Bioloogia rakk, rakumudelid, rakuorganid (0)

Väike-Maarja Õppekeskus
Raku referaat
Referaat
Juhendaja : Eda Rohula
Koostas: Ilmar Pärnaste
Väike-Maarja 2011
Sisukord
Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1
Rakumembraan .........................................................................................................2
Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3
Golgi kompleks .........................................................................................................4
Lükosoom..................................................................................................................5
Vakuoolid ..................................................................................................................6
Rakukest ....................................................................................................................7
Tsütoplasma...............................................................................................................8
Ribosoomid ................................................................................................................9
Rakutuum ................................................................................................................ 10
Mitokonder .............................................................................................................. 11
Kloroplast ................................................................................................................ 12
Seene-, taime- ja loomaraku joonis......................................................................... 13
Kasutatud kirjandus..................................................................................................14
Rakkude avastamise ajalugu
Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid.
Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid .
1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann , zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow , et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi.
Robert Hooke Theodor Schwann
Antony van Leeuwenhoek Matthias Jakob Schleiden


Rudolf Virchow
1
Rakumembraan
Rakumembraan ümbritseb igat rakku. Rakumemembraani paksus on ligikaudu 6....10nm.
Rakumembraan on väga tugev ja kui saab viga, siis ta paraneb ise. Rakumembraan ei ole ainult raku kaitseks, vaid ta ka teostab ainete liikumist rakus, ning suhtleb teiste rakkudega.
Rakumembraan on vedel moodustis , mis iseenesest raku vormi säilitamisele kaasa ei aita. Rakumembraani näeb ainult valgusmikroskoobiga.
Rakumembraan kaitseb raku sisekekskkonda. Rakumembraani omaduseks on võimalus andmeid valikuliselt läbi lasta ja takistada aineid rakku sisenemast või väljumast.
Rakumembraani jooonis.
2
Tsütoplasmavõrgustik
Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja tsitsernikestest. Tsütoplasmavõrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsitsernide süsteem.
Tsütoplasmavõrgustik jaguneb:

Kare tsütoplasmavõrgustik, mille ülessandeks on valkude süntees. Karedas tsütoplasmavõrgustikus eralduvad lüsosoomid.

Sile tsütoplasmavõrgustik, milles toimub valkude kõrgemate struktuurite omandamine, ainete “pakendamine”. Asub tuumast eemal.
Tsütoplasmavõrgustik
3
Golgi kompleks
Golgi kompleks avastati aastal 1898. Avastajaks oli teadlane Camillo Golgi(itaallane). Golgi komplekside arv võib erineda rakkudes – seene-, taime-, ja loomarakkudes . Golgi kompleksides lõpetatakse valkude süntees. Golgi kompleks osaleb rakumembraani, rakukesta moodustamises. Golgi kompleksi osad on ümbritsetud tsütoplasmaga tema kaitsmiseks. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide muutmine. Golgi kompleks on ümara, “S” tähelise kujuga. Aitab kaasa rakukesta moodustumisele.
Golgi kompleks
4
Lüsosoomid
Lüsosoome nimetatakse põiekesteks, mis on ümbritsetud membraaniga. Lüsosoomid lagundavad mittevajalikke rakuosi, ning molekule. Nad tegelevad rakusisese “seedimisega”. Lüsosoomid sisaldavad palju ensüüme. Lüsosoomide lagundatud molekulide ja osakestest saadud materjal kasutatakse raku siseseks sünteesiks või eemaldatakse rakust.
Lüsosoomid jagunevad:

Proteaasid

Nukleaasid

Glükosidaasid

Lipaasid

Fosfolipaasid

Sulfaasid

Fosfaadid
Kõik lüsosoomid on happelised ja nende pH-tase ulatub vahemikus 4.8 – 5.0. Lüsosoomimembraanis asuvad transportvalgud, mis võimaldavad lagundatud materjalidel rakust lahkuda.
Lüsosoom
5
Vakuoolid
Vakuool esineb enamasti taimerakkudes. Vakuool on põieke, mis on ümbritsetud membraaniga. Ta täidab rakus seedeülessandeid. Vakuool ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Vakuool toob sisse väliskeskkonnast toitaineid, ning tema sisse tulevad jääkained, mida ta pärast eritab väliskeskkonda. Kui vakuool esineb bakteris, siis temas on gaas ja teda nimetatakse gaasivakuooliks. Parasiitidel puudub vakuool.
Vakuooli ülessanded:

Ta lagundab ja on lüsosoom.

Temas säilitatakse aineid, seega on säilitusorganell.

Ta kontrollib raku siserõhku.

