Loeng Eesti vooluveekogud (0)

Eesti vooluveekogud*
Ingmar Ott
EMÜ PKI Limnoloogiakeskus
61117 Rannu Tartumaa
[email protected]
* Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A.
Järvekülg
Vooluveekogud paiknevad vesikondades.
Eestis neid määratud 3-6.
Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga.
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
· Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on
vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe.
· Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed,
alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised
moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest.
· Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019
km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2.
·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on
tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel.
Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi
lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM
VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine,
sademeid on vähe.
Eesti jõgede pikkusjaotus
8000 100
7000 90
80
6000
70
5000 60
Arv
Arv
4000 50
%
%
3000 40
30
2000
20
1000 10
0 0
pikkusvahemik km
·Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus.
Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on
autohtoonset (samas jões arenenud) elustikku.
· Eesti jõgede sängi keskmine laius alamjooksul on 15-40 m. Suurima
laiusega on Pärnu jõgi (100 m), Emajõgi (valdavalt 50-80, kohati 145 m)
ja Narva jõgi (250-350 m, kohati 900 m).
· Madalveeperioodil on enamike jõgede sügavus hauakohtades vaid 2-3
m. Eesti sügavaimad jõed on Narva (16 m), Emajõe sügavus on
alamjooksul 11 m.
·Jõesängid on Põhja-Eesti jõgedel püsivad, kuid Kagu-Eesti jõgedel
muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja
õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu.
·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi.
·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi
kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus. Viimane mõjutab aga heljumi
kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi.
·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi
jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil.
·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku
poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on
pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse,
voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul.
Jõe langu skaala:
väga väike väike 0,51-1
Mõõdukas 1,01-2
Suur 2,01-5
Väga suur >5
·Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9 m ja
väikseimaga Emajõgi 3,6 m.
· Voolukiirus jõgede ökoloogilise rezhiimi oluline
kujundaja.
·Voolukiirus > 1 m/s jõepõhi kivine
0,5 - 1 m/s kivine-kruusane
0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane
0,1-0,25 m/s peenliivane
·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena,
kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana.
Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool
eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali
(nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist
ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid.
·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee
läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes
jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine.
·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka
kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve
vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem.
Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari).
·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise
vahest. Eestis sademeid sõltuvalt piirkonnast ca 650-
800 mm. Aurumine on kogu territooriumilt aga
ühtlane 450-470 mm aastas.
·Suvise veetemperatuuri järgi jaotuvad jõed:
Külmad Jahedad Parajad Soojad
21°C
12% 44% 34,20% 9,80%
* Vee temp on mõjutatud voolukiirusest ja see on
olulisem kui järvede puhul.
·Soojaveeliste jõelõikude osatähtsus on suurim
Väinamere vesikonnas
Jõgede toitelisust hinnatakse peamiselt kolme näitaja
alusel: N, P ja lahustunud orgaaniline aine
Orgaanilise aine sisalduse jaotus (dikr. oksüd. mgO/l)
Eesti jõgedes
200 40
35
150 30
Jõgede arv
25
Arv
100 20
%
15 %
50 10
5
0 0
50
Suurusvahemik
3
Üldlämmastikusisalduse jaotus (mg/m ) Eesti jõgedes
250 50
200 40
150 30 Arv
Arv
%
100 20 %
50 10
0 0
5000
Suurusvahemik
3
Üldfosforisisalduse jaotus (mg/m ) Eesti jõgedes
300 60
250 50
200 40
Arv
Arv
150 30
%
%
100 20
50 10
0 0
0-15 16-50 51-100 105-300 >300
Väärtusvahemik