LITOSFÄÄR KT (0)

Geograafia, litosfääri konspekt

LITOSF��R Kordamine kontrollt��ks, TV lk 8-21, � lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. V�rdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on r�ni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes r�nivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis r�ni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid n�htuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahev�� osaliselt �les ja tekib magma, see liigub ringjalt �lespoole, jahtub ja vajub j�lle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maav�rinad, ku

Litosfäär

Litosfäär Geograafia

Geo KT Litosf��r Kordamine KT-ks litosf��r 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maav�rinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on k�ige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained � kivimiosakeste v�nkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained � kivimiosakeste v�nkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade l�hiiseloomustus Litosf��r � maakoor ja vahev�� lemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sf��ris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosf��r � �lej��nud �lemine

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Kordamine KT-ks litosf��r 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maav�rinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on k�ige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained � kivimiosakeste v�nkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained � kivimiosakeste v�nkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade l�hiiseloomustus Litosf��r � maakoor ja vahev�� lemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sf��ris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Asteno

LITOSFÄÄR

levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam

Litosfäär

Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

Litosfäär

3. Litosf��r Ookeanip�hja ja mandrite ulatuslik uurmine ja j�rjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maap�ue liikumiste k�sitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km s�gavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) v�listuum (2900-5100km s�gavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahev�� jaguneb kaheks: s�vavahev��ks (70-2900km s�gavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosf��riks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb r�ni �henditest, temp. 1300C, vedelam kui s�vavahev��s) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja sette

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900

Litosfäär kordamine

LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle