Litosfäär (0)

Kordamis küsimused LITOSFÄÄR
1.Maa siseehitusosad ja nimetused
a.Litosfäär
b.Pedosfäär
c.Atmosfäär
d.Hüdrosfäär
e.Biosfäär
2.Mida kujutab endast astenosfäär?
Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond.
3.Mida nimetatakse litosfääriks?
Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor -
4.Iseloomusta ookeanilist maakoort.
Ookeanide põhjas
Paksus 5-10km
On tekkinud basaltse magma tardumisel (graniidikiht puudub)
Vanus 180mlj a.
5.Iseloomusta mandrilist maakoort.
Moodustab mandrid
Paksus 25-70km
Koosneb mitmesugustest sette-, tard - ja moondekivimitest.
Vanus 4miljardit.
6.Mis on mineraal ?
Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina.
7.Mis on kivim ?
Mineraalide tsementeerunud kogum.
8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest.
Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit
Ja purskekivimid nt. Basalt.
9.Kuidas tekkivad settekivimid ? Näited.
Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi, liivakivi .
10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited.
Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi – marmor .
11.Milleks liigendub litosfäär?
Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks .
12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti?
Euraasia , Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia
13.Kuidas laamad liiguvad?
Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes.
14.Mis põhjustab laamde liikumist?
Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest.
Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine
15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine?
Ookeani keskmäestikust
16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga?
Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal.
17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas?
Vulkaane , süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi
18.Mida kujutavad endast „kuumad täpid“?
Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke.
19.Kus esineb vulkaane?
Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel
20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid.
Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast
Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal.
Kõik ookeanide vulkaanid .
21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid.
Tekivad graniitsest magmast.
Vulkaanid kasvavad kõrgusesse.
Sageli hiidkraatrid.
Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas.
22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi.
Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud.
23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi.
Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine.
24.Maavärina mõiste.
Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon .
25.Maavärina liigid.
Vulkaanipursetega kaasnevad.
Varingute tagajärjel maaalustes koobastes.
Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes.
Tektoonilised maavärinad.
26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid?
Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged , mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad.
27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda.
Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse- Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel.
28.Mis on maavärina kolle ?
Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km.
29.Mis on maavärina epitsenter ?
Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht.
30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki.
Pinnalained ja ruumilained.
31.Iseloomusta tsunami teket.
Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal. Laine kaugused üksteisest suurenevad. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kõrguvad. Lained paiskuvd kaldasse.
32.Iseloomusta maavärinate mõõtmise Mercalli skaalat .
Võttis aluseks Maavärina tugevuse -mõju, mida maaävrinad avaldavad pinnasele , ehitistele, inimestele ja loomadele.
Ühikuks pallid(1-12)
Ei ole usaldusväärne
33.Richteri skaala
Võttis aluseks maavärina intensiivsuse – näitab maavärina ajal vabanenud energia hulka.
On numbriline skaala, kus numbrid on energiaga seotud kiiresti kasvavas projektsioonis.
Ühikuks magnituud.