Tema läbi saab taimerakk ennast suurendada.
Vakuoolis säilitatakse mittevajalikud ained, mida võib pärastpoole vaja minna.
Näiteks: suhkrud

Vakuool on täidetud rakumahlaga.
6
Rakukest
Rakukest asub rakumembraaanist väljaspool, ning ta kaitseb rakku. Rakukest esineb peaaegu kõkidel rakkudel – seene- ja taimerakkudel . Loomarakkudel paraku aga rakukest puudub. Rakukest koosneb enamasti tselluloosist või kitiinist. Väga paksud rakukestad on näiteks pähklitel ja kirsi seemnetel. Rakukest loob tugeva toese taimele. Golgi kompleks aitab kaasa rakukesta moodustamisele. Läbi rakukesta ained neelduvad ja väljuvad rakust. Rakukestadel on võimalik venida elastselt ja plastiliselt raku siserõhu tõtttu. Kui rakk vananeb, siis rakukest korgistub või puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju.
Rakukesta ülessanded:

Kaitseb rakku välismõjude eest.

Annab rakule kuju ja tugevuse.

Kaitse siserõhu eest.
Rakukest on väljatoodud üleval vasakus nurgas.
7
Tsütoplasma
Tsütoplasma asub terves rakus väljaarvatud rakutuumas . Tsütoplasmat piiirab väljastpoolt rakumembraan.
Tsütoplasma koosneb:

Rakuvedelikust

Valkudest

Mikrotuublitest
Bakterirakkudes asub tsütoplasmas pärilikkusaine ehk DNA. Tsütoplasmat läbib võrgustik, mida näeb ainult elektronmikroskoobiga.
Tsütoplasma osaleb raku liikumises ja seob rakuorganid ühtseks tervikuks, ehk ühendab nad rakuks.

Tsütoplasma ja tsütoplasmavõrgustik.
8
Ribosoomid
Ribosoom on nii eeltuumsetes, kui ka päristuumsetes rakkudes. Ribosoomis asub aine, mille lühendiks on “RNA”. Ribosoomi ülessanneteks on valkude süntees ja RNA säilitamine. Ribosoom kuulub tegelikult ribosüümide hulka. Ribosoom on makromolekul.
Joonisel näidatud 10. punkt on ribosoom.
9
Rakutuum
Rakutuum on tavaliselt ümar, ning on ümbritsetud tuumaümbrisega (kaks membraani, milles on poorid). Rakutuum on täidetud plasmaga. Tuumas asuvad pärilikkusekandjad, ehk DNA ja RNA, ning valgud. Rakutuumad on näha ainult rakujagunemise ajal, millal toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakutuum kontrollib kõiki tegevusi/protsesse, mis toimuvad rakus. Rakutuumas toimub DNA reolikatsiion. Rakutuuma kõige olulisem osa taimerakus on kloroplasma. Tuumas asuvad tuumakesed, milles toimub DNA süntees ja ribosoomide koostamine.

Rakutuum on mikroskoobiga vaadeldes
kõige lihtsam ülesse leida.
10
Mitokonder
Mitokonder toodab rakus energiat ja varustab rakku energiaga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse muid ühendeid. Mitokondri sisemembraanis toimub ka raku hingamine. Mitokonder on ümara kujuga, ning ta sisemust täidab maatriks . Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga – sisemine membraan on sopistunud.
Mitokondrite erinevad tüübid.
11
Kloroplastid
Kloroplaste on varem nimetatud klorofülliterakeseks. Kloroplast asub ainult taimerakkudes ja vetikate organellides. Kloroplasti abil toimub taimes fotosüntees. Kloroplastidesse neeldub valgus ja vesi, ning süsihappegaasid. Nende ainete mõjul toodetakse taimele vajalikke suhkruid. Tänu kloroplastidele on taimes roheline värv. Kloroplastid võivad muutuda ka kromoplastideks. Kloroplasti põhiülessanne on fotosüntees. Kloroplastid on ümara ja pikliku kujuga üldjuhul.
Kloroplasti läbilõige
Fotosüntees
12
Taime-, seene- ja loomaraku joonis
Taimeraku joonis.
Loomaraku joonis.
Seenerakk 13
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/chryssy/seenerakk
http://et.wikipedia.org/wiki/Seenerakk
http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk
http://cellbio.ebc.ee/rakubio/rakuteooria_ajalugu.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakk
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1536/cytology.zip/raku-membraan.ht m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/rakkkoed/9-3-3-2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Golgi_kompleks
http://cellbio.ebc.ee/rakubio/lysos.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Lüsosoo m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vakuool
http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakukest
http://et.wikipedia.org/wiki/Tsütoplasma
http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Ribosoo m
http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuu m
http://et.wikipedia.org/wiki/Mitokonder
http://www.botany.ut.ee/~olli/PE/protist_10.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast
Eneke I-IV
14