Jõgi ja selle Elustik (0)

JÕGI
Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.
Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda rohkem kui 7000 jõge ja oja. Samas on meie vooluveekogud enamasti lühikesed ja veehulk neis on väike.
Jõe teekond lähtest suudmeni
Jõe voolukiirus sõltub juurdetulevast veehulgast ning pinnamoest. Jõel võib eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu.
Jõe algusosas ülemjooksul on jõgi kitsas ja vool tavaliselt kiire. Tugev veevool veeretab edasi kivikesi, purustab ja lihvib need siledaks.
Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub. Org muutub laiemaks ja jõgi hakkab looklema. Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib.
Alamjooksul voolab mõni jõgi nii aeglaselt, et ei suuda kohaletoodud peenikest liiva ja savigi edasi kanda. Niisuguse jõe suudmes vajuvad põhja peeneteralised setted. Tekivad saarekesed, mille vahelt jõgi mitme haruna edasipääsu otsib.
Elutingimused jões
Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad .
Aeglase vooluga jõelõikudes on elutingimused üsnagi sarnased järve elutingimustega.
Vaikse vooluga kohtades kogunevad setted, mis soodustavad taimede kasvu.
Elutingimused jões muutuvad järvedega võrreldes sagedamini. Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige mitmekesisem on vee- elustik seal, kus jõed on järvedega ühenduses.
Taimestik
Jõgede kallastel kasvav taimestik on üsna sarnane järvede kaldataimestikuga. Suurvett taluvaid taimeliike on seal aga enam. Mai algul, kui luhad on üle ujutatud, õitseb varsakabi. Tavalised puud jõgede ääres on pajud ja lepad. Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad.
Peaaegu kõiki taimeliike, mis kasvavad järves, võib leida ka jõgedes. Kuid need kasvavad enamasti vaikse vooluga kohtades. Kiirevoolulises jõeosas paiknevatel taimedel on pikad ja kitsad veesisesed lehed, mis voolus vabalt hõljuvad. Niisugused on näiteks kõõluslehel. Aeglase vooluga vees saab ta kasvatada ka laiemaid lehti, mis veepinnal ujuvad või veest välja sirutuvad. Selline erilehisus on iseloomulik mitmetele jões kasvavatele taimedele. Varsakabi
Kõõlusleht
Loomastik
Selgrootud
Voolavas vees saavad elada loomad kes suudavad kõvasti kividele või põhja külge klammerduda. Kirpvähid lamavad külili jõepõhjal, tigusid peab põhja küljes kinni kleepuva limaga jalg, palusid putukavastseid aga jalgadel leiduvad konksukesed. Osa loomi poeb peitu kivide alla või kaevub jõepõhja. Jõekarpidel ulatub jõepõhjast välja vaid osa kojast.
Veekogu põhjas elavad puruvana vastsed ning ühepäevikute vastsed. Mõnes jões elavad jõevähid, kes tegutsevad öösiti ja toituvad veekogu põhjal peamiselt taime- ja loomajäänustest. Kirpvähk
Puruvana
Jõevähk
Selgroogsed
Jões elavad suures osas samad kalad kes järveski. Jahedamat ja hapnikurikkamat vett vajavad jõeforell ja lepamaim järves ei ela. Mitmed meres elavad kalad, näiteks meriforell ja lõhi, tulevad aga jõgedesse kudema.
Jõgede läheduses elab mitmeid imetajaid . Saarmas ja mink (ameerika naarits ) käivad vees toitumas. Koprale on jõgi ja selle kaldad peamiseks liikumisteeks ning varjekohaks. Lepamaim
Mink
Suuremate jõgede aeglase vooluga osades ja jõesoppides elavad enam-vähem samad linnud kes järvedelgi. Vaid vesipapp ja jäälind on kohastunud elama kiirema vooluga jõelõikudel. Vesipapp
Jõgede tähtsus ja kasutamine
Jõgi on inimesele majanduslikult tähtis. Jõgedele rajatud tammidega paisutatakse vett ning see aitab toota elektrienergiat. Juba ammustest aegadest on jõgi andnud inimesele toitu (kala). Jõgesid kasutatakse ühendusteena. Populaarne on ka suvilate ja puhkekodude rajamine jõgede äärde. Jäälind
Toiduvõrgustik jões