Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest.
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali.
Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. (See lõpetati 2003) Geograafia Nauru on rõngassaar, mille keskel on laguun (Buada laguun). Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad. Saarel leidub rohkelt fosforiiti. Kliima globaalne soojenemine ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Huvitavat 21. märtsil 2012 sõlmis Nauru diplomaatilised suhted Eestiga. Naurulastel oli kunagi oma usund, nüüd on suurem osa elanikkonnast kristlased. Nauru on kõige suurema rasvumusega rahvastikuga riik. Naurus pole makse kodanikele. Kõige populaarsemad spordialad Naurul on Austraalia jalgpall ja tõstmine
Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad Jõed on vooluveekogud, mis toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi
jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad
Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m)
nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega.
heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi. Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m). Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised kahepaiksete elu ja kudemispaikad. Vooluveekogud on väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Metsad : Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast . Eristatavad on kolm piirkonda: kõdu ja madalsoometsad, palu ja laanemetsade piirkond ning lõunapoolne metsamassiiv. Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi. Taimed : 431 erinevat soontaime. Puu ja põõsarinde liike on leitud kokku 38
aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised
* intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus;
palumetsades elavad loomad. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on
Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala. Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- nt: rein, mussoonkliimaga aladel suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- nt: niilus, kesk- ja lääne- Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- nt: seine
Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi.
Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad rahvusvahelised erisätted, mis paljudel juhtudel piiravad sisenemist suletud lahtedesse sõjalaevadel, mis kuuluvad riikidele, millel pole antud lahega rannikuäärseid alasid või rannajoont. Kanal on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt vooluveekogud. Enamasti on kanalid trapetsikujulise ristlõikega.Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: irrigatsioonikanalid (maade niisutamiseks ja kuivendamiseks, näiteks Karakumi kanal) ja veeteed, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, ning mida kasutatavad sagedasti kaubalaevad, näiteks Suessi kanal ja Valge mere Läänemere kanal. Vähem on energeetika otstarbelisi kanaleid (näiteks soojuselektrijaamades veeauru jahutamiseks).
lavamaa . Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne- Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo . Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2
Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi-
täielikult või osaliselt maa all. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda rohkem kui 7000 jõge ja oja. Samas on meie vooluveekogud enamasti lühikesed ja veehulk neis on väike. Jõe teekond lähtest suudmeni Jõe voolukiirus sõltub juurdetulevast veehulgast ning pinnamoest. Jõel võib eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõe algusosas ülemjooksul on jõgi kitsas ja vool tavaliselt kiire. Tugev veevool veeretab edasi kivikesi, purustab ja lihvib need siledaks. Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub
üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. · Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. · Rohkesti on Võrtsjärves kakoha, haugi ja latikat.
või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud järve veega täitmisel väheneb paisust allpool vooluhulk kaladele ohtlikult raske on korraldada süsta- ja kanuumatkasid, kaob võimalus nautida ürgilmelist loodust väikesed paari hektari suurused vähe liigestatud kaldajoonega tehisjärved ei suuda samavõrra kaunistada maastikupilti ja luua puhkevõimalusi kui kitsas sügavas orus looklevad tormakad vooluveekogud piirkonna puhkeväärtus ja turismipotentsiaal väheneb, mis oleks arvestatav sissetulekuallikas, kui seda läbimõeldult ellu viia Eraomanikest ettevõtjad on paisude lõhkumise vastu ! Loobu jõgi, Joaveski Loobu jõgi, Joaveski Joaveski juga Loobu jõel Joaveski juga Loobu jõel Joaveski HEJ aasta vee auhinna objekt 2002 , pais ja sissevoolukanal Joaveski HEJ ehitamisel tehti olulisi vigu, kalad tungivad vee väljavoolukanalisse
Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline (kristalne aluskord ning settekivimitest pealiskord) ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse. Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord. Eesti maakoore läbilõige: 1. Pinnakate (pudedad setted: liiv, kruus, moreen, savi; 5-10 m. ) 2
Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid tisminutitele mardatuna on 335'S, 17131'W . Saare pindala on 0,72 km. Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taimkattega.[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1] [4] Lnerannik on madal ja liivane.[1] Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse, et aasta keskmine sademetehulk ei leta 600...800 mm. Valdavad on
tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon. Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine
*Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik. *Mahepõllumajandus- on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia. *mehhanisaator- põllumajandusmasinaid ja -seadmeid teenindav ning hooldav oskustööline *muna- linnukasvatussaadus, toiduaine N: *Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon)- on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
[email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud Vee liikumine Üldine, ühesuunaline, pidev Osaline, mitmesuunaline, aeglane Veetaseme muutumine Kiire, sagedane, ulatuslik Aeglane, harvaesinev, väikese ulatusega Veevahetuse aeg Lühike Pikk Sügavus Madal Sügav Põhi Liikuv, muutuv Stabiilne
kinnisasi 11. Nimeta kinnisomandi kitsendused. loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala väljakujunenud või kujundavate looduslike või poollooduslike koosluste säilitamiseks 14. Kuidas jagunevad veekogud? Seisuveekogud ja vooluveekogud; piiriveekogud ja siseveekogud. Avalikud veekogud ja eraveekogud. 15. Millised veekogud ei ole avalikult kasutatavad? Avalikult kasutatav ei ole: seisuveekogu (järv, tiik, veehoidla), mis asub vaid ühele eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja piires ja on väljaavooluta; samuti seisuveekogu, mis asub küll mitmeleeraõiguslikule isikule kuuluva kinnistu piires, kuid mille pindala on väiksem kui viis hektarit. Ka mitme eraõigusliku isiku kinnisasja piires
koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud;
Jõgede veereziim Jõgi Jõgi on looduslik vooluveekogu Ojad on väikesed jõed Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi
Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest
vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest
Halotroofne (soolatoiteline) veekogu Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. kare kaisel Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. VOOLUVEEKOGUD Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht
Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad mitmed looduslikud vaatamisväärsused, näiteks Suur ja Väike Taevaskoda. 3 Järved, jõed Põlvamaa järved moodustavad järvestikke: · Kooraste aheljärvestik · Mooste järved · Orava järved · Partsi järved
Suurem osa Otepää valla vooluveekogudest algab küngastevahelistes nõgudes paiknevatest järvedest ja soodest (enamik neist on kinnikasvanud järved) ning järgivad neid ka edasisel teel kõrgustiku ääreala või vanade orgude poole. Soodes on looduslikud voolusängid kitsad, madalad ja looklevad. Vaid seal,kus vooluvesi on kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel lõikudel kujunenud sälk- või moldorud, kus voolusängi lang on suurem ja vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga veevaesel perioodil. Allikad
Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); 4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning
kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu. Veevarud: Puurmani valla vooluveekogud võib jaotada 5 gruppi: 1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved
Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb Hargla nõgu. Viimasest lähtub kirde suunas Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav Võru orund. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on aga piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid klU1agi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Seega on orundid väga laiad orud, mille mõlemat veeru me looduses harilikult korraga ei näe. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas Laadoga järveni Venemaal. Põhja-Eesti paekallas lahutab Harju ja Viru lubjakiviplatoosid Põhja-Eesti
Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273 Õhne jõgi 94.0 573 Tänassilma jõgi 34.0 454 Rngu jõgi 25.6 109 Tarvastu jõgi 22.0 108 Purtsi jõgi 30.6 107
Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4). Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4). 2.3 Sood ja rabad Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel
Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena.
