Jakob Hurt (0)

Jakob Hurt
Kes oli Jakob Hurt ?
Ta oli eesti rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane.
Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas.
Haridustee:
Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 1865–1866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis.
1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka lootus hankida stipendium edasisteks õpinguteks keeleteaduse alal, samuti ebaõnnestus katse hakata välja andma ajakirja või ajalehte "Eesti Koit ". Paremate äraelamisvõimaluste puudumisel võttis J. Hurt 1868-1872 aastail vastu gümnaasiumiõpetaja koha Kuressaares ning 1872–1880 Otepääl ja 1880–1901 teenis Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina.
Lapsepõlv:
Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet.
Perekond:
Hurda isa Jaan ja vanaisa Jakob olid talurentnikud ja külakoolmeistrid. Isa oli noorpõlvest peale kehva tervisega , tal olid silmad nõrgad; seitse viimast eluaastat oli ta kottpime.
Jakobi ema oli aga hea tervisega. Ema Mari seisis jälle ühes teises asjas küla eesotsas: ta oli terves külas tublimaid perenaisi ja ilusamaid noorikuid.
Peres oli neli last - 2 poega ja 2 tütart, nendest suri noorem poeg Otto 16 päeva vanuselt. Vanem tütar Eeva sündis 18. jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12. septembril 1848, suri 28. septembril 1900 ja puhkab oma mehe kõrval Tartu Maarja surnuaial .
Hurda tegemised:
Ühiskonnategelase saavutustest ja tegemistest on märkimisväärne osalemine juhtivalt eesti rahvusliku liikumine suurüritustes. Alustades juba üliõpilasena ÕES-is ehk Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. ÕES, kus Jakob Hurt tegutses asutati 18. jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Hurt esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega.
Hurt keeleteadlasena taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist.
1880. aastate alguses taandus ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.
Jakob Hurda viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne „Vanemuise" teatrihoone avamisel 1906. aasta suvel.
Seejärel pöördus ta tagasi oma pere juurde Peterburi ja tegeles ka teadustööga.
Aasta lõpul halvenes tema tervis aga järsult ning vana aasta õhtul ta suri.
Tõenäoliselt oli tegemist pimesoolepõletikuga, mille sümptomeid aga ei osatud õigel ajal ära tunda.Jakob Hurt maeti suure rahvahulga saatel Tartu Maarja kalmistule.
Kasutatud kirjandus:
http://www.horisont.ee/node/294
http://et.wikiquote.org/wiki/Jakob_Hurt
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=124&Itemid=147
http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt
http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=1733&layer=90&lang=est#17
33
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakob_hurt2.ht m
http://jakobhurt.ee/
http://jakobhurt.ee/elulugu/