Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tallinna Arte Gümnaasium
Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad
Referaat
Triin Jürisson
11A
Tallinn
Sisukord..
1) Daniel Gabriel Fahrenheit ………………lk 3
1.1 Fahrenheiti skaala………………lk 4
2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur…...lk 5
2.1 Reaumuri skaala……………….. lk 6
3) Skaalade vastavus……………………….lk 7
4) Kasutatud kirjandus……………………..lk 8

Daniel Gabriel Fahrenheit

(14. V 1686 - 16. IX 1736)


Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige ( 1724 ).
Sündis Hanseaticas.
Fahrenheit’ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes Hanseatica linnas.
Elas ja töötas peamiselt Hollandis ja Inglismaal.
16-aastaselt alustas kaupmehe ameti õppimist Amsterdamis , pärast seda kui ta vanemad surid 14 august 1701, kui nad mürgiseid seeni sõid.
Teda huvitas rohkem ikkagi füüsika ja arendas seda huvi õppides ja eksperimenteerides.
Fahrenheit reisis palju, kui lõpuks jäi peatuma Hague’sse. Ta ka suri seal linnas.
Ehitas 1709 alkoholi termomeetri ning 1714-1715 elavhõbetermomeetri.
Fahrenheit konstrueeris ka baromeetri, areomeetri jt. riistu, avastas (1721) vee alajahtumise ning uuris vedelike keemistemperatuuri olenevust rõhust ja vedelikus lahustunud sooladest.
Fahrenheit
Fahrenheiti skaala
Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis , Fahrenheiti kraad , võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. Fahrenheiti kraadi sümbol on °F.
Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone. Üks neist väidab, et Fahrenheit valis oma skaala nullpunktiks (0) lume ja ammooniumkloriidi ( salmiaagi ) segu sualmistemperatuuri. Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuur skaalaga seotud järmiselt:
-40 °F = -40 °C
1 °F = °C *(9/5) + 32
Ainuke kokkulangev punkt Celsiuse ja Fahrenheiti vahel:
-40 °F = -40 °C
Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse ˚F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:
t C = ( t F - 32 ) 5 / 9
Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid, Jamaika , Puerto Rico , Burma, Libeeria) kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid.
Fahrenheiti ja Celsiuse skaala
Rene Antoine Ferchault de Reaumur
(28. II 1683 - 17. X 1757)
R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708).
Valmistas 1730 piiritustermomeetri.
Uuris putukaid.
Ta on päris silmapaistvast La Rochelle perekonnast ning koolitatud Pariisis.
Reaumur kirjutas palju loodusest. Teda loetakse etoloogia asutajaks. Uuris putukate kasvu ja temperatuuri vahelist seost.
Kui mees pensionile läks, sai ta oma avastuste eest, kaasaarvatud raua ja terase leiutamise eest 12 000 liiri .
Ta nautis oma pensioniiga enda riigi erinevates paikades, ka La Bermondière’s, kus tal juhtus surmav õnnetus, kui ta kukkus oma hobuse seljast maha.
Rene Antoine Ferchault
de Reaumur
Reaumuri skaala
Reaumuri skaala jaotas jää sulamis - ja vee keemispunkti vahel 80 võrdseks osaks - Reaumuri kraadiks. Tähis on R. See on piiritustermomeeter.
Eestis on varem (enne 1940 aastat) kasutatud ka Reaumuri skaalat .
Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest:
1˚R = 1,25˚C.
See levis laialt Euroopas, eriti Saksamaal ja Prantsusmaal ja ka Venemaal, aga 1970 sai Prantsusmaa aru, et Celsiuse skaala on parem skaala ja võttis selle
kasutusele.
Reaumuri skaala
Skaalade vastavus
Kasutatud kirjandus

9
Vasakule Paremale
Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #1 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #2 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #3 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #4 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #5 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #6 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #7 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #8 Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tinnu12345 Õppematerjali autor
Pildid nendest füüsikutest ja elulood. Nende temperatuuriskaalade kirjeldused.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Reaumuri skaala
16
docx

Reaumuri skaala

Klass Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 Skaalade vastavus................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................................................7

Füüsika
Temperatuuri skaalade autoritest
5
docx

Temperatuuri skaalade autoritest

Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal

Füüsika
Referaat termomeetrite ajaloost-kasutamisest-töötamisest
9
doc

Referaat termomeetrite ajaloost, kasutamisest, töötamisest

/1/ Termomeeter 3 Bimetalltermomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. /1/ Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri

Füüsika
Termomeeter
9
doc

Termomeeter

..........................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala............................................................................................................ 5 Celsiuse skaala................................................................................................................. 5 Termomeetri liigid:.............................................................................................................. 6 Bimetalltermomeeter.................................................................................................

Füüsika
Termomeeter
8
doc

Termomeeter

Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust. Kuid Galileo Galilei idee oli väga oluline. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Alkohol ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aatal Toskaana hertsog Ferdinand teine. Kuid elavhõbetermomeeter oli olemas 1657.aastast. Hubin valmistas elavhõbe vasknitraadi termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt 1714, 1730 ja 1742 kasutusele erisuguste püsipunktide ja jaotustega temperatuuriskaalad. Esimese meditsiinilise termomeetri leiutas Thomas Allbutt aastal 1867. (Vedeliktermomeeter) 3 Erinevad termomeetrid Tuntuimad termomeetrid on vedeliktermomeetrid (klaastermomeetrid e. kraadiklaasid) ja bimetalltermomeetrid

Füüsika
Nimetu
8
doc

Nimetu

külmumise tõttu ei saadud mõõta temperatuure, mis olid madalamad kui vee jäätumis temperatuur. Seejärel kasutati alkoholi, mille jäätumistemperatuur oli madalam kui veel. 4 Pilt 1. Galileo termomeeter Termomeetrite skaalad Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid kasutatakse enamjaolt USAs ja Inglismaal. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940.

Füüsika
Termomeetrid
11
doc

Termomeetrid

Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17] Mis on termomeeter? Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse nelja liiki: termoelektrilised termomeetrid, manomeetrilised termomeetrid, klaastermomeetrid(ehk kraadiklaasid), dilatomeetrilised termomeetrid. Osad termomeetrid säilitavad peale seadistamist miinimum- või maksimumnäidu, need termomeetrid on miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Inimeste ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas on maksimumtermomeeter. Igal termomeetril on mõõtepiirkond

Füüsika
Temperatuur
6
docx

Temperatuur

universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). 2. Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun