seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse
Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus. Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused. Kuritegu ja väärtegu- on süütegu, mis on seaduse alusel karistatavad.
või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1)on vähemalt 14a vanune; 2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l
väärtegu ja polnud rakendatav juriidiliste isikute suhtes. Kuna nõukogude ajal oli eraettevõtlus keelatud polnud probleemi, kuid demokraatliku, ettevõtlusega tegelevasse ühiskonda see enam ei sobinud. 2002. aastal hakkas kehtima uus karistusseadustik, mis hõlmas enda alla kuritegu, ja väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest. Samuti piiritles see kuritegu ja väärtegu ning võeti kasutusele karistused juriidiliste isikute suhtes. Karistuse võib jagada kolme liiki kriminaalkaristus, väärteomenetlus ja distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida. Kriminaalkaristus Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
Tõnul oli ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Sotsiaalsed normid on moraali-, religioossed-, korporatiivsed- ja õigusnormid. Tõnu rikkus moraali- ja õigusnorme. kuni 0,2 ei ole joove, ei karistata; 0,5-1,49 kerge joove, väärtegu; 1,5-2,49 keskmine joove, kuritegu; 2,5-... raske joove, mõtlemata tegu. 1. Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Jah, väärtegu 2. Kas midagi muutuks, kui ametnikud oleksid Tõnul tuvastanud keskmise joobe? Keskmine joove, kuritegu, kriminaal korras karistatav. 3. Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda? Naabril oleks õigus nõuda kahjude hüvitamist 4. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kõik on füüsilised isikud. Politseiametnik on füüsiline isik, kes esindab avalik- õigusliku juriidilist isikut ehk riiki. 5
Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi. Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikk...
teiselt inimeselt interneti teel raha välja või ta müüb mingit eset,toodet, mida pole olemaski. Noorte seas oli väga kuulus suhtlusportaal www.rate.ee. Valeidenditeeti kasutav tundmatu isik meelitas võõra neiu või noormehe pildiga noori suhtlema ja hiljem pressis neilt raha välja või midagi muud. Õnneks on 2009.aastast internetiportaalides libakontode tegemine kriminaalkuritegu, mille eest võib isegi vangi sattuda. Haldusvastutus on väärtegu, mille eest karistatakse isikut kas rahatrahviga või arestiga. Väärtegu on tavaliselt kergem karistus kuriteoga võrreldes. Väärtegude hulka võib nimetada kergemaid liiklusrikkumisi: kiiruse ületamine, turvavööta sõitmine, valekütuse kasutamine, varastamine. Aktuaalne teema on hiljuti kiirust ületanud Edgar Savisaare kohta. 90 km/h alas sõitis tema 137 km/h tunnikiirusega. Liiklusseaduse järgi karistatakse mootorsõidukijuhti, kes ületab lubatud sõidukiirust
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud...
kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid.
Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: 1) poolte kokkuleppel – võib lõpetada igal ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid.
distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused?
14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu). Kuritegu (Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, karistuseks on rahaline trahv või vangistus, mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Surmanuhtlus on Eestis
toime on pandud esimese astme kuritegu. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust? Kõik süüvõimelised süü toime pannud füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, kui neil pole just immuniteeti ning lisaks ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 10. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süüteod on kuriteod ja väärteod. 11. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu esitatud ainult karistusseadustikus ja põhikaristusena rakendatakse rahalist karistust või vangistust/sundlõpetamist. Väärtegu on esitatud ka mõnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg
vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja väärteod. Väärtegu on see, kui nt. sülitatakse tänavale, huligaanitsetakse avalikus kohas, valetatakse või solvatakse kedagi. Kuriteoga kaasneb suurem vastutus. Kuritegu on see, kui nt. varastatakse või veelgi hullem - mõrvatakse kedagi. 14-18 aastasele inimesele võib kohaldada vanglakaristust tingimisi, täisealisele aga kohaldada reaalset vanglakaristust. Kui alaealine rikub seadust ning ei käi koolis saadetakse ta kas Tapa, Puiatu või Kaagvere erikooli. Kohavalik oleneb sellest, kas ta
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis k...
Autorikaitse seadus Koostas Jaana Lind Kopeerin internetist pildi ja muudan seda. Kas ma käitun õigesti? Internetist suvaliste piltide kopeerimine ja muutmine (ka www.google.com pildiotsingust) on väärtegu. Need pildid on kellegi omad ja seega rikun ma sellega teise inimese õigusi. Need õigused kehtivad ka siis kui veebilehel puudub mänge copiright või mõni muu märge. Lahendus: veebis on olemas mitmeid kohti kust saab aga jagatud pilte (inimesed on nad teistele tasuta jaganud ja loobunud enda osadest õigustest) Näiteks:www.flickr.ee Referaadi/veebilehe tegemisel kasutan pilte, kuid ma ei viita nendele kasutatud kirjanduses/oma veebis.
Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
summade deklareerimist. Nad harjutasid seda puust tahvlite peal, mis olid kaetud sileda valge krohviga, mida sai puhtaks pühkida. Ainult vanemad koolipoisid said kasutada papüürust kirjutamiseks. Vanemas eas lisandus mitmeid lisaõppeaineid: lugemine, kirjutamine, ajalugu, matemaatikat (kasutades kümnendsüsteemi, mis põhines kümnel sõrmel), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, geograafia, teadus ja meditsiin. Igat väärtegu koheldi vägagi tõsiselt. Karistused olid suhteliselt seinast seina, ridade uuesti kirjutamisest kuni peksmiseni. · Esiteks oli hieroglüüfkiri, mis kasutas sõnade ja tähtede asemel piltsümboleid. Originaal hieroglüüfkiri esindas hääldusi ning seal oli üle 700 hieroglüüfi, millest oli võimalik kombineerida arvukailt kombinatsioone, et anda asjadele eriline tähendus. Teiseks oli lihtsustatud hieroglüüfkiri ehk nn hieraatiline kiri. See kaotas
midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada. Nad oskavad käituda nii, et vanemad inimesed ei märka midagi. Mõnikord suudavad isegi veenda, et ohver on ise süüdi, et selline olukord tekkinud on. Füüsilise vägivalla puhul on sekkumine natukene kergem. Väärtegu on silmaga nähtav ning tagajärjed ohvri kehal püsivad nädalaid. Füüsilisest vägivallast kardab ohver kõige rohkem rääkida, sest kardab uuesti ja hullemini kuskil nurga taga peksa saada. Samuti ei julge kõrvalseisjad sellest rääkida, sest kardavad ise ohvri rolli sattuda. Koolivägivallast vaevalt, et täitsa lahti saab, aga seda saab kindlasti oluliselt vähendada. Esimene samm oleks see, et koolis räägitakse sellest tihedamini. Samuti tuleb kasuks kui
Juba algusest peale tuleb last kasvatada nii, et ta teaks, et tema tegevustel on ka tagajärg. Muidugi alati ei tea laps, mis on õige ja mis on vale, seega vajab ta lapsevanema abi ja tuge. Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene
Phrasal verbs 1. Hang around- ringi jõlkuma 2. Hang on- ootama 3. Hang on to- hoidma 4. Hang out- välja panema 5. Hang out with- Kellegagi koos aega veetma 6. Hang over- painama 7. Hang up- telefoni kõnet lõpetama 8. Commit a crime- kuritegu sooritama 9. Crime prevention- kuriteo ennetamine 10. Crime rate- kuritegude sagedus/määr 11. Crime scene- kuriteopaik 12. Juvenile/youth crime- noorsoo kuriteod 13. Petty crime- väärtegu 14. Serious crime- tõsine kuritegu 15. Street crime- tänaval juhtunud kuritegu 16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja t...
transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike piiriületamiste ja piirireziimi rikkumiste tõkestamisel võib turvataktika kohaselt vaja minna ka füüsilise jõu kasutamist. Riigipiir on kaitstud ka piiripunktide vahelisel alal piirivalvurid valvavad, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukil, merepiiril kasutatakse piirivalve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on
Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei. Kas kaptenil oli õigus anda niisuguseid
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud. Ometigi jäin ma sel...
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
Algatab Riigikogu õiguskomisjon, 26.03.2008 Allikas D Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku muudatusega muutus kurjategijaks pärast aasta jooksul toime pandud kolmandat pisivargust. Esmaspäeval jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu, vahendab Virumaa Teataja. 36aastase Germani viis trellide taha teisipäeva õhtul Rakveres Raja poest näpatud kaheliitrine õllepudel väärtusega 37 krooni ja 80 senti. Kolmapäeval määrati talle Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluse korras neljakuine vanglakaristus. www.ohtuleht.ee 01.08.2008 2
unustavad need ning need segunevad uuest riigist olevate teiste kultuuridega. Suurlinnades polegi enam ühtset kultuuri, on vaid on mitmete kultuuride segunemisest tulnud hall mass. Hall mass, mis viib ühiskonna hääbumiseni. Migratsioon on justkui suletud ring ning keegi ei tea, mis on õige ning mis on vale. Välismaale õppima ja tööle minnes on omad eelised aga jätta unarusse enda kodumaa on justkui väärtegu. Mis on õige? Jääda enda kodumaale, kus on piiratud valikud või minna välismaale ning jätta oma isamaa hääbuma? Kumbki valik pole õige, kumbki valik pole vale. Leida kompromiss on peaaegu et võimatu. Riik ei saa areneda nii kiiresti, et noored tahaksid jääda siia ega saa areneda tulevikus, kui kõik noored minema tormavad. Migratsioon on suureks probleemiks Eestis ning välismaal ning lahendust justkui polekski.
