Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20
asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik -
kui Madal - Eesti veesetteist või turbast pinnasega tasandikud, mis vajavad kuivendamist (Arold 1991). 3. Looduslikud tingimused 3.1. Maastiku eripära Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal. Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning 26 m kõrge. Iseloomulik on samuti voorte kuju ja suuruse mitmekesisus, mis muidu ilmneb alles palju suuremates voorestikes. Ebatüüpiline on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas vaid umbes 6 km 2- le. Voorte ja nendevaheliste nõgude paiknemine kõrgemal tüvendil laseb Vooremaad tinglikult vaadelda omalaadse kuhjekõrgustikuna (Arold 2001). Kumeralaelised künnised moodustavad vahelduva kuju ja koostisega pinnavormide parageneetilise rea vaevumärgatavatest lainetest ja mikrokünnistest kuni järsunõlvaliste suurte
metsakasvutingimustega maastikurajoonid, kui need on näiteks Madal-Eesti tasandikel (Arold 1991). 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED 3.1 Iseärasused Nagu maastikurajooni nimigi ütleb, on sellega seotud voorestikud. Vooremaad peetakse Suuremaks ja ilmekamaks mandijää tekitatud voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Üheks omapäraks võib välja tuua suurvoorte rohkus sellel rajoonil. Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod. Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas, 6 km2- le (Arold 2001). 3.2 Reljeef Eelnevalt väljatoodut korrates on Vooremaa üks ainulaadse reljeefi ja pinnavormidega maastikurajoon. Seda saab võõrelda ka omamoodi Lõuna-Eesti reljeefiga kuna kõrguste erinevused on tihedad ja suuremad kui mujal. Kõrgeim koht Vooremaal on 144m , mis kannab nimetust Laiuse voor
lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik -
· Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel. · Voorte jalamil ning madalatel lamedatel künnistel esinevad gleistunud ja soostunud mullad. · Mullad on viljakad. Veestik · Iseloomulikeks piklikud voortevahelised järved. · Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Eslistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv, Ilmjärv. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-7-1.htm
(külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes
Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega.
Edvard Torm Vooremaa Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes
oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla,
; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine
Matkajale mõeldud 3.5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudtee. Rada algab männiku-loksa teelt ning lõppeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2h. Viru raba paikneb ajsloolise Harju maakonna idaosas vastu Virumaad. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Parema ülevaate rabast saamiseks on rajatud ka vaatetorn. PAUKJÄRVE LOODUSRADA Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid - niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi- palumets. Matkates võib leida raja äärest kukeseeni, pohli ning musitkaid.
5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad
tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega
taimkatteta nõlvadel ja veerudel tekkida hargnevaid ja omavahel taas liituvaid uurdeid-jäärakuid e. ovraage. Inimtekkelised pinnavormid- Inimtekkelisteks reljeefielemendiks, mis ilmestavad mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on 1050km2 suurune ala, kus jõed puuduvad, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m))
ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid.
...............................6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri
on Vooremaa peamised tunnusjooned. • See on omakorda pannud rahva fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade
paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. 6 Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad.
Kevadeti toimuvate üleujutuste ajal saab turba tõttu kõrgemaks kasvanud rabadest otsekui saarestik; metsad, jõeluhad ja heinamaad koos inimasustusega jäävad siis kuudeks uputuse alla. Üleujutusala suuruseks kuni 175 ruutkilomeetrit, vett toovad siia mitmed Pärnu jõgikonna jõed. Võrtsjärve madalik Soomaa (Karuskose) II. Kõrg-Eesti: see osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vee alla ei jäänud. Küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna- Eestis. II.1 Lahkme-Eesti vöönd: haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit, kus mitmed omaette maastikurajoonid: Pandivere kõrgustik, mille kõrgeim tipp Emumägi 166 meetrit üle merepinna. Selles lääne poole Kõrvemaa ja Kõnnumaa kui viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti
Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt liivast ning kruusast
Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks
teistele majandusharudele, kuid jäänud siiski maakonna tähtsaimaks tegevusalaks. Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus.
