Ehituse ja sisekliima kodutöö (0)

Ehituse ja sisekliima kodutöö 
Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja  summaarne  soojuskadu, 
näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 
1  Arvutusjuhis 
Soojus  liigub  kõrgema  temperatuuriga  keskkonnast  (külmal  perioodil  ruumidest) 
madalama  temperatuuriga  keskkonda  (õue).    Seega  on  Eesti  kliimatingimustes  hoonete 
püsiva  siseõhu  temperatuuri  hoidmiseks  vaja  ruumidesse  soojust  juurde  anda.  Soojust 
tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. 
Hoone   soojuskaod   moodustuvad  soojuskadudest  läbi  erinevate  piirdetarindite  ja 
ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: 
  Φ
Φ  
kus 
Φ 
– hoone summaarsed soojuskaod, W 
Φpt 
– kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W 
Φpt 
– õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W 
 
Piireteks  on  näiteks  välisseinad,  katus  (või  ülemiste  korruste   laed ),  alumiste  korruste 
põrandad,  aknad  ja  välisuksed.  Sisepiirdeid  (näiteks  siseseinu)  soojuskadude  leidmisel 
arvesse ei võeta. 
Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse 
piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame 
seosest: 
⋅
⋅
 
kus 
Φpti 
– üksiku piirdetarindi soojuskaod, W 
Ui 
– üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) 
Ai 
– üksiku piirde pindala, m2 
ts 
– siseõhu temperatuur, °C 
tv 
– välisõhu või pinnase temperatuur, °C 
 
Kuna  hoonel  on  üldjuhul  mitu  piirdetarindit,  siis  tuleb  piirdetarindite  summaarsete 
soojuskadude leidmiseks kõigi üksikute piirdetarindite soojuskaod kokku liita: 
  Φ
  Φ
⋯
  Φ
 
 
 
Rakett  21 – Ehitusinseneri kodutöö 
Õhuvahetusest  tingitud  soojuskaod  tekivad,  kuna  hoones  puhta  õhu  tagamiseks  on  vaja 
tuua ruumidesse värsket välisõhku ja eemaldada sealt saastunud õhk. Selleks kasutatakse 
ventilatsioonisüsteeme. Ruumide õhuvahetust on näiteks võimalik iseloomustada mõiste 
õhuvahetuse  kordarv  abil. Õhuvahetuse kordarv näitab mitu korda tunnis antud ruumi õhk 
vahetub.  Tänapäevased  ventilatsioonisüsteemid  on  soojustagastusega,  mis  tähendab,  et 
osa väljatõmmatava õhu soojusest antakse sissepuhkeõhule tagasi. Soojustagastuse puhul 
näitab selle protsessi  efektiivsust  soojustagasti kasutegur. 
Õhuvahetusest tingitud soojuskaod saab arvutada seosest: 
⋅
⋅ õ ⋅ õ ⋅
⋅ 1
 
 
3600
kus 
n 
– õhuvahetuse kordarv, h-1 
V 
– hoone või ruumi maht, m3 
cõ 
– õhu erisoojus, tavatingimustel 1000 J/(kg·°C) 
ρõ 
– õhu tihedus, 1,2 kg/m3 
ts 
– siseõhu temperatuur, °C 
tv 
– välisõhu temperatuur, °C 
ηst 
– ventilatsiooni soojustagasti kasutegur 
2  Lähteandmed 
Soojuskadude  arvutamisel  leida  välispiirete  pindalad  kasutades  joonistel  toodud  hoone 
plaane  ja vaateid. Välispiirete pindalad leida hoone  plaanil  antud välismõõtmete abil. 
Lähtesuurustena arvestada järgmiseid parameetrite arvulisi väärtuseid: 
Tähis  Väärtus 
Nimetus 
ts 
22 °C 
Siseõhu temperatuur 
tv 
-20 °C 
Välisõhu temperatuur 
Uvs 
0,20 W/(m2·°C)  Välisseina soojusläbivus 
Ua 
1,5 W/(m2·°C) 
Akende soojusläbivus 
Uu 
1,5 W/(m2·°C) 
Uste soojusläbivus 
Ukl 
0,15 W/(m2·°C)   Katuslae  soojusläbivus 
Up 
0,12 W/(m2·°C)  Põranda  soojusläbivus 
redutseeritud kasutamiseks koos välisõhu temperatuuriga 
n 
0,5 h-1 
Õhuvahetuse kordarv 
ηst 
0,8 
Ventilatsiooni soojustagasti kasutegur 
 
 
 
Rakett 21 – Ehitusinseneri kodutöö 
3  Maja plaan, lõige ja vaated 
 
A 
  
 
 
1. korruse 
 
plaan 
u 
Lõige A-A 
A 
 
2,4 m
Rakett 21 – Ehitusinseneri kodutöö