Vana hea rootsi aeg (2)

Vana hea rootsi aeg...
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Ajaloolased arvavad , et Rootsi aeg algas 1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka „kolme kuninga ajaks”, kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad – Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi „vana hea rootsi aeg”. Tegelikkuses kehtis „hea aeg” aga väga vähe.
Talupoegade olukord „heal ajal” polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Talupoegade koormised olid määratud vakuraamatuga, millest igal pool ei pidanud mõisnikud kinni ning nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi. Õnneks oli aga talupoegadel võimalus mõisniku või maavalitseja peale kaevata, mida algselt talupojad ka jõudsalt kasutasid, kuid hiljem aga ei saanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast „puhtaks” ostnud. Korruptsioon on õitsenud juba aegade algusest peale. Üks hea asi mida Rootsi talupoegade õnneks tegi oli Eesti – Rootsi viljaait , mis andis võimaluse oma vilja vahetada ja müüa. Paraku ka see asi ei osutunud kõige paremaks, kuna Rootslased hakkasid näljahädade ajal talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus , mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust.
Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. See aga tõi kaasa talupoegade ja mõisnike erimeelsusi. Õnneks hakati aga talupoegadele haridust andma kihelkonna koolides , igas kihelkonnas pidi olema oma kool. See sai võimalikuks vaid tänu sellele, et koostati esimene eesti keele grammatika raamat mis ühtlustas eesti keele ning muutis selle õppimise lihtsamaks. Hariduse arengule aitas kaasa ka Piiskopimõisa seminari asutamine Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Kõrghariduse levikule aitas kaasa Tallinnas gümnaasiumi ja Tartus Akadeemilise gümnaasiumi (hiljem nimetati ümber Tartu ülikooliks, milles oli 4 teaduskonda ) avamine. Kahjuks aga arvasid mõisnikud, et talupojad ei tohi liialt haritud olla ning keelasid neil edasi õppida. Rootsi ajal hakkas Eestis ilmuma iganädalane saksakeelne leht, mis pani alguse ajakirjandusele.
„Head Rootsi ajal” juhtus ka mitmeid väga halbu asju Eesti rahvale, nagu näiteks katk, mis tappis suure osa Eesti rahvastikust. Rootsi ajal tabas Eestit ka suur nälg, mis pani inimesed sööma seda mis kätte sattus. Paljud inimesed lahkusid kodudest ning suundusid mujale toitu otsima , mõned läksid linnadesse kus oli ka näljahäda. Sel ajal levis tüüfus ja düsenteeria. Rootsi ajal said Eestimaal alguse ka nõiaprotsessid, kus tarkasid inimesi hakati nõidadeks pidama kus neid kiusati taga ning isegi tapeti .
Lõpetuseks arvan ma, et Rootsi aeg ei olnud nii hea, et teda „heaks” märkida. See aeg võis olla küll parem kui eelnevad või järgnevad, kuid minu arvates on see natuke üle kiidetud.
Kasutatud kirjandus : 10. klassi õpik, H. Sergo „Näkimadalad”, internet