Pinnavormid mõisted definitsioonid kontolltööks (0)

3. Selgita mõisted.
Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole
Rannik - maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared
Laguunrannik - maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik
Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis
Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis
Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71%
Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades
Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades
Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled
Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled
Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, suvisel pööripäeval
Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, talvisel pööripäeval
4. Esimesed polaaruurijad. Nimeta ka mõned nimed.
Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid laialdasemalt hakati polaaralasid uurima siiski 20.saj teisel poolel. Esimesed polaaruurijad olid Norra polaaruurija Fridtjof Nansen, iirlane Ernest Sackleton, norralane Roald Amundsen ning inglane Robert Falcon Scott.
5. Liustikud on head teabeallikad. Too mõned näited ka.
Mägiliustikes ulatub jää vanus paarisajast kuni 10 000 aastani. Seetõttu on liustikujää väärtuslik keskkonnarhiiv, millesse on salvestunud andmed globaalse temperatuuri, aurumise , taimestiku ja vulkaanipursete kohta.
Näiteks on vulkaanipursetega õhku paiskuvat tolmu leitud nii Gröönimaa kui ka Antarktika mandrijääst, mis tõendavad võimsate vulkaanipursete üleilmset mõju. Viimaste aastakümnete jooksul on Antarktika jääkilbi all avastatud üle neljasaja jääaluse järve ning arvatakse, et osadel nendest järvedest pole välismaailmaga ühendust olnud vähemalt paar miljonit aastat ning seal muide vedelas vees elavad organismid on just need, mis teadlasi huvitavad.
6. Põhjavesi. JUTUSTA 10 lausega.
Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi asub maakoores kivimite ja setete pooride lõhedes. Põhjavesi on vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu suunas. Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Põhjavesi saab täiendust: soodest, jõgedest, järvedest. Põhjavett kasutatakse joogiks , tööstustes, põllumajanduses. Tööstused, prügi, transpordireostus reostavad põhjavett. Põhjavesi sisaladab ka mineraale. Nt Värskas saab mineraalvett . Põhjavett saab kaevude kaudu kätte.
7. Pinnavesi . JUTUSTA 10 lausega.
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid , mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid .
8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust.
Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed . Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus- Meremaal ning Tšiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine.
9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust.
Külmad: Kanaari hoovus , Lääne-Austraalia hoovus, Peruu hoovus
Soojad: Kariibi hoovus, Norra hoovus, Golfi hoovus
10. Veeringe . JUTUSTA 10 lausega.
Veeringe on vee ringkäik. Maa vesi liigub pidevalt maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutuvad vee agregaatolekud . Veeringe on osa Maa ainerigest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike. See soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri. Seal hakkab see kõrguse kasvades jahtuma kuni kondenseerumiseni. Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe.
11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega.
Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi tulemused. Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega . Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F. Galton .
12. Ilma prognoosimine . JUTUSTA 10 lausega.
Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha. Teaduslikud ilmaprognoosid said võimalikuks seoses meteoroloogiliste mõõtmiste, ilmakaartide koostamise ja telegraafi võrgu arenguga. Ilmavaatluse võrk laienes 20.sajandil. Suuri andmehulki sai hakata töötlema aina võimsamate arvutitega. Tänapäeval on ilma prognoosimiseks arendatud välja kogu planeeti hõlmavad arvutimudelid. Need käsitlevad atmosfääri, litosfääri, biosfääri ja hüdrosfääri seotud süsteemina. Tänapäeval on ilma võimalik suhteliselt täpselt prognoosida kuni nädalaks. Arendamisjärgus on kuni 16 päeva prognoosid . Pikemaks ajaks, kuudeks või aastatakes, ilma ennustada praegu veel ei suudeta.