Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse. (3)

Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused

• Sündis 10.11.1483 Eislebenis
  
• Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks
  
• 1505 – lasi end mungaks pühitseda
  
• 1512 – alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina
  
• 31.10.1517 – saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi
  
• 1519 – Leipzigi väitlus
  
• 03.01.1521 – pandi Luther kirikuvande alla
  
• 06.03.1521 – Wormsi riigipäev
  
• 1522 – ilmus saksakeelne Uus Testament
  
• 13.06. 1525 – abiellus Katharina von Boraga
  
• 1534 – ilmus Vana Testamendi tõlge
  
• Suri 18.02.1546 Eislebenis
  

Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide teoloogiateaduskondades. 1512. aasta oktoobris sai temast teoloogiadoktor ja Piibli-teaduste professor .
Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale.
1519. aastal toimus Leipzigis mitu väitlust, milles osales ka Luther ning et tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund – reformatsioon .
15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla , mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse.
06. märtsil 1521 saadeti Lutherile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, et teda seal üle kuulataks. Selle mõtte taga oli peamiselt Saksi kuurvürst, Lutheri suurim kaitsja, Friedrich Tark. Luther pidi vastama küsimustele selle kohta, kas ta on nõus oma teoseid ekslikuks kuulutama. Luther vastas, et juhul kui teda ei veenda Piibli tunnistuste ja selgete põhjenduste abil, siis ta ei tagane enda esitatud Piibli tõlgendustest. (Pildil näha Karl V)
28. mail 1521 kirjutas keiser alla Lutheri ja tema pooldajate riigivande alla paneku ediktile. Frederik Tark aga oli selleks ajaks Lutheri Wartburgi lossi ära peita lasknud. Ta jäi sinna 1522. aasta märtsini. Eriliselt pühendus ta seal oma saksakeelse Uue Testamendi väljaandmisele, mis ilmus trükist 1522. aasta septembris. 1534. aastal ilmus ka Vana Testamendi tõlge, seega oli kogu Piibel tõlgitud saksa keelde.
13. juunil 1525 abiellus ta endise nunna Katharina von Boraga. Luther oli selleks ajaks ka oma mungarüüst loobunud. Neile sündis kuus last ja nad lapsendasid neli lähisugulaste orbu.
Luther pidas oma viimase jutluse 14. veebruaril 1546. Ta suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi.
Luterluse põhiseisukohad

• Inimene saab päästetud ainult usu läbi. Seega pole head teod Jumala ees õigeks saamise vahendiks , vaid üksnes õigeks saamise vili. Samuti kuulutati vaimulikud ja reausklikud Jumala ees võrdseteks.
  
• Piibel on ainus usulise tõe allikas
  
• Piibel peab olema emakeelne
  
• Usukultuse lihtsustamine – eitatakse pühapiltide, säilmete, pühakute kummardamist. Sellega seoses loobuti ka pühakutele pühendatud kirikupühadest.
  
• Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda
  
• Paavst ei ole eksimatu
  
• Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena
  
• Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus , kirikulaul ning palved
  

Reformatsioon 1517- 1555

• (“reformatio” lad.k. “uuendama)
  
• Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks
  
• 1517 – teesid vallandasid reformatiivse liikumise
  
• 1520. aastaks oli konflikt muutunud ületamatuks nii katoliiklastele kui luterlastele
  
• Reformatsiooni edasiviimise võimalused:
  

- Loengud Wittenbergi ülikoolis
- Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele üleskutsuvaid teenistusi
- Isiklikud kontaktid ja trükised

• Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks
  
• 1524 – 1525 – Talupoegade sõda – talupojad nõudsid vabastamist pärisorjusest ja rõhuvatest maksudest, toetudes oma „evangeeliumile” (Švaabimaa talupoegade 12 artiklit) ning Lutheri kirjutisele „Kristlase vabadusest”
  
• Pildirüüste – korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid – altareid, pühapilte jne
  
• 1530 – Augsburgi usutunnistus - 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 
  
• 1555 – Augsburgi usurahu, millega luterlus seadustati ning katoliku kiriku kõrvale astus luteri kirik. Põhimõtteks oli “Kelle maa, selle usk”, s.t iga vürst määras oma alamate usu
  

Philipp Melanchthon

• Lutheri sõber
  
• “Praeceptor Germaniae” ehk “Saksamaa õpetaja” – panus haridusse (õpikute ja koolikorralduste koostamine, gümnaasiumide ja ülikoolide asutamine)
  
• “Usk on kultuuri süda”
  
• esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted)
  
• Abistas Piibli tõlkimisel
  

Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's life and portraits of Hus, Savonarola , Wycliffe, Cruciger, Melanchton, Bugenhagen, Gustav Adolf, & Bernhard, duke of Saxe- Weimar . 1 print : lithograph, color.
Lutheri panus haridusse

• Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu
  
• Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde.
  
• Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt oli küll siiski tegemist vaid algharidusega
  
• Inimeste võrdsuse idee levik
  
• Luther avaldas lastele õppimiseks mõeldud, piltidega Katekismuseid
  
• Endisest suuremal määral pöörati tähelepanu õpetajatele
  
• Maarahva õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni.
  

3