Lahesõda (0)

Lahesõda

Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2.august 1990 kuni 28.veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki.
Sõja põhjuseks oli Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2.augustil ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat.
2. augusti hommikul 1990. Aastal okupeerisid Iraagi väeosad Kuveidi. ÜRO alustatas operatsiooniga „Kõrbekilp“, sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda algas massiivsete pommikampaaniatega 17.jaanuaril 1991.aastal. pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iisraeli kodanike Iraagi rakettide eest kaitsmiseks saatis USA Iisraeli rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid. 29.jaanuaril ründasid Iraagi jõud Saudi Araabia linna Khafji ning okupeerisid selle. Khafji lahing kestis kaks päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalitsiooni väeosade poolt välja.
Õhurünnakud iraaklaste positisioonidele kestsid 39 päeva. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus. See lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega, kuid see jäi siiski poolikuks.
Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele.
Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks , paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000.
Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Samuti kui poleks olnud kahe riigi vahelisi piiritülisid ning kui Iraak poleks suurendanud oma välisvõlga ja sõjaväge.