Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autorikaitse seadus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ma tahan neid pilte muuta?
Autorikaitse seadus
Koostas Jaana Lind
Kopeerin internetist pildi ja muudan
seda. Kas ma käitun õigesti?
Internetist suvaliste piltide kopeerimine ja
muutmine (ka www.google.com pildiotsingust) on
väärtegu. Need pildid on kellegi omad ja seega
rikun ma sellega teise inimese õigusi. Need õigused
kehtivad ka siis kui veebilehel puudub mänge
copiright või mõni muu märge.
Lahendus: veebis on olemas mitmeid kohti kust
saab aga jagatud pilte (inimesed on nad teistele
tasuta jaganud ja loobunud enda osadest õigustest)
Näiteks:www.flickr.ee
Referaadi/veebilehe tegemisel kasutan pilte, kuid ma
ei viita nendele kasutatud kirjanduses/oma veebis.
Referaadis ja veebilehel kasutatud teiste loodud
teksti, pilte, graafikuid tuleb alati viidata,
kust te nad saite!!!
Sõber annab plaadi, ütleb seal on üks hea programm, kas ma
võin seda oma arvutisse installeerida, et teada saada kui hea
ta on?
Enne installeerimist pakub programm lugeda
litsentsilepingut. Seda tasub uurida. Kui seal on
kirjas, et te võite seda tasuta kasutada siis võite
installeerimist jätkata. Muidu võite sattuda pisi
arvutikirjategijate hulka. (Vahel võib leida
litsentsilepingust huvitavaid asju: jagame ära
esimesele sajale inimesele kes seda loevad 2000
dollarit; see programm võib teie andmeid kasutada
reklaamis; selle programmi installeerimisel nõustute,
et kingite oma arvuti 6 kuu pärast XX firmale. ­ nii et
olge valvsad, millele tee yes või accept vastate).
Sõber teeb koolis olevast näitusest pilte. Kellelt
peaksin luba küsima kui ma tahan neid pilte muuta?
Sõbra tehtud piltide loa peate küsima esiteks sõbralt, sest
fotod on tema looming. Samas kui sõber ei pildista
oma fotosid kunstipäraselt ning ainult jäädvustab
seinal olevaid töid, siis nende tööde autor võib
samamoodi keelduda, et tema töödest tehtud pilte
töödeldakse või esitatakse ­ kehtib jagatud autorite
õigus. Tegeliku maali autoril on õigus ka keelata oma
tööde fotografeerimist ning filmimist. Kohe kindlasti
peaks olema (veebis) kirjas esitatud tööde autor/töö
nimi. Samas kui on tegemist ühisnäitusega, siis piisav
klasside või kooli nimetamisest.
Pildistan aktusel direktorit, kas ma peaks luba
küsima, kas ma tohin ta pilti muuta või oma veebis
esitada?
Direktori käest pildi tegemiseks ei pea luba
küsima, sest tema on avaliku elu tegelane.
Samas ei tohi direktorit kujutada ega pilti
hiljem töödelda nii, et ta kaotaks seal
inimväärikuse (lõikuda, joonistada habemeid
jms. rumalusi). Oma veebilehel võid pildid
üles panna, sest see on sinu enda looming.
Kasutatud kirjandus
www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/arvgraaf
/autorikaitse.doc
Vasakule Paremale
Autorikaitse seadus #1 Autorikaitse seadus #2 Autorikaitse seadus #3 Autorikaitse seadus #4 Autorikaitse seadus #5 Autorikaitse seadus #6 Autorikaitse seadus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HRT Õppematerjali autor
autorikaitse seaduse põhitõed

Sarnased õppematerjalid

Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

Arvutigraafika
Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse
31
doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Autoriõiguse moodustavad kaks autorile tagatud õiguste gruppi: isiklikud õigused ja varalised õigused.4 Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5 ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus ja karistusseadustik. Õiguse rakendamise seisukohalt omavad Põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped väiksemat tähtsust. Eesti Vabariigi algusaastail, perioodil 1918-1940, kohaldati tsiviilõiguses ulatuslikult Vene Impeeriumi õigusakte.6 Autoriõigus ei olnud siinkohal erandiks. Tsiviilõiguse reformi käigus Vene tippjuristide poolt koostatud ning 20.03.1911a. vastu võetud Autoriõiguse seadus7

Õigus
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid ­ nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
PHP ALUSED RAAMAT
238
docx

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded

Informaatika
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun