Birnie saare ajalugu + kasulik info (0)

Birnie on asustamata korallsaar (kerkinud atoll ) Vaikse ookeani keskosas Mikroneesias, v�ikseim F��niksisaartest. Ta paikneb Abariringa saarest 80 km l�unakagus, Enderbury saarest 67 km edelas, Rawaki saarest 90 km l��nes, Manra saarest 100 km p�hjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes . Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid t�isminutitele �mardatuna on 3�35'S, 171�31'W . Saare pindala on 0,72 km�. Et saar on madal ja halvasti n�htav, on laevad seda enamasti v�ltinud, et �ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim k� rgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] � mbritsev riff on kitsas , v�lja arvatud saare p�hja- ja l�unaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega j�rv, mis kujutab endast laguuni j��nuseid. Kuigi j�rve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli �ra.[1] J�rve s�gavuseks on m��detud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare p�hjaosa on tasane ja sile ning kaetud � htlase taimkattega.[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust j�rsk rand .[1][4] L��nerannik on madal ja liivane .[1] T�pseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on F��niksisaartest �ks kuivemaid. Et maapinnal on k�rge albeedo, siis arvatakse, et aasta keskmine sademetehulk ei � leta 600...800 mm. Valdavad on idapassaattuuled.[1] Taimkate on ��rmiselt liigivaene. Suur osa saarest on � htlaselt kaetud madalate rohttaimedega. Domineerib portulakiliik Portulaca lutea, esineb ka �mblikrohuliik Boerhavia albiflora. Need kaks liiki esinevad kas �heliigiliste kogumitena v�i mosaiigina. Rannas, rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub v�i on h�re. Laguuni kaldal (katkendliku ribana) ja madalates n�gudes kasvab kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida fallax ja Lepturus v�i m�ni sarnane taim. Puid ega p��said ei ole. Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire samuti sadakond, masksuulasid 350�800. Saarel elab ka rohekilpkonnade populatsioon . Selgrootutest on muu hulgas teada �ks lestaline ja kaks parasiitset k�rbseliiki. Kogu �kos� steem on ��rmiselt lihtne ning haavatav. Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel l��nerannikul randuda. Puutumatu floora ja fauna t�ttu on saar t�htis looduskaitseala . 21. juunil 1938 rajati sinna Gilberti ja Ellise asumaa linnukaitseala, 1975 kinnitati saare kaitsealastaatus ning kuulutati v�lja looduskaitseala[1]. Praegu on saar F��niksisaarte looduskaitseala koosseisus . Seadusandlus ei n�e ette konkreetseid kaitsemeetmed, kuid saart kaitseb selle geograafiline isoleeritus ja karm loodus. Saart on v�he uuritud ja uurimisbaasi ega spetsiaalset personali seal pole. Looduskaitseala hooldab Kiritimatil baseeruv looduskaitse� ksus . Kaitsev��rtusega on saare taimkate, laguun , linnud ja kilpkonnad . Uus- Meremaa kavandab ekspeditsiooni saare puhastamiseks rottidest Ajalugu: Arheoloogilisi leide ei ole. Inimese kunagisest kohalolekust annab tunnistust saarel elavad rotid, kelle esivanemad peavad olema inimeste poolt kaasa toodud. Birnie saare avastas 1823 laeva Sydney Packet meeskond kapten Emmetti (v�i Emmenti) juhtimisel. Ta sai nime laevaomaniku, Londoni firma Alexander Birnie & Co. v�i selle omaniku Alexander Birnie j�rgi. On oletatud ka, et saar on nimetatud inglise �rimehe ja riigitegelase Richard Birnie j�rgi. Sama laeva meeskond avastas 1823 ka Manra saare. 28. augustil 1840 m��dus saarest kapten Wilkesi juhtimisel laev Vincennes, mille pardal oli USA uurimisekspeditsioon (United States Exploring Expedition). Saar j�i 12 meremiili l��ne poole. P�rast Enderbury saare uurimist p��ti Birnie juurde naasta, kuid �� saabudes ei julgetud sellele l�heneda, et mitte karile joosta . Hommikuks oldi juba nii kaugel, et tagasi s�ita oleks olnud ajaraiskamine. 8. veebruaril 1860 kuulutati saar USA Guano Islands Acti alusel USA valduseks. Pole teada, et saarelt oleks kunagi guaanot kogutud. 6. detsembril 1867 m��dus saarest laev Kamehameha V kapten Stone 'i juhtimisel, mis oli teel Enderbury saarelt McKeani saarele . 10. juuli 1889 kuulutas Suurbritannia selle oma protektoraadiks, ning saarel heisati Briti lipp . Kavas oli saar koloniseerida, kuid selleni ei j�utud. 19. sajandil ja 20. sajandil anti saare ekspluateerimise � igused mitmele kontsernile, kuid majandustegevust ei alustatud. Aastal 1899 renditi see kompaniile Pacific Islands Company, Ltd. Aastal 1916 oli Birnie �ks saartest, mis renditi 87 aastaks kapten Allenile (Samoan Shipping and Trading Company), hiljem v�ttis rendi �le Burns Philp. Guaanot ei kogutud, ja pole ka teateid muust majandustegevusest. Aastal 1937 inkorporeeris Suurbritannia selle oma asumaa Gilberti ja Ellise saarte osaks. Kavandati saare koloniseerimist, kuid see j�i �ra[5]. Aastal 1939 p��ti edutult saarel kookospalme kasvatada. Hiljem ei ole saarel asustust ega majandustegevust olnud ning seda on harva k�lastatud. Aastast 1979 on ta iseseisva Kiribati osa. Tarawa lepinguga loobus USA 1979 oma n�udlusest sellele saarele.