ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana.
Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13
KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine KEEMILINE Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. FÜÜSILINE Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta. Murenemise tähtsus o Tekivad setted o Tekib muld o Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas. Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad. Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine, varingud). Vulkaaniliste alade kasu inimestele
Märgi joonisele vastavad selgitused. (6 punkti) 5 · Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed. Põhjendus: ........................................................................ · Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused, mudavoolud ja pinnase erosioon (maalihked). (2 punkti) · Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa. tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel
Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12
Peale inimohvrite nõuab vulkaanipurse enda ohvriks ka (laava või mudajõgede) alla jääva inimese loodud asustuse (hoone, linnad jm). Peale kõige selle reostab üks vulkaanipurse päris tõsiselt keskkonda oma mürgiste gaasidega, mis see laava mass õhku paiskab. Lisaks tekitavad kahju veel tuhasajud, mis tavaliselt küll ei tapa inimesi, küll aga põhjustavad suuri ebameeldivusi ja osutuda üsna ohtlikuks lennukimootorisse sattudes.Üheks kõige ohtlikumaks nähtuseks, mis kaasneb vulkaanipursetega loetakse veel lõõmpilvi, mis koosneb tulikuuma gaasi ja tefra segust kihutades tohutul kiirusel mööda vulkaaninõlva alla samal ajal hävitades kõik enda teel. On juhtumeid, kus vulkaanilised gaasid on tapnud kohe otseselt inimesega kokku puutudes, aga on ka selliseid, mis on mõjunud pikema aja jooksul. Näiteks nagu arvatakse, et maailmaajaloo suurima väljasuremise (permi ajastu lõpul) põhjustasid hiiglaslikest laavapursetest vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid hiljem
Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid? Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged, mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28
Soojusenergia: päikesekiirgus, maa siseenergia. Kivisüsi on tekkind miljoneid aastaid tagasi niisketel aladel kasvanud iidsete sõnajalgade kõdunemisel. Nafta on tekkinud maakoores mereloomade ja taimede jäänuste hilisemal settimisel. Kivistisi uuritakse maavärinate lainete uurimisel, puuraukudega, vulkaanipursetega (vahevöö ülakihi kohta.) Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt A
- Kihtvulkaanid - Mandrite vulkaanid - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega - Räni sisaldus suur - Magmas palju gaase - Vulkaanipursked on sageli plahvatuslikud, sest gaasidel on raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema - lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Positiivsed: - Viljakam pinnas - Maavarade teke (metallid) - Geisrid ja kuumaveeallikad - Turism Negatiivsed: - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO2 - Lõõmpilv - Mudavoolud - Tekivad maavärinad Maavärinad Maavärinaks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni Maavärina liigid: - Tehismaavärinad - Langatusvärinad - koobaste varisemine - Vulkaanipursetega kaasnevad - Tektoonilised maavärinad
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang · Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala? TV. Ül. 2, 5-11 lk. 24-25 Eksamiraamatust lk 26 ül 2 ja lk 28 ül 6 10. teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
E. Vulkaan Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed. Põhjendus: A) Ookeani keskmäetikus, kus ookeanilaamad lahknevad üksteisest ja ookeaniline maakoor rebeneb ja magma liigub vahevööst üles. B) Ookeanilaama sukeldumiskohas (vasakul), kus tekib mandri äärele aktiivsete vulkaanidega kurdmäestik. Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused, mudavoolud ja pinnase erosioon (maalihked). Seal on ka palju geisreid mis muudavad maapinda pehmemaks? Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. 1. Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa. T 2. Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem. Väär kuna
Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele
Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13
ka kontinentaakse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid. vulkanismiga kaasnevaid nähtusi; 1) Gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvad nn lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni 1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi,
MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad). Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese. Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini). HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5
Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Maavärinad: nõlvadel esinevad maalibisemised, varisevad ehitised, tekivad tulekahjud, suletud veekogudes tekivad veetaseme tõusud-langused, rannalähedal tekivad suured tsunaamid. Mõju keskkonnale on kohati katastroofiline (mürgised gaasid tulekahjudest, maapinna ümberkujundamine jne.), inimestele ohtlik ja halb (elumajad, autod, kõik purustatakse), majandus tegevusele kohati
Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate
Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideks ning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Vulkaanipursetega kaasneb ka suurte koguste gaasiliste ainete atmosfääri paiskumine. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. Vulkaanilised gaasid väljuvad koos laava ja tefraga kraatrist, kuid lisaks võivad leida tee atmosfääri ka vulkaani nõlvadel paiknevaist fumaroolidest. Allikad: Vikipeedia
20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott. 5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka. Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise, taimestiku ja vulkaanipursete kohta. Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika mandrijääst, mis tõendavad võimsate vulkaanipursete üleilmset mõju. Viimaste aastakümnete jooksul on Antarktika jääkilbi all avastatud üle neljasaja jääaluse järve ning arvatakse, et osadel nendest järvedest pole välismaailmaga ühendust olnud vähemalt paar miljonit aastat ning seal muide vedelas vees elavad organismid on just need, mis teadlasi huvitavad. 6. Põhjavesi. JUTUSTA 10 lausega.
vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Tekivad setted Tekib muld Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete
Ühtlasi muutis Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur. Ohvreid nõudis see umbes 36 000 inimest. Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid mitte ainult, sest vulkaanipursetega kaasnevad ka muud ohud. On teada, et tuhasajud ei tapa üldjuhul kedagi, põhjustades vaid ebameeldivusi, kuid ohtlikuks muutuvad need lennukimootoritele. Seetõttu kontrollitakse enne lennutrasse, et vältida vulkaanide purskepilvi. Vulkaanilised mudavoolud ehk lahaarid laskuvad mööda vulkaani jõeorge alla ning hävitavad suure jõuga kõik, mis ette jääb. Laavat purskavatele vulkaanidele iseloomulikud laavavoolud samuti ei ole tavaliselt inimestele surmavaks, aga põhjustavad
-vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele. Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi.
maakoorde ja maapinnale (merepõhja). Pärast tardumist saab sellest ookeaniline maakoor, mis hakkab koos laamaga ookeani keskosast eemale liikuma. Kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi niimoodi tekkinud ookeaniline maakoor on jõudnud selle ajaga liikuda laama teise serva. Kui ookeanilise maakoorega laam põrkub teises servas mandrilise maakoorega laamaga, sukeldub see hõredema mandrilise maakoore alla vahevöösse ja hävineb. Maavärinad Maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad kõige võimsamad maavärinad just laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad sellest, et liikuvate laamade servad jäävad üksteise külge kinni, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui
See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osooni kinti. 15. Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid
Selline magma tardub sageli lõõris, moodustades laavakorke, mis kriitilise rõhupiiri ületamise korral suurte gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad. Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad
magmast temas olevad gaasid ja veeaur, nn.lenduvad komponendid. Seetõttu erineb maapinnale voolanud laava magmast oma keemiliselt koostiselt. Magma koosneb: O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, Mg, K, H Peamine komponent on SiO2. Ränidioksiidi hulgast sõltuvad magma ja laava füüsikalised ja keemilised omadused ( näit. voolavus). Vulkanism. 1.Vulkanismi osa Maa kujunemisloos on olnud olulise tähtsusega (meenuta Maa arengulugu ). Vulkanism seostub peamiselt vulkaanipursetega-sula kiviaine vool maakoore lõhedest .Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett.
lahkumist maakeralt kiirguse teel. Süsihappegaasi kontsentratsioon jõudis 1998. aastal Maa atmosfääris 0,037 protsendini ehk 370 ppm (parts per million) tasemele. 200 aastat tagasi oli see vaid 280 ppm. Üksnes 1998 kasvas CO2 kontsentratsioon 3,5 ppm võrra. 2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22. sajandi alguseks. Kliima muutub ka loomulike looduslike protsesside tulemusena. Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade
Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks.
O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab Ringlained -tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse energia teisele molekulile. M(muu aine). O 3 lagunemine valguse toimel. kiirusega. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NO x Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa mis veeauruga reageerides tekitab H 2SO4, mis lõhub osooni kihti. Atmosfääri kiirguse summa. aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog
kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud = LOG (maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks 8
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; 4 Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8
Polümeriseerumisega kaasneb suurem sisehõõre, sest suuremad molekulid ei saa üksteisest nii hõlpsalt mööda libiseda. Plahvatuslikkus tekib sellest, et rõhu vähenedes (nagu juhtub ülespoole tõusva magmaga), halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava.
