Muinasaeg eestis (1)

Kordamisküsimused, KT 1.
Muinasaeg - Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal.
Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim .
Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid
Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharimisega ja kauplemisega.
Kunda kultuur- elasid püstkodades, aastatuhanded möödusid eriliste muutusteta, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum , tööriistad sarvest, kivist ja luust, elati veekogude läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga
Kammkeraamika kultuur- elasid majades , külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel .Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes , üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi , venekujulised kirved , talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel
Linnused
Millal ? 8.sajandil esimesed .
Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud .
Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi)
Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest.
Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut.
Haldusjaotus
Külad, kihelkonnad , muinas maakonnad . Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla, sumbküla, ridaküla .