Hoone soojakadude arvutamine (1)

5 VÄGA HEA

kodune töö: hoone soojakaod
Karin Erimäe
MT-3
1. Leian välispiirete U väärtused:
a) seinad:
neljakihiline sein
välistemp
sisetemp
-7
21
välisõhk
kihi paksus
lambda
R
%R
delta t
-7
välisõhk
Välispind

0,04
0,8
0,23
-6,77
välispind
krohv
0,01
1,4
0,01
0,1
0,04
-6,73
kihtide
vahtpolüsterool EPS60
0,15
0,039
3,85
78,3
21,92
15,19
vahel
Fibo kergpolokk
0,2
0,24
0,83
17,0
4,75
19,93
Tasanduskrohv
0,02
0,35
0,06
1,2
0,33
20,26
sisepind
Sisepind

0,13
2,6
0,74
21,00
siseõhk
R(m2K)/W
4,91
100,00
kontroll
U W/m2K
0,20
b) põrandad:
neljakihiline põrand
välistemp
sisetemp
-7
21
välisõhk
kihi paksus
lambda
R
%R
delta t
-7
välisõhk
Välispind

0,04
1,3
0,37
-6,63
välispind
vahtpolüstürool
0,1
0,039
2,56
85,7
24,00
17,37
kihtide
ehituskile
0,002
0,04
0,05
1,7
0,47
17,84
vahel
raudbetoonplaat
0,1
2,1
0,05
1,6
0,45
18,29
parkett
0,008
0,05
0,16
5,3
1,50
19,78
sisepind
Sisepind

0,13
4,3
1,22
21,00
siseõhk
R(m2K)/W
2,99
100,00
kontroll
U W/m2K
0,33
c) külm katus ja katuslagi
välistemp
sisetemp
-7
22
Välisõhk
kihi paksus
lambda
R
%R
delta t
-7
välisõhk
Välispind

0,04
0,4
0,13
-6,87
temp
Kivikatus (külm)
0,2
1
0,20
2,2
0,63
-6,24
kihtide
tuuletõke
0,0095
0,23
0,04
0,4
0,13
-6,11
vahel
vahtpolüstürool
0,3
0,039
7,69
83,5
24,22
18,11
niiskustõke
0,02
1
0,02
0,2
0,06
18,17
kipsplaadid(2x12,5mm)
0,25
0,23
1,09
11,8
3,42
21,59
Sisepind

0,13
1,4
0,41
22,00
siseõhk
R(m2K)/W
9,21
100,00
kontroll
U W/m2K
0,11
d) Akende puhul kasutan tootja andmeid. Andmed on võetud „Kalesey“ kodulehelt. Puitaken 2x klaaspaketi lahendusega. Ua= 1,53 W/m2K.
e) Uste puhul kasutan tootja andmeid. Välisuks U = 1,0 W/m2K. Rõduuksed U= 1,0 W/m2K
2. Leian külmasildade lisakonduktantsid.
a) välissein- välissein ѱ= 0,08 W/(m*K)
b) katuslagi – välissein ѱ= 0,13 W/(m*K)
c) põrand –välissein ѱ=0,15 W/(m*K)
d) akna seinakinnitus ѱ= 0,03 W/(m*K)
3. Kannan külmasildade lisakonduktantsid tabelisse ning leian soojakaod temperatuuride erinevusel 1K. (W/K).
Piirdetarindi osa
A
U
AU
% AU
m²
W/(m²K)
W/K
Seinad
173,3
0,2
34,7
23,7
Aknad
13,8
1,53
21,1
14,5
Uksed
7,8
1
7,8
5,3
Katuslagi
143,8
0,11
15,8
10,8
Põrand
143,8
0,33
47,5
32,5
Välispiirete geomeetriliste külmasildade lisakonduktantsid
l
0,0
välissein-välissein
25,6
0,08
2,0
1,4
põrand-välissein
61,1
0,15
9,2
6,3
katuslagi-välissein
61,1
0,13
7,9
5,4
ΣAU
146,0
100,0
4. Kasutades piirkonna kraadpäevi leida aastane soojakadu läbi piirete kWh ning köetava pinna ruutmeetri kohta kWh/m2.
Q = ΣAU*kraadpäevad*24h
Kraadpäevad =4295
Q = 146*4295*24 = 15049680 Wh = 15050 kWh
Soojakadu läbi piirete ruutmeetrikohta:
15050/143,8= 105 kWh/m2
Järeldus: Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded lubavad meil kulutada väikekelamutes 180 kWh/m² aastas, minu eramu puhul on see arv 105kWh/m2. Seega vastab energiatõhususe nõuetele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 231 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

231 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KarinEr Õppematerjali autor

1. kodutöö

Hoone soojakadude arvutamine soojakadu ehitusfüüsika

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused

Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi no

Üldgeodeesia

docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

m 5 Välissein/rõdu (rõdu kinnitus) 0,3 9x2=18tk 18x0,3=5,4 = Summa 44,43W/K Samm nr 3 Ülesandes küsiti kui palju suurendavad külmasillad välisseina ühe ruutmeetri soojusjuhtivust ehk ühikuks on W/m2K. Meil on leitud aga külmasildadest tulenev soojusjuhtivus kogu hoone peale ühikuks on W/K. Enne kui neid kokku saab liita vastavalt valemile Uc= U+U tuleb kogu hoone külmasildadest tulenev lisasoojusjuhtivus jagada ära välisseina pindalaga (AKNAD MAHA LAHUTADA). VÄLISSEINTE PINDALA Ilma akendeta pindala 720-67,5=652,5 m2 720 = 2*(10*9) + 2*(30*9)= 180 + 540 = 720 45 * 3 * 1,5 = 202,5 U= 44,43 / 652,5 = 0,0681 W/m2K Korrigeeritud välisseina juhtivus Uc = 0,17+0,0681 = 0,2381 W/m2K

Ehitusfüüsika

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

4 2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks. Temperatuur hoone tarindite ja elementide pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur

EHITUSFÜÜSIKA

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra

Ehitusfüüsika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

 hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele;  analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski;  analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks;  uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 6 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused:  erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele);

Ehitiste renoveerimine

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Rohkem sarnaseid