poolest T 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (poole rohkem kui järgneval), T 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee ja T 1 Tallinn-Narva maantee. Võrdselt järgnevad esimesele kolmele T 6 Valga-Uulu, T 3 Jõhvi-Tartu Valga ja T 3 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed (Liiklusõnnetused loomadega, 2004). Eelkõige on ohtlikud metsad ja metsaservade lähedus ja teeäärsed põõsaribad. Suhteliselt rohkem on loomi niiskematel maastikel ja veekogude läheduses, eriti ohtlikud on kohad, kus vooluveekogud lõikuvad teega. Väga tiheda liiklusega maantee on paljudele loomaliikidele juba niiöelda absoluutne barjäär, mille ligi nad ei tule (Javois, 2008). Välismaa kogemus on näidanud, et ulukiprobleeme maanteedel lahendavad põhiliselt insenerid, lähtudes üpris kitsalt üksnes liiklusohutusest. Insenerid ja zooloogid saavad ühise laua taga kokku väga harva, üksteisest aru aga veelgi harvemini. Eestis ulukiturbe standardeid maantee-ehituse tarbeks veel pole
II grupp: kesklaiuste kliimad T, P, ohumasside vaheldumine, polaarfront, tsuklonid III grupp: suurte laiuste kliimad P, A, tsuklonid, arktiline front · W. Koppeni kliimaklassifikatsiooni pohigrupid, nende luhike iseloomustus- A troopiline niiske kliima-Aasta koikide kuude keskmine temp on ule 18 kraadi ja talv puudub . sademete hulk uletab auramise B kuiv- aurumine uletab sademeta hulga kogu aasta valtel. Kuna liigset vet pole siis pidevad vooluveekogud puuduvad C pehme ja niiske- koige kulmema kuu keskmine temp on alla 18 kraadi aga ule -3 , kusjuures vah uhe kuu keskmine temp on ule 10 kraadi. Aasta jaguneb talve ja suvepoolaastaks D lume- ja metsakliima- koige kulmema kuu keskmine temp on alla -3 kraadi ja koige soojema kuu om ule 10 kraadi. Talvel esineb pusiv lumikate E polaarkliima-koige soojema kuu keskmine temp on alla 10 kraadi. Soe suveperiood puudub. Need viis kliimatuupi jaotatakse 12 gruppi jargnevate koodide alusel:
Neist 38 jääb Karula Rahvuspargi piiresse. Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu. Koivasse suubuvad otse läänepoolmikult
Suuruse järgi koostatud pingereas on esimesed Ähijärv, Ubajärv ja Koobassaare järv, keskel Õdre, Kallete, Mikile, Rebasejärv ja Köstrejärv koos paljude omasugustega ning rea lõpetavad Põrgu- ja Mustjärved. Suurim järvedest on kaugelt üle põldude Antsla-Saru maanteele paistev ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. [1] 6 Vooluveekogud on Karulas väikesed, sest koht asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal. Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu. Ülejäänud territoorium jääb Liivi lahe vesikonda. Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu.
veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: Meedla ja Pähkla 9 külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris (lisa 1 ja lisa 5).
Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul) Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed?
Majanduse areng toob kaasa suuri muutusi põhjavete olukorras. (b) pinnaveekogude eutrofeerumine · Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Pihkva ja Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja intensiivse põllumajandustootmise aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Seni on olukord järjest paranenud. Kuid taas laieneva majandusega võib olukord halvenema hakata. (c) happevihmad · Vääveldioksiidi heitkogused vähenesid perioodil 1990 kuni 2003 ligikaudu 63% võrra
Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood). Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve
Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala – Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul) Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed?
Veetaseme kõikumised Läänemeres seonduvad püsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge veeseis. 22. Eesti veebilanss. Sademed 33km3 Auramine 20,3 km3 Juudevool naaberriikidest 0,1 km3 Äravool naaberriikidesse 0,4kkm3 Jõgede äravool 11,7 km3 Heitvesi merre 0,3km3 23. Eesti jõed, kujunemine, jaotus maismaal, pikiprofiil, toitumine ja veereziim. Jõed ja ojad on looduslikud vooluveekogud, mis voolavad nende endi poolt kujundatud sängides. Üle 7000 vooluveekogu 90% kuni 10 km pikkused 10kkm ja pikemaid on 10 Pikim jõgi on Võhandu 162 km 14 jõe valgala on suurem kui 1000 km2 Suurim valgala Peipsi JärveNarva jõel (17145km2) Esimesed jõeorud olid olemas enne jääaega, nendest annavad tunnistust mattunud orud. Orgude põhja ja loodesuunaline orienteeritud ühtib aluspõhja tektooniliste rikete suunaga.
annaabi.ee 
