Litosfäär (5)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Ookeaniline maakoor on palju noorem kui mandriline. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida ­ vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärtele vulkaaniline mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas)

Geograafia

5

doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ­ ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort

Geograafia

3

doc

Litosfäär

kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes ­ mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks ­ moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Pindalalt võivad laamad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veelgi väiksemate laamadeni välja. 20. sajandi keskpaigas selgus, et kõikides ookeanides kulgeb paljudest ahelikuga ristuvaist, aga üksteisega paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäeahelike süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks

Geograafia

3

doc

Litosfäär.

Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Ümberkristalliseerumine ­ ühe aine kristallstruktuur korraldub kõrgenenud temp. ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim ­ mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak ­ majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid, tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud.

Geograafia

3

docx

Litosfäär

KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid ­ tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimik

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

4

rtf

Litosfääri ülevaade

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid a

Litosfäär

4

odt

Litosfäär

 Purskekivimid(vulkaanilised kivimid) tekivad maapinnal väljavoolanud laavast. · Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva,savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. · Moondekivimid tekivad tardkivimite ümber kristalliseerumisel. · Maak on majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldavad kivimid või mineraalid. Litosfääri laamtektoonika · Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. · Laamad võivad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia plaatidest kuni pisikeste Anatoolia laamadeni välja. · Ookeani keskahelik on paralleelsetet lõhedest tükeldatud mäestikuahelike süsteem. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad

Geograafia

2

doc

Litosfäär

(basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor ­ moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ­ ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ­ ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär ­ maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal ­ looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina; Kivim ­ mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid ­ tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite

Geograafia

Kommentaarid (5)