Passiivmaja Referaat (1)

RAKVERE AMETIKOOL
Rando Pajula
EP09
PASSIIVMAJA
Referaat
Juhendaja : Heldur Veidenbaum
Rakvere 2011

MIS ON PASSIIVMAJA?

Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel . Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad.
Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi .
Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon . Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist.
Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima.
Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer).
Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a).

PASSIIVMAJA PÕHIELEMENDID:

Kompaktne kuju ja hea isolatsioon:
Kõik välispiirete osad on isoleeritud piisavalt, et tagada soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K).
Lõunapoolne asetus ja päikesevarje kasutamine:
Päikeseenergia passiivne kasutamine on passiivmaja projekteerimisel olulise tähtsusega.
Energiasäästlikud aknaklaasid ja – raamid :
Akende (klaaside ja raamide keskmine) U-tegur ei tohi ületada 0,80 W/(m²K), päikeseenergia omastamise koefitsiendiga 50%.
Välispiirete õhutihedus:
Õhuleke hoone pragude kaudu peab olema väiksem kui 0,6 hoone mahtu tunnis (n50 Sissetõmmatava värske õhu eelsoojendus :
Värske õhu võib juhtida hoonesse läbi maa-aluste torude, mis saavad soojust maapinnast . Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C.
Väljatõmmatava õhu kõrge efektiivsusega õhk-õhk tüüpi soojusvaheti:
Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%.
Soojaveevarustuses kasutatakse taastuvaid energiaallikaid:
Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid.
Energiasäästlikud kodumasinad :
Energiasäästlikud külmkapid, pliidid , sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud.
Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige

Mis eristab null-maja energiasäästlikust või passiivmajast?

Viimaste puhul pööratakse tähelepanu eelkõige maja soojustusele ja küttelahendustele. Null-maja puhul käsitletakse kütte ja elektrisüsteemi (energia vajadust) ühe tervikuna . Oluline on seadmete võimalikult madal elektrikulu.
Mis on projekteerimise puhul teisiti? Kui passiivmaja puhul lähtub arhitektuur maja maksimaalsest soojapidavusest, siis null-maja puhul arvestab arhitektuuriline lahendus kütte ja elektrisüsteemi eripäraga. Teisisõnu peab Nullmaja arhitektuur väga suurel määral lähtuma tehnosüsteemi nõuetest. Mis ei tähenda et selline maja võiks olla kole vaid lihtsalt teistsugune.

EESTI PERSPEKTIIV

Kas Eesti suudab energiasäästlikus ja tervislikus ehitamises ning renoveerimises muu maailmaga sammu pidada või jätkub meil lühinägelik tavamajade ehitusbuum? Passiivmaju ehitatakse juba ka Tšehhis, Venemaal ja Valgevenes . Passiivmaja ei ole ilmselt Eesti nokia, kuid siiski meie inseneridele, arhitektidele ja ehitajatele jõukohane kaasaegne tehnoloogia , mis annaks meie ühiskonnaliikmetele parema elukeskkonna ning looks ka üha laieneva turuga ekspordivõimaluse.
Vaadates passiivmajade ehitushindu Saksamaal, kus need on ligikaudu 15 000 EEK/ m², siis võib arvata, et Eesti madalamate palkade ja odavamate toorainetega (puit, betoon jmt.) peaks saama passiivmaju ka meil ehitada Eesti ehitusturu keskmiste hindadega. Kuid küttekulud on passiivmajal edaspidi ju kümme korda väiksemad kui tavamajal.