Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"voorte" - 58 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Geograafia konspekt

Kilp ­ aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen ­ mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg ­ vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud ­ mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored ­ piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ­ ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ­ ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid ­ liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

5 Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215 Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18 selgekujulist voort, valdava pikkusega 2,5 kuni 5 km, lauisega 0,5 kuni 0,8 km ning kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3...

154 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Muinasaeg eestis

Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. 6 Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed ­ piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad....

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti, muinasaeg

Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal. 4) Kalevipoja säng- Neid rajati eelkõige vooremaale voorte peale. Küla ja linnus olid alati seotud. Kas ehitati küla juurde linnus või külast eemale, et inimesed saaksid tulla linnusesse, kui on oht.Mõnes kohas ka linnuse sees küla....

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

D) Varbla-Tõstamaa- lähtekivim väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike, boniteet 4-6 klass. II)Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond, leostunud ja leetjate muldade valdkond. Kõige parema viljakusega valdkond. Võtab enda alla Jõgeva, Rakvere, Põltsamaa. See valdkond võtab enda alla 17,2% Eestimaast. Pandivere kõrgustik ja voorte ala. Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes mullatekke protsess on saanud pikemalt toimuda ja seal pool on rohkem leetjaid muldi (KI)...

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paide

Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. Kautla-Seli soode ala Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi soostiku osad. Läänest ulatub ala Harju maakonna piirini, idast aga Simisalu väljamäeni. Ala põhjaosas väärivad tähelepanu Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärinevad Külvandu rannikuluited, mis on kohapeal tuntud kui Suur selg ja Väike selg. Taandudes jättis jääpaisjärv maha rannikumoodustisi astangute, rannavallide ja luidete näol...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Konspekt

Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem ­ tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi. malev ­ Maakonna põhiline väeüksus, koosenes jalameestest ja ratsaväelastest. 7. Eestlaste muinasusund §6 ­ Vägi ­ Muinasusu põhimõiste ja element, mis leidus igas inimeses, olendis, paigas või isegi sõnas...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaja perioodid

Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr ­ 11 Saj teine pool Linnused ­ Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus ­ kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine ­ kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded ­ maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid....

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maastikukaitsalad

Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik -...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sakala kõrgustik

Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte , ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega....

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid

Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. P...

Loodusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid linnus-asula-asustuse tüüpolukord, kus linnus ja asula olid üksteisele lähedal 14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vooremaa

Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,2­3,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20­...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Jõgevamaa

Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine

Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused ­ rajati voortele . Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ­ ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maastike iseärasused

Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes...

Maastiku ehitus
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Milleks on vaja kohalikku ajalehte?

Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad...

Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Maateadus

Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad ­ savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m. Enamasti on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel. Fluvioglatsiaalsed setted- liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid...

Maateadus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun