Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola. Neljas ja viies prk olid seotud ennekõike hankiva
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
........................................................................................................................... 36 2.4.3. Nõukogude Venemaa................................................................................................................................ 37 2.4.4. Soome ....................................................................................................................................................... 37 3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI .....................................................................40 3.1. Olukord meie kultuurimaastikul džässi saabudes ............................................................................................... 40 3.2. Džäss Tallinnas................................................................................................................................................... 43 3.2.1. Alustajad ....................................................
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
naaberriikide poole. *Vastupanuliikumise avalikuks muutumisega tugevnes samaaegselt võimude repressiivpoliitika. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, korraldati kohtuprotsessid ja saadeti vangilaagritesse. *1984 saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto, misjärel avalik vastupanuliikumine Eestis sisuliselt lõppes. *See vaikus oli eelmänguks 1987 vallandunud vastupanule, mis kasvas 1988 üldrahvalikuks. *NSV majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduse areng oli Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas ENSV ,,panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust. *Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. *Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised
2p …………………………… 1.2. Mis oli maareformi eesmärk? 1p ………………………. 1.3. Milliseid erinevaid hinnanguid maareformile võib välja lugeda esitatud dokumentidest? 3p 1)…………………… 2)………………….. 3)……………….. 1.4. Kellele anti maad eelisjärjekorras ning miks? 2p …………………. 1.5. Milles seisnes maareformi tähtsus? 2p …………………………….. 2. Poliitiline anekdoot. (4p) Sirk läinud Soomes hambaarsti juurde. Hammas olnud juba üsna lagunenud. Arst hakanud tõrelema, miks mees varem pole arstima hakanud. “Ei saanud – tulin Eestist, seal ei tohi suud lahti teha!” Millise poliitilise liikumise liider oli Artur Sirk? (1p) .................................................................................................................................................... Millisest ajajärgust Eesti ajaloos anekdoodis räägitakse? (1p) .....
sisemaaks. Rannikualadelt tuli mitut tüüpi kivimuistiseid, sisemaal teatakse neid üsna väge. Tuli eelrooma rauaaeg, tööriistad muutusid tugevamaks, hakati tootma rauda. Eelrooma rauaajal olid tarandkalmed ning jätkati ka mitmeid pronksiaegseid traditsioone, nagu nt kivikirstkalmetesse matmine, lohukivid, pronksiajaga sarnased käsitöö esemed. Eesti elanike peamiseks elatusalaks kujunes kindlasti põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumaj. arengut soodustas omakorda käsitöö areng. Rooma rauaajal avaldas suurt mõju eestile suur Rooma impeerium, mis mõjutas ka matmiskultuuri. Kui varasemalt olid tarandkalmed lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitatud tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast
Kõik kommentaarid