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; r...
Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo sooritanu oma tegu mõistagi,kuid varem või hiljem hakab ta tagasi mõeldes end haletsama ja väärtusetuks pidama.Äärmuslikel juhtudel müüvad inimesed endeid ja tegelevad narkoäriga,see mõjub aga laastavalt nende inimeste eneseväärikusele,mis on aga ere näide sellest, et alati ei ole materiaalsed väärtused need mida tuleb tähtsaks pidada. Näiteid võib tuua ka kirjandusest, kus raamatu ,,Isa Goriot" tegelane Rastignac üritas rikkust
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega ...
Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr. Noorem, kui 1830-250 päevamäär. Lisakaristus rahaline. Juriidiline isik al. 50 000 kuni 250mln kr. Vangistus Alates 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne. Alla 18 aastane kuni 10 aastat. Väärteod. Põhikaristusena rahatrahv 3-300 trahvi ühikut(trahvi ühik on 60 krooni). Juriidiline isik 500 50 000 kr. Konkurentsialane väärtegu kuni 500 000kr. AREST kuni 30 päeva. Lisakaristused. 1. Tegutsemiskeeld (teataval alal) kuni 3 aastaks 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 3. Relva ja laskemoona omamise õiguse äraqvõtmine kuni 5 aastat 4. Jahipidamise ja kalapüügi õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 5. Varaline karistus 6. Väljasaatmine väliskodanikud kes on sooritanud I astme kuriteo. Karistust kergendavad asjaolud. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Organisatsiooni eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Organisatsiooni eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult organisatsiooni siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu katkestamise või organisatsioonist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks ja moraalikoodeks Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing...
Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid)
- halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille
● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse?
Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus) JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva - Streikida ei tohi - Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis
денежное rahaline karistus внутренний трудовой распорядок sisemine töökorraldus выговор noomitus устный, строгий suuline, valju правонарушение õigusrikkumine правонарушитель õiguserikkuja совершать, совершить toime panema виновное деяние süütegu преступление kuritegu проступок väärtegu давность aegumine виновного деяния / преступления süüteo-/kuriteo- противозаконное деяние seadusevastane tegu возбуждать, возбудить уголовное дело kriminaalasi algatama возбуждение уголовного дела kriminaalasja algatus возмещать, возместить ущерб kahju hüvitama имущественный ущерб varaline kahju
Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? V: Ainult Eesti territooriumil. Selle alla käivad ka Eesti riigile kuuluvad laevad ja lennukid olenemata nende asukohast. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? V: Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu? V: Süüteod on kuriteod ja väärteod. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või tö...
tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Haldus ja maakohus 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud tallinnas ja tartus 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? ringkonnakohus 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel?
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Kanepist ja seadusest Et marihuaana ja muud kanepisaadused on keelatud uimastid, on seadus siin täpselt sama range kui ükskõik missuguse muu narkootikumi puhul. Vahet ei ole, kas jääda vahele kokaiini või marihuaana omamise, müümise või muul viisil käitlemisega, karistused on ühtviisi ranged. Alates 14. eluaastast vastutab inimene ise oma tegude eest. Kui politsei leiab kelleltki vähem kui 50 grammi marihuaanat, on see väärtegu. Karistus: rahatrahv kuni 12 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Suurema koguse puhul on karistus rangem: siis on tegemist juba kriminaalkuriteoga ning karistus ulatub rahatrahvist kuni viieaastase vangistuseni. Kellelegi kuni 50 grammi marihuaana müümise eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega, suuremate koguste puhul tuleb arvestada vanglakaristusega kolmest kuni viieteistkümne aastani.
jurisdiktsioonile e riigil puudub õigus teostada nende üle oma seadusandlikku, täitesaatvat või kohtulikku jurisdiktsiooni. Vastutus Kui rahvusvahelise õiguse subjekt rikub mõnda rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, siis paneb ta toime rahvusvahelise õiguse rikkumise e rahvuvahelise väärteo. International wrongful act. Riigivastutus Riigivastutust küsimusi reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid. Mis on rahvusvaheline väärtegu? Käitumine, tegevus või tegevusetus mis vastab järgmistele tunnustele: omistav riigile ja rikub riigi rahvusvahelist kohustust. Tegevusetus võib olla väärtegu ainult siis kui riigil oli rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus käituda teatul viisil, kuid ta ei teinud seda. Väärtegude kategooriad: · Rahvusvaheliste kohustuste rikkumised · Rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
