Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaeg eestis (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimused,
KT 1.
Muinasaeg - Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on
inimühiskonna
kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike
ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate
ehk muististe põhjal.
Arheoloohiline
kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala
elanike ühtekuuluvust nim .
Kunda
kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi
küttide

Muinasaeg eestis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pinkks Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu
thumbnail
6
doc

Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad

Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
3
docx

Muinasaja inimeste tarbimisesemed

MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg

Ajalugu
thumbnail
4
odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajaloo varased ajastud, periodiseering

(siia kuulub ka Läti ja Soome mesoliitiline asustus). Neoliitikum Algab keraamika kasutuselevõtuga. Narva kultuur Alates 5000 e:kr alas keraamika ilmumisega Eesti alale. Nime saanud rohkete asula kohtade järgi Narva jõe alamjooksul. Praegu teada ligikaudu 30 asulakohta, mis paiknevad rannikualadel. Nõud valmistati savikihtidest. Nõud kuivatati ja põletati maapinda süvendatud aukudes. Kasutati hoiu ja keedunõudena. Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr. · Savinõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis meenutasid kammiga sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

sunlight profiilipilt
22:56 02-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun