Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping  lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping  leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping  selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud.
eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. 27. Hoiulepingu mõiste ja sisu. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama 28. Mille poolest erinevad võõrandamislepingud kasutuslepingutest? 29. Mille poolest erinevad kasutuslepingud teenuste osutamise lepingutest? Lubadust mingi teo tegemiseks võib olenevalt asjaoludest tõlgendada nii käsunduslepingu sõlmimisena kui mittetäieliku kohustusena. Mittetäielik kohustus erineb võlasuhetest selle poolest, et lubaduse andja ei pea seda täitma. 30. Töölepingu sisu ja mõiste. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
lõppemisele.Võlasuhe lõpeb kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega; võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja
laiendamiseks maavarade kaevandamiseks liinide rajamiseks või laiendamiseks avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Leping- tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja Ârajatised, veed, avalikud veekogud, mets.
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida; Vabadus valida, kellega sõlmida; Vabadus valida, millist lepingut sõlmida; Vabadus valida lepingu sisu;
.................................................................................................................................. 54 Tehinguõiguse eriosa. Lepingute liigitus. (Slaid 26) .................................................................. 55 Lepingute liigitus. .................................................................................................................................................. 56 Tehinguõiguse eriosa. Võõrandamislepingud. (Slaid 27) ........................................................ 57 Võõrandamislepingud. ........................................................................................................................................ 58 Tehinguõiguse eriosa. Kasutamislepingud. (Slaid 28) .............................................................. 59 Kasutamislepingud. ...........................................................................
endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) d. Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). e. Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud f. Tegevusvabaduse alusel Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud, kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid. 9. Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega
Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on
Lepingu sõlmimine : Üldreegel  kokkulepe - pooled peavad saavutama piisava kokkuleppe (kokkulepe olulistes tingimustes (hind, lepingu ese, soorituse kirjeldus jm). Kindel vorm  kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingute liigid: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Lepingu vormi nõuded  13 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) Kindel vorm  kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm
lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping,
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi.
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õ...
taganemist olulise lepingurikkumise korral. 2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhetes Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada VÕS §-ga 97. Esimeseks nõudeks siin lepingu muutmine. Kui muutmine ei ole võimalik- taganemine või kestuslepingu puhul ülesütlemine. 17.Võõrandamislepingud (Võlaõiguse eriosa) Võõrandamislepingute esemeks on asjade või õiguste tasuline või tasuta üleandmine ühelt isikult teisele. VL ühiseks tunnuseks on seega võlgniku kohustus anda võlausaldajale üle asi või õigus. Põhilisteks lepinguliikideks on siin 1)müük ja 2)vahetus kui tasulised võõrandamislepingud ning 3)kinge kui tasuta võõrandamisleping. 18.Müügilepingu mõiste, ostja ja müüja põhilised kohustused. Erinevus kinkelepingust.
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest 38. Võõrandamislepingud,nende iseloomustamine 1) Müügileping-Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
tasaarvestamiseks. Nendel juhtudel võib võtta töötajalt ühekordse nõusoleku (nt töölepingu sõlmimisel). Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest (vt selgitust töötasu alandamise kohta). KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö  Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut
VÕS § 9 lg 1 lõpuosa, mille kohaselt saab lepingut sõlmida ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping,
(näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 12. Mis on aegumine. Vastus: Tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. 13. Mis on leping Vastus: Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused, sanktsioonid lepingu rikkuja suhtes, s.o. leping kaitseb mõlemaid lepingu pooli. Olemas on palju erinevaid lepingu liike. Näiteks kindlustusleping, kasutuslepingud, võõrandamislepingud, toetamislepingud, kompromiss jne. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega pool või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingud võivad olla oma iseloomult ühekülgsed ja vastastikused. Ühekülgsetes lepingutes on kohustused vaid ühel lepingu poolel. Vastastikustes lepingutes on kohustused mõlemal poolel. Siin võib näitena välja tuua elektrimüügilepingu, kus üks pool kohustub müüma elektrit ja
õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,
muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti  kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1. Võõrandamislepingud - müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5
