ka Modigliani koos oma pruudi Jeanne Hébuterne'i ja paari sõbraga. Elukohaks sai Côte Azur. Lõuna-Prantsusmaa päikselises valguses valmisid kunstniku tuntuimad ja hinnatuimad teosed. Samuti toimus tähtis sündmus isiklikus elus sündis Amedeo ja Jeanne'i ühine tütar, kes aastakümneid
Austria-Ungari, Itaalia, Serbia, USA. Aantant-Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari. Peamised sõjapiirkonnad: Euroopa (Läänerinne-Belgia ja Prantsusmaa ida osa, Idarinne- Venemaa tsaari riigi lääneosa), Balkani ps, Itaalia põhjaosa, Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel, Atlandi ookeanil. Peamised uuendused sõjapidamisviisis: Kaeviku- ehk positsioonsõda, 3 mõõtmeline sõda (mere-, maismaa ja õhurünnakud. Uued relvad: mürkgaas, gaasimaskid, kuulipilduja (kaitserajatis). Autode tootmine suurenes. Majandustase langes. Hakatakse ainult tootma relvi, sõjamoona, sõjavarustust. Tarbekaupade tootmine vähenes. Hakatakse kasutama laste ja naiste tööjõudu. Tagajärjed olid kohutavad. Palju inimesi sai surma, elatustase vähenes, vaimsed kannatused, nälg. Venemaa nõrgenes ning Saksamaa varises kokku. Paljud riigid said vabaks: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari. Riigid said palju kahju
Okupeeritud aladel kehtestasid jaapanlased julma hirmuvalitsuse, ehkki püüdsid samas etendada kohalike rahvaste koloniaalsõltuvusest vabastajate rolli. 8. Murrangulised sündmused sõjas: Stalingradi lahing, Midway merelahing. El- Alameini lahing. Stalingradi lahing- (1942-1943 Venemaal). Osapooled: Venemaa ja Saksamaa. Tagajärjed: purustati sakslased. Midway merelehing- 1942. aasta juuni, Vaikne ookean. Osapooled: Jaapan ja Usa. Tagajärjed: Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele (maatasa pommitati terveid linnu, näiteks Hamburg). Jaapan sai lüüa. El Alameini lahing- oktoober-november 1942, Põhja-Aafrika. Osapooled: Inglise- Egiptuse , Saksa-Itaalia väed. Tagajärjed: Saksa väed said lüüa. Selle lahinguga lõppesid II maailmasõja lahingud Põhja-Ameerikas. 9. Sõjategevus Euroopas 1944.-1945. Normandia dessant. Berliini vallutamine. Saksamaa kapitulatsioon. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944
30.04 Hitler tappis end 1945.a. SÕJA LÕPP EUROOPAS · Saksamaa alistumine : - 2.05.vallutatakse Berliin - 2.05 alistuvad saksa väed Põhja-Itaalias - 07.05 kirjutasid Saksamaa ja lääneriikide esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile - Vaherahu hakkas kehtima 8.05 siit võidupüha Lääne-Euroopas - Vaherahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel kirjutati alla 8.05 ja hakkas kehtima 9.05. 1945. a. SÕJA LÕPP VAIKSE OOKEANI RINDEL · Jätkusid õhurünnakud · 06.08 tuumapomm Hiroshimale, 9.08 Nagasakile · 09.08. alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini, Kuriili saared · 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur. · TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid
Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia kuningriik oli sellest liidust välja astunud ja ise kuulutanud sõja Saksamaale. Normandia dessant selleks valmistuti pikka aega. Juba 1943.aasta lõpul toimunud Teherani
Seal kooskõlastati, kuidas saksa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka kidlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni austamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945a. aprillis-juunis San Franciscos. Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna ) 1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel. Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 ...
Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Franciscos. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobris 1945. · Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. · 7. 8. mai 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.
Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt. aluseid. See oli Jaapani sõjalaevastiku esimene kaotus XVI sajandist alates. Midway lahingust edasi kuni sõja lõpuni pidas Jaapani impeerium põhiliselt kaitselahinguid. USA sõttaastumine tähendas allveesõja hoogustumist. 1942.aasta toimus siingi murrang. Ameerika tööstus suutis toota uusi laevu rohkem kui saksa allveelaevnikud neid uputada. 1942.aastal sagenesid õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Kokkuvõtteks :Stalingradi, Al-Alameini ja Midway lahingud olid väga olulised Teise maailmasõja käigus. Nende lahingute tulemusena olid oluliselt nõrgestatud teljeriikide sõjalised jõud, Itaalia kuningriik oli sellest liidust välja astunud ja ise kuulutanud sõja Saksamaale. USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti, sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi ko...
Juuli 1940 Detsember 1940 10 algab nn võitlus Britannia pärast Luftwaffe ja RAF Inglased purustavad täielikud Itaalia väed Põhja-Aafrikas vahel 18 Hitler allkirjastab Barbarossa plaani, alistamaks 16 Hitler kinnitab Ühendkuningriigi alistamiseks plaani NSVLi Seelöwe (merilõvi). Hitleri õhurünnakud lüüakse 28 Itaallased paluvad Saksamaalt abi Kreeka alistamiseks 1941 Veebruaris määratakse Kindral Erwin Rommel Saksa Aafrika Korpuse juhiks, kes surus Itaaliga võideles edasi tunginud britid tagasi 11. märtsil allkirjastab USA President Franklin Delano Roosevelt Lend Lease Akti, millega võimaldab liitlasriikidel saada sõjavarustust osta USAlt nii, et maksavad selle eest pärast sõda. 27
Võrtsjärvest kuni Peipsini. · 19. juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste pommitajad lennutegevus, mis asusid |Saaremaal. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. · Augusti algul elavnes koostöös Omakaitsega sakslaste rünnaktegevus ja 10. augustil vallutati tagasi Pärnu-Jaagupi. · 22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30. juuli - Regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased korraldavad tapatalgud
kogu tehnika sakslastele. Arvati, et Hitler uskus, et tal olevat võimalus Inglismaaga leping saavutada, et saada mandril vabasid käsi ja selle tõttu ei pommitatud tule all evakueeruvaid inglasi. Inglismaal saab alguse vaherahu mittetunnistav liikumine Vaba Prantsusmaa, mille juhiks on Charles de Gaulle. Kuna Prantsusmaa alistati, muutus asi raskemaks ka Suurbritanniale. Juunis 1940 kinnitab Hitler operatsiooni ,,Merilõvi" ja augustis algavad õhurünnakud Briti linnadele, millele järgneb meresõda. Britid kardavad Saksa invasiooni, aga Saksa dessanti lükatakse edasi, sest õhusõjas ei suuda Luftwaffe õhus edu saavutada. Lisaks on ohtudeks meri ja sealsed Briti laevad, ka Briti õhuvägi. Briti väed suudavad end koguda ja järjest paremini vastu hakata. Lahingut Britannia pärast peetakse Hitleri esimeseks tagasilöögiks II maailmasõjas. Sõlmitakse kolmikpakt, millega liituvad Ungari,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
