põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused
39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41. Raudbetoonpostide ja talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? 42. Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab",
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...............................................................................
3600 kus n õhuvahetuse kordarv, h-1 V hoone või ruumi maht, m3 cõ õhu erisoojus, tavatingimustel 1000 J/(kg·°C) õ õhu tihedus, 1,2 kg/m3 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu temperatuur, °C st ventilatsiooni soojustagasti kasutegur 2 Lähteandmed Soojuskadude arvutamisel leida välispiirete pindalad kasutades joonistel toodud hoone plaane ja vaateid. Välispiirete pindalad leida hoone plaanil antud välismõõtmete abil. Lähtesuurustena arvestada järgmiseid parameetrite arvulisi väärtuseid: Tähis Väärtus Nimetus ts 22 °C Siseõhu temperatuur tv -20 °C Välisõhu temperatuur Uvs 0,20 W/(m2·°C) Välisseina soojusläbivus Ua 1,5 W/(m2·°C) Akende soojusläbivus
1. kodune töö: hoone soojakaod Karin Erimäe MT-3 1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk
hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). PASSIIVMAJA PÕHIELEMENDID: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud piisavalt, et tagada isolatsioon: soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/ (m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja päikesevarje kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud aknaklaasid ja Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi
Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljendatuna 4220 °C⋅ d. Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone.
Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade vähendamisele, välispiirde õhupidavuse vähendamisel. Täiendavalt on võimalik projekteerimise juures kasutatada akende õiget paigutamist, mis võimaldaks kasutada ära passiivselt päikeseenergiat. Samuti ehitatakse soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt.
- Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel?
(ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused: ·Katuste läbijooks ja toolvärgi mädanemine, vihmaveetorude roostetamine ja puudumine ning maja nurgaelementide mädanemine.
% 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13
41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. Standardis EVS 908-1:2010 42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida? Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis
41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. Standardis EVS 908-1:2010 42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida? Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena,
hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). 4 Passiivmaja põhielemendid: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud isolatsioon: piisavalt, et tagada soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne päikesevarje kasutamine on passiivmaja kasutamine: projekteerimisel olulise tähtsusega. Energiasäästlikud Akende (klaaside ja raamide aknaklaasid ja raamid: keskmine) U-tegur ei tohi ületada
olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja
Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette.
Seina kogupaksus w = 0,45m. Keldri põranda sügavus maapinnast on 2,6 m. Keldri põranda konstruktsioon on esitatud tabelis 1. Keldri seina konstruktsioon on esitatud tabelis 2. Tegemist on liivase pinnasega. Leida keldri välispiirete soojusjuhtivus. Lahendamiseks kasutan standardit EVS-EN ISO 13370:2008, peatükk 9.3 ja tabel 1. Arvutamise käik koosneb kolmest etapist: 1) keldripõranda arvutus 2) keldriseina arvutus; 3)summaarne keldri välispiirete arvutus. 26 Lahendus: Keldripõranda arvutus- *Samm nr 1- leian B` (valem nr 2) B´= 49 / 0,528 = 3,5 P = 7+7+7+7 =28m *Samm nr 2- leian võrdväärse kogupaksuse dt (valem nr 10). on pinnase soojus-erijuhtivus, mille leian tabelist nr 1 27
heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu gaasiline koostis, saasteainete sisaldus) Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav õhus sisalduvate ainete hulk) Jt. Sisekliimat mõjutavad Väliskliima Hoone kujundus ja tarindid Hoone kasutus Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus Sisekliimat tagav K-V-J süsteem 29 ... SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub: 1. Siseõhu temperatuur 2. Välisõhu temperatuur 3. Operatiivne temperatuur* 4. Temperatuuride vahe 5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid jne) temperatuurid 6. Siseõhu niiskus 7. Siseõhu liikumine Õige soojustamisega ja soojustussüsteemi
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega..................................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand.............................................................................................
rahvusvahelises konkurentsis. 3 Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10. august 1828 TartuAastail 18031828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor.Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter).Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule.
Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid. Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel. Katseandmete töötlus: Vedelkütuse kulu S L k 0,00402 0,2 840,08 B = kg / s B = = 0,000594kg / s 1137 Otsene soojubilanss V p p (hvv - hsv ) k =
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihedad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete. Praktilised õhutiheduse mõõtmised on näidanud, et AEROC poorbetoonmajad on ühed parimad õhutiheduse seisukohalt (n50 = 1 1/h), õhutiheduse tagavad materjali kinniste pooridega struktuur ja plokkide ladumisel kasutatav peenmört (AEROC plokiliim), aga samuti projekteerimise käigus hästi läbi mõeldud konstruktiivsed välispiirete sõlmede lahendused. Arvestuslikud soojakaod läbi õhulekete on vaid 5% kogu hoone soojakadudest. Kuna Eestis ei ole defineeritud soovituslikud nõuded passiivmajadele, s.h energiakulu küttele, mis Saksameel vastavalt Passivhaus Instituti poolt väljatöötatud soovitustele on 15 kWh/m²aastas. Soome kliima jaoks on sealne uurimisasutus VTT välja töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas
tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. 5. Mis on energiamärgis? Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed
kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada: ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist, energia säästlikku ja tõhusat kasutamist, sealhulgas välispiirete sooja- ja õhupidavust, põhitarindite (välissein, põrand, katus, pööningu vahelagi, vahesein) kirjeldused kihtide kaupa ja kihtide paksused; ehitise kavandatav kestvus (ehitise tööiga); tuleohutusnõuete täitmist, sh.: o hoone tuleohuklass ja hoone kasutusviis; o hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted; o tarindeid ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad;
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29
>5-korruseline hoone x = 15; a õhutihedus, 1,2 kg/m3; ca õhu erisoojus, 1005 J/(kg·K); Aköetav sisekliimaga tagatavate ruumide netopindala, m2. 24 2018 Hoone soojuserikao arvutus ja selle sõltuvus välispiirete soojusläbivusest, liitekohtadest ja õhulekkest. Soojusläbivuskaod läbi Soojusläbivuskaod läbi Soojusläbivuskaod piirdetarindite liitekohtade ja läbiviikude läbi õhulekete Piirdetarin Ui Ai, p Hjuhtivus Liitekoht j, lj, np Hliitekoht Suuru 2
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 S...
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPII...
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE...
12)piirded 13)valgustus punktid. 6. Terminite ehitis, hoone, rajatis, ehitus seletused ja seosed. Ehitus - on tegevus, töö, ettevõtlus, mille tulemuseks on valmis ehitised, (ehitamine on aga ka ehitus-, remondi-, ümberehitus-, restaureerimis- ja lammutustööd. Ehitus kui mõiste haarab kõiki ehitise elutsükli faase: kavandamist, ehitamist, ehitise hooldamist ja lammutamist) Ehitis - on füüsiline keha (kas hoone või rajatis). Hoone- on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Rajatis- on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Jäätmemajandus Elamumajandus 8)Loetle tehnovõrke.Elekter, gaas, soojus, vesi, reovete kanalisatsioon, sadevete kanalisatsioon, drenaaz, side. 9)Selgita mõisteid haljastus ja heakord. Kõrghaljastus(puud), keskhaljastus(põõsad, hekid),madalhaljastus(muru, lilled) 10)Selgita mõisteid ehitis, hoone, rajatis. Ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevse tulemusena ehitatud terviklik asi; Hoone maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis. Rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone, teed, sillad, mobiilimast. 11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind?Netopind on kokkuliidetud sisepindade mõõtude summa. Brutopind on kokkuliidetud välispiirete mõõtude summa. 12)Selgita mõistet kasulik pind.Kasulik pind- suletud netopind, millest on maha lahutatud tehniline pind ja ühendusteede pind.
1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust:
inventari ja mööbli paigaldusvalmiduse kommunikatsioonide, ankurduskohtade või paigaldushülsside olemasolu näol. Muud kaasnevad tööd ja toimingud Ehituse dokumenteerimine ja tehnilise dokumentatsiooni pidamine Ehitusplatsi (töömaa) korraldamine ehitustööde läbiviimiseks Ehitusaegsete kommunaalkulude eest tasumine Hoonele kasutusloa saamiseks ja hoone käikuandmiseks vajalike katsetuste ja mõõdistuste teostamine, sealhulgas ruumide ehitusakustika ja välispiirete soojapidavuse kontrollmõõtmised. Kõikide mõõdistuste ja katsetuste teostaja peab omama vastavat tegevusluba. Tehnosüsteemide (seadmete) kasutusjuhendite üleandmine Tallinna linnale ja kasutajate või hooldajate väljaõppe läbiviimine. Töömaa füüsiline piiritlus: Käesoleva hanke töömaa piiriks on krundi piirid. Välistrasside puhul on töömaa piiriks liitumispunkt. Sissesõidu tee töömaa piiriks on ühendus olemasoleva teega. PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE
4,83+4,68 m2 K RT = =4,76 2 W 12 B´= =0,75 16 d t =0,25+2∗4,76=9,77 m B´≤ dt 2 W U= =0,2 0,457∗0,75+9,77 m2K Ülesanne 13. Tegemist on köetava keldriga hoonega, mille sisemõõtmed on 2x6m. Seina kogupaksus w = 0,25m. Keldri põranda sügavus maapinnast on 2,8m.Tegemist on liivase pinnasega. Leia keldri välispiirete soojusjuhtivus. ÜLESANNE 13 Paksus Ühik λ Ühik Põranda konstruktsioon Sisepind Vaipkate 5 mm 0,042 W/mK OSB plaat 22 mm 0,12 W/mK Min.vill/puitlaagid 50*200, samm 400 200 mm 0,039/0,12 W/mK