eesmärk  Tasaarvestus  Kokkulangemine  Võlasuhte lõpetamine kokkuleppega  Lepingust taganemine  Lepingu ülesütlemine  Füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta  Füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli isiklikult täita võlausaldajale  Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek  Müügileping  Vahetusleping  Faktooringuleping  Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse  Üürileping  Rendileping  Liisinguleping  Litsentsileping  Frantsiisileping  Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping,
täitmisele. Määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda . Määratud tähtajaga kestvuslepingute puhul (ja ka määramata tähtajaga lepingute puhul) võib lepingu üles öelda erakorraliselt, mis vajab mõjuvat ülesütlemise põhjust. Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja · muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. 15. Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. Müügilepingu mõiste Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle
-lepingu ülesütlemine- kestvuslepingute puhul(püsivad, korduvad kohustused), korraline ülesütlemine(etteteatamistähtajaga), erakorraline( nt lepingu muutmine) -füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta -füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli täita võlausaldajale -muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. 1. Võõrandamislepingud (toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine, omandi üleminek) -müügileping- müüja kohustub andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava v müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub selle eest müüjale tasuma ostuhinna rahas, ja võtma asja vastu. Tagasiostuõigus, müügigarantii. -vahetusleping- pooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või
ïƒ Tehingu tähtsaim alaliik, vahetussuhete alus; ïƒ Leping on olemuselt KOKKULEPE; ïƒ Enamasti on lepingupoolte tahe vastassuunaline, kuid suunatud ühe ja sama eesmärgi saavutamisele (nt üks tahab müüa, teine osta sama asja); ïƒ Mõnel juhul on tahe ka samasuunaline – nt seltsinguleping. ïƒ Lepingud võivad olla võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne. ïƒ VÕS sätestab võlaõiguslikud lepinguliigid (nt võõrandamislepingud, kasutuslepingud, teenuse osutamise lepingud). ïƒ Lepingu sõlmimine tähendab tahteavalduste kokkulangevust ja konsensust ïƒ Puudusteks kokkuleppes ehk dissensiks nimetatakse olukordi kus: 1) pooled on jätnud kokku leppimata olusises tingimuses (näiteks ei ole kumbki pool nõus hinnaga, mida teine pakub, leping ei ole sõlmitud) 2) pooled on jätnud kokku leppimata tingimustes, mis ei ole olulised (lüngad lepingus täidetakse tõlgendamise abil, leping on sõlmitud)
Kokkulangemise all peetakse silmas olukorda, kus võlasuhe lõpeb seetõttu, et võlgnik ja võlausaldaja langevad uhes isikus kokku. Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Muud seaduslikud või lepingulised juhud 57. Mis on võõrandamislepingud, milliseid võõrandamislepinguid seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Võõrandamislepingute sisuks on asja uleandmine uhelt isikult teisele nii, et sellega kaasneb ka omandiõiguse uleminek. Asja müügilepinguga kohustub muuja andma ostjale ule olemasoleva, valmistatava või muuja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ulemineku ostjale, ostja aga kohustub muujale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda . Määratud tähtajaga kestvuslepingute puhul (ja ka määramata tähtajaga lepingute puhul) võib lepingu üles öelda erakorraliselt, mis vajab mõjuvat ülesütlemise põhjust. Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja · muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. 15. Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. Müügilepingu mõiste Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus  õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus  kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus  õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus  kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
kohustuste kehtivust. Lepingupool võib taganeda lepingust, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. 46 15.Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. 16.Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. 17.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. 18.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Võlaõigusseadus 3. T.Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura 2005.a (lk 112-130). Lisa võiks uurida, nt: 1. I.Kull jt. Võlaõigus I
Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingute liigid Leingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsigulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. Võõrandamislepingud 43 Võõrandamislepingutega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek. 1) Müügileping a. Tarbijalemüük 2) Vahetusleping (ehk barterleping) 3) Faktooringuleping  faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
01.07.2002] (www.riigiteataja.ee VÕS) 151. Mis on müügileping (mõiste)? Müügileping kuulub võõrandamislepingute alla (VÕS II osa). · VÕS § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (www.riigiteataja.ee VÕS; ÕÕ 169) Võõrandamislepingud  lepingud, millega toimuvad varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. Need on müügileping, faktooringleping ja kinkeleping. (ÕÕ 169) 152. Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused? 1. Lepingu ese Müüja müüb ja Ostja ostab tasu eest _______________________________________ /kauba nimetus, kogus, kvaliteet, kirjeldus, pakend jms/, edaspidi  Kaup. 2. Kauba üleandmine-vastuvõtmine ja kvaliteet 2
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