7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8 Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda. Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala 8) Nimeta Eestis levinud linnuseliigid. Kirjelda neid. Mägilinnused-Rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Vaenlane ei saa lähedale. Neemiklinnused- mäeseljaku lõppevale otsale püstitatud linnused. Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki Kalevipoja säng- Ida-Eesti voorte keskosadesse, Meenutavad suurt kõrgete otstega voodit.Külgedelt katsid looduslikult järsud nõlvad. Ringvall- linnused- Rajati Lääne-Eesti tasasele maale. Avaasula paiknes enamasti linnuse vahetuse naabruses. Linnuse ümber rajati kõrge kunstlik vall. 9)Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ? Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 10) Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga
Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka Eesti külmapealinnaks, kuna seal on mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord -43,5°C. Voorte vahel asuvad järved. Järeved on loode kagu suunalised. Miks? Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid, maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi . Põltsamaa- Jõgeva ümbruses pinnavormides vahelduvad nõrgalt lainjad moreentasandikud, kohati väikevoorte ja
piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi. Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. Kautla-Seli soode ala Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi soostiku osad. Läänest ulatub ala Harju maakonna piirini, idast aga Simisalu väljamäeni. Ala põhjaosas väärivad tähelepanu Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärinevad Külvandu rannikuluited, mis on kohapeal tuntud kui Suur selg ja Väike selg. Taandudes jättis jääpaisjärv maha rannikumoodustisi astangute, rannavallide ja luidete näol
sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”. Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lä-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.saj-l. Kalmed ja peiteleiud: Keskmisel rauaajal maeti inimesi jätkuvalt põletusmatusena olemasolevatesse tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikuhilatesse e
tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2)
kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid linnus-asula-asustuse tüüpolukord, kus linnus ja asula olid üksteisele lähedal 14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad
vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna-Eesits, küngaste vahel. 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda - riikluse kujunemise alged - varanduslik ebavõrdsus,vanem tekkisid eraomandus ja orjad. Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi. malev Maakonna põhiline väeüksus, koosenes jalameestest ja ratsaväelastest. 7. Eestlaste muinasusund §6 Vägi Muinasusu põhimõiste ja element, mis leidus igas inimeses, olendis, paigas või isegi sõnas
Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad) , mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses? 11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus.
Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses? 11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa turgudel oli see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus.
Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. akala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Sakala kõrgustiku vanad orud on tekkinud juba enne viimast jääaega. Vanad orud on tugevasti mõjutanud reljeefi kujunemist jääajal. Jääaja alguses olid sügavad orud jää
edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m. Enamasti on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel. Fluvioglatsiaalsed setted- liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid
Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m. Voorte laiuse ja pikkuse suhe kõigub taval 1:4-1:10. Pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused- 5 proksimaalne osa võib olla kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased. Voorte nõlvad on lauged 5-100. Pseudvoored, pärisvoored. L-E. Vooremaa 22. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited)
8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Voor on mandrijää voolimisel ehk kuhje ja kulutuse koostoimel tekkinud piklik leivapätsi meenutav Viirsavi on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Esineb Lääne- Eestis. pinnavorm. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, 9. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) keskmiselt poolteist kilomeetrit. Glatsiokarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside)
ühele küljele Ringvall-linnus Lääne-Eestis, kus pole künkaid, seal kuhjati vall ümber kogu linnuseõue. Kalevipoja säng – Ida-Eestis rajati linnuseid voorte kõrgemale osale. Vallid ja kraavid voorele rajatud tehti ainult otstesse. Suur osa rahvast elas siiski avaasulatest. Tol perioodil kujunesid välja külad. Külade kujunemisega muutus ka põllusüsteem – ribapõllud (sest jagatav maa polnud igal pool sama viljakusega).
MULLA FÜÜSIKALISED OMADUSED Klindi ääresPõhja-Eestis kambriumi liivakivid ja savi, Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid, Lõuna-Eesti devoni liivakivid, kagu-Eestis Ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Viimane jääaeg lõppes 10000-13000 aastat tagasi. Eestit loetakse muldade järgi maailma mullamuuseumiks. Reljeefi järgi jaotatakse Eesti kolme osasse: 1)madal-Eesti (servamoodustiste ja vallseljakute vööde, madalam, kui 50 meetrit), 2)voorte vöönd (loode-kagu suunalised vormid, mis jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti kant kuni peipsini. Teistele aladele jäi moreenile peale veel teisi setteid. Balti paisjärve etapist alates oli Saaremaad näiteks ainult väike lapike, litoriina ajastuks juba suurem lapike. Moreenseid setteid alla 5 meetri palju lääne-eestis, põhja-eestis. 5-10 meetrit enamus osa Eestist, 10-30 ja 30-40 Lõuna-Eesti kuppelmaastikel
Jõe ääres on veel tänapäevani säilitanud osaliselt kunagised luhaniidud mitmete mitmete allikatega. 5 Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215 Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18 selgekujulist voort, valdava pikkusega 2,5 kuni 5 km, lauisega 0,5 kuni 0,8 km ning kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3
lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis, saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt). Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul tekkis rehielamu, kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks. Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat.