..................................................................................8 3.1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise lähteaandmed......................................................8 3.1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................8 3.1.2. Normatiivsed koormused.........................................................................................8 3.1.3. Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus..................................................................9 3.1.4. Piirete helipidavus....................................................................................................9 3.1.5. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus............................................................9 3.1.6. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid...........................................................10 3.2
Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused: erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele); kütmata hoonete sisetemperatuuri ja suhtelise niiskuse tasakaalutase ja stabiilsus erinevatel välistemperatuuridel; siseõhu niiskuskoormus eri aastaaegadel ja erinevate kütte-ventilatsiooni lahenduste ja kasutusaktiivsuse korral; vanemate palkhoonete välispiirete õhupidavuse tase ja peamised külmasildade ja õhulekkekohtade asukohad; võimalikud ehitusfüüsikalised riskid, mis on seotud maaelamute perioodilise kütmise või kütmata jätmisega; võimalik hallituse või mädaniku kasv hoonepiirete sisepinnal või sees; soovitused perioodiliselt köetavate hoonete kütmiseks lähtuvalt energiasäästu, kasutusmugavuse, parema sisekliima ning hoonete kestvuse ja säilimise seisukohalt;
(temperatuuride erinevus, tuul, ventilatsioon), nõuded õhutõkkele Piirete õhupidavuse mõõtmise meetodid: BlowerDoor rõhutest; hoone oma ventilatsiooni- seade; vahelduvsurvestamine; rõhulangu meetod; märkegaasi meetod. Õhulekkeid mõõdetakse erinevate õhurõhu erinevuste juures. Õhulekkearv q50 – õhulekke hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud piirde pindalaga m3/(h•m2). [Eramul-välispiirded; korteril- seinad, laed, põrandad]. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada 1m3/(hm2). Õhuvahetuskordsus n50 – Lekkeõhu hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud sisekubatuuriga. 1/h Laminaarne õhuvool – õhuvool, kus osakestel on vaid voolusuunaline liikumine. Turbulentne õhuvool – õhuvool, kus osakestel lisaks voolusuunalisele liikumisele ka mitte- voolusuunaline liikumine. Osakesed liiguvad korrapäratult.
Krohvitud soojustuse teostamisel tuleb jälgida, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles külm õhk saaks vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, kus leegid võivad nende kaudu väga kiiresti üle kogu seinapinna levida. Aurutõke paigaldatakse alati soojustatud tarindi sisemisele, soojemale poolele. Aurutõkke kasutamine parandab välispiirete soojapidavust, sest ruumides olev niiskus ei pääse kontrollimatult soojustuse sisse - niiskunud soojustus ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsioonile, mis eemaldab ruumidest kasutatud niiske õhu ja tagab piisava värske õhu juurdevoolu. [20] 20 Rockwool Fasrock Max kahe tihedusega fassaadiplaadid. (2008). Rockwool [WWW]. http://rwsc2.inforce.dk/graphics/RW-LT/EE/gfx/products/building/pdf_building/36-0-2-ee.pdf. (29.04
-Välis õhu temp-st, selle kestvusest -Tuule kiirusest -Hoone asendist ilmakaarte suhtes. -Päikesekiirguse intensiivsusest. Sõltub ka hoone sisestest tingimustest: -Hoone väliskarbi soojus kadudest -Soojus pidavusest -Tuule pidavusest(õhu tihedusest) -Sisemiste soojusallikate olemasolu ruumis. Täiendavate sisemiste soojusallikate soojust nim ,,vaba soojuseks" Selle arvutamiseks on 3 järgmist: - Hoone välispiirete soojuskadude arvutuse alused. Selle arvutuse tegemiseks peab olema teada: 1. kõikide materjalide soojus omadused 2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed. - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö ,,hoone küttekarakteristikut". Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda kasutatakse piirkondliku energia planeerimise ül. planeerimisel. - Mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Kus ol läbi töödeldud
Õhu infiltratsioon toimub poorsete seinamaterjalide puhul läbi lahtiste pooride, läbi tellismüüritise ebatihedate vuukide, läbi ebatihedate akende, uste ja paneeliliiduste jne. Projekteeriva mitmekihilise piirdekonstruktsiooni läbipuhutavustakistus piirde õhutihedus arvutatakse valemiga: R p = R p1 + R p 2 + ... + R pn , kus R p1 ; R p 2 ; R pn - on üksikute kihtide õhutihedus. 104. Millistel põhimõtettel toimub välispiirete projekteerimine? Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel ei tule silmas pidada ainult selle soojatehnilist külge, niiskusreziimi ja õhupidavust, vaid tingimata ka majanduslikkust. Ökonoomse piirdekonstruktsiooni saamiseks tuleb arvestada üheaegselt nii ühekordseid kulutusi piirdekonstruktsiooni püstitamiseks kui ka jooksvaid ekspluatatsioonikulutusi.
meetod tabeli kujul, kus esitatakse nõuded erinevatele ruumi tüüpidele (elu- ja magamisruumid, tööruumid) lähtuvalt välismüra suurusjärgust hoone ees. See meetod on vastavuses saksa normidega DIN 4109 ja on projekteerijale lihtne kasutada. Raskete soojustatud kiviseinte (tellis, betoon) heliisolatsioon on tavaliselt piisavalt suur ning välispiirde heliisolatsiooni määrab praktiliselt aknakonstruktsioon. Kergest materjalist välispiirete korral tuleb kontrollida nii seina- kui aknakonstruktsiooni vastavust heliisolatsiooninõuetele. Akende ning kergete seinakonstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel tuleb arvestada spektrilähendajaga Ctr. Juhul kui sellekohased andmed puuduvad, võib arvestada Ctr suuruseks -5 dB. Nõuded ruumide järelkõlakestusele Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib ruumides ülemäärase järelkõla tõttu.
5) ehitise lammutamine. (7) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. (81) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (8`) Oluliseks rekonstrueerimiseks on selline rekonstrueerimine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. (9) Ehitamine ei ole Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimistes seintes olevate avade sulgemiseks mõeldud ehitise osade (avatäidete) asendamine, kui
küllastustemperatuuri, kui suhteline niiskus on 100 %. Toatemperatuuril on hallituse kasvuks sobiv suhteline niiskus 75…80 % juures; Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust, tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest; Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusjuhtivuse üldise vähenemise juures hoone soojuskadudes külmasildade osakaal kasvab. Kuna hoone välispiirete (välisseinad, põrandad, katused) soojuskaod arvutatakse välispiirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindalade järgi, tuleb külmasildadest tingitud lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse külmasildade joonsoojusjuhtivusega. Külmasilla soojusjuhtivus on soojuskadu vattides külmasilla kaudu, kui temperatuuride erinevus on üks kraad. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde
Kaugkütte süsteemide projekteerimisel ja käitamisel on vaja tead kõikide tarbijate tarbitav soojus. Kaugkütte ettvõtjaid huvitab max võimsus külmail perioodil ja ka teatud aja vältel. Tarbijad: eraiskud, asutused jne. Elamutes, koolides, lasteaedades jne kasut soojust: · Kütteks · Soojatarbevee tootmiseks · Ventilatsiooni õhu soendamiseks Kõik need määravad ära summaarse soojuskoormuse. Küttesoojusvarustus koormuse saab välja arvutad välispiirete soojus kadude arvutamise puhul ja muul viisil. Soojus varustus koormus sõltub välistemp, liikumise kiirusest ja suunast, hoone asendit ilmakaarte suhtes, päikese infektiivsusest, köetavate ruumida nõutavast temp, välis piirete soojus ja tuule pidavusest, tarbijate suhtumisest soojuse säästmisse, küttesüsteemide seisukorrast ja tüübist, reguleeritavusest ja häälestatuvusest, ruumi sisemiste soojusallikate olemasolust(vaba soojuse olemasolust). .......................................
jätkuvalt on paljude hoonete seisund ebarahuldav ning isegi ohtlik. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käis hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine. Tartu ülikoolis on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit. Ülikoolis õpib ligi 14 500 üliõpilast, üle 1000 välis(külalis)üliõpilase ja ligi 1400 doktoranti (seisuga 1.01.2015). Tartu Ülikoolis on 70 bakalaureuse-, 80 magistri- ja 35 doktoriõppekava. Ülikool pakub ka arvukalt kõrgetasemelisi täiendusõppekursusi. J. Tõnissoni ausammas Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem.
võistupakkumise puhul kasumit; 2)tellija kontrollib reputatsioon võib kannata vastuolude tõttu tellija personaliga 4. vajaduse brigaadilise töökorralduse ja tööfrondi haardealadeks Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete muudatuseks ja lisatöödeks vajalikku hinna reservi ja ehitaja garanteeritud maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, jaotamise. 5. Ehitustoodangul on juba kavandamise ajal ja siseruumiga ehitis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