See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimass ning valitseb habras tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. Ergastatud olekus annab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osoonikihti. 14. Atmosfääri aerosool. Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni
Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi. Näiteks üsna väikesel alal Jaava saarel (Malai saarestikus) on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks tihedamini asustatu piirkond. Vulkaanidega võivad kaasneda ka kuumaveeallikad
See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osooni kihti. 15. Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi
Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?
1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena, millega võib kaasneda kõmin. Tugevama maavärina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad lõhed, merel esinevad hiidlained.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg- ajalt kutsuvad esile maakoreplikkide omavahelisi nihkeid nind vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid, piiratud levikuga maavärinaid võivad põhjustada varingud maa-alustes koobastes ja laviinid. Tehismaavärinaid kutsuvad esile lõhketööd kaevandustes ja karjäärides, tuumakatsetused, õppepommitamised. Tehis-maavärinate hullka hulka võib tinglikult lugeda ka suurte veehoidlate täitmisel tekkida võivad maavärinad. Nimelt suureneb veehoidla piires koormus maapinnale, mis võib maakihtides paindeid või nihkeid esile kutsuda(Heldur Nestor, Anto
Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid, d. geisrid a. lõõmpilved-gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud. Kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. Koosneb tulikuumast gaasist ja kihutab hõlma mööda alla, hävitab kõik, mis ette jääb. b. mudavoolud e lahaarid-mudavoolud, mis tekivad vulkaanipursete ajal suurte veemasside
Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) Maavärinad Maavärinaks nimetatakse maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi. Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused. Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged - kaasnemine vulkaanipursetega - suurte koobaste sissevarisemine - inimese tegevus, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - peale selle võivad maavärina põhjustada suure meteoriidi langemine, lumelaviin jms Enamiku maavärinate põhjusteks on maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkinud pingete järsk vabanemine, mis põhjustavad suurte kivimiplokkide lõhestumist ja nihkumist. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. Vulkaanid
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 7
Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud.
nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu. 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel. b
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid,
Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli 11 Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit,
Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud. Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele Lõõmpilved Mudavoolud Maavärinad Geisrid Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine.
moodustumiseks. Oksüdatsiooniaste ringes ei muutu. P gaasilisena atmosfääris ei esine. Kõige enam litosfääris (ladestub settekivimites ja graniidikihis), biomass (organismides fosfaatidena). Jõuab atmosfääri veeringlusega (voolav vesi uhub settekivimitest fosfori välja). Biosfääri jõuab maakoorest (juurte, vee liikumise kaudu) – osa vooluveega siseveekogudesse – merre. Osa P soolasid sadeneb veekogudes pidevalt põhja. Vähesel määral ka vulkaanipursetega. Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine. Fosforit on looduses taimede omastaval kujul väga vähe. Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi ning mulla, kivimite ja veekogude
· Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud); vulkaanipursetega kaasnevad; tehnogeensed e inimtekkelised (plahvatused). Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kõige rohkem Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemerest ida suunas kuni Indoneesiani. Varem mõõdeti maavärinaid pallides, mis saadi purustusi vaadeldes. See ei sobinud piirkondadesse, kus puudus asustus. Tänapäeval mõõdetakse seismograafiga magnituudides.
Härjasarved* - religioosne sümbol või seotud kuningavõimuga Kreeta kiri Phaistosest on leitud saviketas, millel on spiraalselt kiri, kreeta kiri võis olla algselt tolleaegse kirja esimene faas. 1425 eKr paleede hävimine toimus Thera saare Santorini vulkaanipursetega, suur osa plahvatas, purunes. Purse niivõrd ootamatu, et paleed sattusid tohutu suure tuhapilve alla. Teiseks võis olla tsunami, mis hävitas suure osa madalamaid rannikualasid. Veelgi aitas hävimisele (tsivilisatsiooni) kaasa korratused, röövimised, ülestõus, vaenlase sissetung. Kaunis keraamika*, Mosaiiksed Äikesejumala sümbolid keraamika peal, kaksikkirved Härja-, sõnnikultus Linnupeaga lõvi freskodel
annaabi.ee 