vastuvoolu. See toimub sellepärast, et voolav vesi hävitab joa astangut, ja see protsess algas just sel ajal, kui järved täitusid veega. Algselt Niagara juga leidis aset Niagara kaljuseinal, millest on see praeguseks taandunud umbes 10000 meetrit tagasi kiirusega 70-90 cm aastas. See tähendab, et see protsess kestis ligikaudu 12000 aastat, ja see ongi järvede Huron, Joonis 5 Nooled näitavad voorte asukohti (10) Michigan ja Erie vanus. Suure Järvistu alal leidub hulk vooretega põlde, (vt. Joonis 4), uurded maapinnal ja rändrahnud, mis annab tunnistust sellest, et seal asus jääkilp ulatusega Põhjapooluselt Chicagole. Geoloogilised uuringud näitavad, et Suure Järvistu alal oli mitu jääaega ja nende aegade liustikute teod lõid tohutult tugevat Joonis 6 Muistsete jõgede süsteemi asukoht (11)
See on omane ka Skandinaavias. Keskmine rauaaeg 450-800. Hakati ehitama linnuseid, keskmiselt oli neid 120. Linnuse ja selle läheduses asus asula. Linnus oli pigem üliku elukoht. Linnuste ehitamisel kasutati ära maastiku omapära. Neid ehitati mäe otsa ja ei olnud tarvis muud kaitseehitist peale selle ümber ehitatud tara. Tasasel maal kasutati kunstlikku valli, mida on eeskätt Lääne-Eestis. Kunstlikku valli kasutati ka voorte peal. Selle ehitamiseks kasutati puitu ja paekivi(Põhja-Eesti), sest eestlastel puudus oskus kive omavahel siduda, tegemist oli kuivmüüriga paekivid laoti üksteise peale ilma mördita. Peitleiud alates keskmisest rauaajast. Enamasti on tegemist hõbeaaretega, kus on ühelt poolt maha maetud hõbemünte ja teiselt poolt ehteid. Noorem rauaaeg 800-1250. Jagatakse kaheks perioodiks: viikingiaeg 800-1050 ja muinasaja lõpusajandid 1050-1200/50
Lääne-Eestis. Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal. 4) Kalevipoja säng- Neid rajati eelkõige vooremaale voorte peale. Küla ja linnus olid alati seotud. Kas ehitati küla juurde linnus või külast eemale, et inimesed saaksid tulla linnusesse, kui on oht.Mõnes kohas ka linnuse sees küla.
Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks. Eesti voorte pikkus ulatub mõnesajast m kuni 13 km (Koimula) ja kõrgus mõnest m kuni 50-80 m (Laius 60 m). Suurimad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus ja Türi voorestikus (kuni 20 m kõrguseid voori). Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. Voored on tekkinud vanade
PINNAMOOD (Mõistete leht on vihiku vahel-pähe!!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed.
53. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine. Keemiline murenemine e. Porsumine. 54. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes
20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m). Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke, moreentasandikke ja mõhnastikke. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Luua arboreetum on Lõuna-Eesti liigirikkaim puu- ja põõsakollektsioon. Alal kasvavatest rohttaimedest on haruldasemad odajas astelsõnajalg ja pori-nõiakold. Luua arboreetum on puu- ja põõsataksonite arvult Eestimaal Tallinna botaanikaaia järel teisel kohal. Luual asub ka künnapuude kaitseala
Aluspinna reljeef kattub enam-vähem tänapäevase reljeefiga. Kõikide Lõuna-Eesti kõrgustikele on suurt rolli mänginud jääajad. Liustik lähtus aluspõhja reljeefist. Vastavalt sellele muutis ta oma liikumist. Söllid. Liustikutekkelised pinnavormid · Väikevormid (jääkriimud, hõõrdelohud) pinnavormi mõttes me neid eriti ei näe · Voored kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Eestile väga tüüpilised. Voorte asendid (?) näitavad jää liikumise suunda. Vooremaal on voorestik kõige klassikalisem näide. Liustiku serva tagune. Üksikuid voore on väga harva, pigem moodustavad rühmi. · Otsamoreeniud kujunenud liustiku serva ees, tihti survelised. Jaotatakse survelisteks ja mittesurvelisteks. · Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel,
annaabi.ee 
