Lahesõda (0)

Sarnased õppematerjalid

6

odp

Lahesõda

Joost Podekrat  Põhjus Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat.  Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 ­ 28. veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki.  Tähtsamad sündmused Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalisatsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi

Riigikaitse

10

pptx

Lahesõda

Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 ­ 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi

Riigikaitse

16

doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja:  PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda..............................................................11 Kivu konflikt...........

Ajalugu

1

docx

Lahesõda ja Balkani tragöödia

Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi

Ajalugu

10

docx

Iraagi sõda

kuulunud Iraagile. Tegelikuks põhjuseks oli aga Husseini soov hõivata sealsed rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki – algas Lahesõda ning sõjaline okupatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit. Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi

Ajalugu

14

ppt

Iraak

· Iraak on riik LähisIdas, EesAasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. Ta asub Mesopotaamias. Pindala on 435 053 või 437 072 km².  Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ni

Geograafia

12

pdf

Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington

Eripärad Srebrenicas toimunud massimõrv on Euroopas suurim pärast teist maailmasõda. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud.  Lahesõda Põhjused: Sõja puhkemise pikajalistele põhjustele pani aluse Iraagi ja Iraani vaheline konflikt, kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990. aastal - Iraak oli Kuveidile võlgu ja Kuveidis pumbati palju naftat, mis viis nafta hinnad alla. Hussein lükkas lääneriikide (ÜRO, USA) nõudmised Kuveidist lahkumisest tagasi. Läänele ülioluliste naftavarude Iraagi kätte langemise oht, seega oli läänel põhjust sekkuda

Ajalugu

2

docx

Külma sõja järgne aeg

Külma sõja järgne aeg · Demokraatia areng ­ lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne reziim · 1988 Põhja ­ Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine · Lõuna ­ Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisreziimid, uueks presidendiks sai Mandela · India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-19

Ajalugu

Kommentaarid (0)