.. Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud
G. Suitsu ja Euroopa vastu; ründab loosungit ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"; eitab Noor- Eestit, kehastab vaimsust; püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ja ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle. ,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia · Lastele- 4 luulekogu, 1 proosakogu · Sündsusetu- tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine · Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament
Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997)
Luules ,,Ta tuli..." ja ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" pole minisuguseid raskeid sõnaliike. ,,Ta tuli..." luuletuses on kasutatud võrdust looduse ja inimeste vahel, kasutatud personifikatsiooni ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlkikke omadusi (näiteks: päev seisis ja vaatas mu silmi, päev kandis ahelaid). Kasutatud on ka riime(keed,teed; saa,ma; said, ahelaid) ja on neljavärsiline 8sast salmist koosnev luuletus. Laul on ka viisistatud. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks, seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev. luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja. Ta tuli... Ta tuli ja vaatas mu silmi- nii rasked on tunnetest keed-
Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid" 1844 - tippsaavutuseks satiirilised poeemid ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt" ja ,,Ajalaulud" Oli tihedalt seotud ka muusikaga (kommenteeris muusikateoseid, huvi muusika vastu kajastub luules, luuletusi on palju viisistatud) Eeskujuks ajakirjandusele kuni tänapäevani ning paljudele 19. ja 20. sajandi kirjanikele http://galerii.kirmus.ee/nypli/gustav-wulff-ois/looming/heinrich-heine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine
Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a. Kunstiliselt kõige kandvam kogu. ,,Kadunud kodu" 1920. a. Viimne värsiraamat. ,,Valge öö" 1920. a. Viimne värsiraamat. Näited "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees,
kanna ilu otsata! (,,Eestimaa su hiilgav rada") Ta on oma luuleread muutnud mitmekesiseks kasutades palju personifikatsioone ja metafoore. Ja tihti siiski leian Su silmis pisarad?- Mu Eestimaa, oh looda: (,,Sind surmani") Mitmeid tema luuletusi on viisistatud (,,Mu isamaa on minu arm").Ma arvan, et tänapäeva noori köidab eelkõige Koidula isamaa armastus ja selle väljendumine tema luuletustes. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab
Enno lasteluule erilisele tasandile. E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu" avaldati ,,Lastelehes" 1902, edasi ilmus sealsamas E. Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima", millest on hiljem ilmunud mitu kordustrükki. E. Enno puhul on ikka rõhutatud kiindumust ja hellust laste suhtes, võimet olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu.
Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik "Eesti mõtteloo" algataja ja toimetaja Viisistused
50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähendusega. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut võib nimetada päikeseluuleks ja 1970. aastast alates saatuseluuleks. Runnelik luule stiil on väga lihtne, see ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega ja ta ei kasuta palju keerulisi sõnu. Tema luule põhineb tihti uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal, samuti on suur hulk tema luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming jutustas eestluse kestmisest ja seda varitsevatest ohtudest. Runneli esimene luulekogu, mis avaldati 1964, kannab nime „Maa lapsed“ ning teine 1967 aastal „ Laulus tüdrukuga“. Mõlemad kogud sisaldavad külaelupilte, kus olulisel kohal on töö. Alates 1970. aasta kogust „Avalikud laulud“ kujundas Runnel välja oma stiili ehk võttis kasutusele rahvalaulu vormikeele
Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Kunileiu viisistatud ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", millele mõlemaile kirjutas sõnad Lydia Koidula. Rahvaviisiseaded: ,,Arg kosilane" (F.R.Kreutzwald) ,,Kaste ja pisarad" (C.R.Jakobson) ,,Meil aiaäärne tänavas" (L.Koidula) ,,Miks sa nutad, lilleke?" (L.Koidula) ,,Mu mõttes on üks ainuke" (rahvaluule) ,,Põua aastal 1868" (C.R.Jakobson) ,,Süda tuksub" (rahvaluule) Koorilaulud: ,,Ema ja laps" (C.R.Jakobson) ,,Mu isamaa on minu arm" (L.Koidula) ,,Mu isamaa, nad olid matnud" (L.Koidula)
Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla. Nüüdseks on saanud sellest lausest saanud laul, mida lauldakse laulupeol. Luulekogu põhineb rohkem taotuslikul vemmalvärsil. Selle luulekogu luuletusi on ka viisistatud. Näiteks luuletuse ,,Vana laul" on viisistatud Justamendi lauluks ,,Maa tuleb täita lastega". (Vaata tervikteksti Lisas 1) Tunne Kelam on öelnud: ,,Üks tähis minu arenguteel oli Sinu luulekogu ,,Punaste õhtute purpur", mille esileheküljele jäädvustatud pühendusest õhkub üha sõpruse soojust. Selle lõpuosa ,,Ilus maa" oli minu jaoks sünteesiv nägemus meie rahvuse olemusest võrsuvast väest. See oli vaimsel tasandil märguanne muutusteks, mida olime asunud poliitiliselt ette valmistama."
"Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik. Looming Väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides. Luuletustes täiskasvanutele tõuseb esile kodu- ja lembeluule. On esinenud artiklite ja retsensioonidega peamiselt lastekirjanduse kohta. Tema luulet on rohkesti viisistatud. Koos Jaan Krossiga on avaldanud reisiraamatu Egiptusest ja Türgist. Jõulusalm Kena kuldne kringel on mu jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Click to edit Master text styles Veel on hõbepähkleid Second level minu jõululoos. Third level Päkapikkudega Fourth level korjasin neid koos.
Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme. ,,Perekonnaalbumis" on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa, sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti: Kadedus usub, et Headus Teab mis varandust varjab. Kelmusest kõneldakse, Et noolib Naiivsuse maja.
Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on Virve Osila luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt. Luulekogust: Luulekogu, mille ma valisin on Virve Osila ,, Pühendused ". Selle luulevihiku peasponsor on Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Autori tänu kuulub ka paljudele Ida-Viru maakonna omavalitsusele, kes Pühenduste ilmumiseks õla alla panid. Tegemist on luulekoguga, kus luuletaja pühendab luuletusi kindlatele inimestele. Iga luuletuse alguses on tekst, kus luuletaja kirjeldab, kes oli see inimene tema elus ja tema elu käigust.
ei teaks Heinz Valki poolt kõla leidnud lauset ,,Ükskord me võidame nii kui nii!". Tol ajal süstisid nood sõnad inimestesse lootust, mis kippus aeg ajalt nurga taha ära eksima, praegu aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega. Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol. Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted.
nad olid matnud";"Saaremaa onupoeg";"Säärane mulk" Carl Robert Jakobson-arendas eesti ajakirjandust(Sakala), poliitik, isamaakõned, õpikute autor, põllumajanduse edendaja, (Venemeelne suund+ Johan Köler) Jakob Hurt- Rahvaluule koguja, (Eestimeelne suund), sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded Eduard Bornhöe- teosed "Tasuja", "Kuulsuse narrid" , "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri..." Anna Haava- luuletaja, kelle tekste on palju viisistatud(postimehes avaldatud mälestusluuletused tõid ta esile) Miina Härma- eesti helilooja A.Adamson- eesti skulptor "Koit ja Hämarik", "Russalka", Kreutzwaldi mälestussammas Võrus Johan Köler- kunstnik, tsaari laste joonistusõpetaja August Wizenberg- skulptor "Linda" "Kalevipoeg" F.J.Wiedemann eesti-saksa sõnaraamatu koostaja
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa." Kui meenutada eelnevalt kirjutatut, arvan, et Koidula kingiks Eestimaale rohkem laulu, kuid luuletust, kus ta räägiks sel teemal, pole. Üks neist naine, teine mees. Juhan Liiv ja Lydia Koidula. 2 oma aja suurt luuletajat, kelle elutööd mäletatakse tänaseni. Eriti peetakse neid meeles kui suuri patrioote, kelle salme on palju viisistatud ja esitatakse, silmis säde, ka täna. Ehkki mõlemad kirjutavad küllaltki erinevalt, on nende kahe loomingu peamiseks sõnumiks ,,...Isamaa, pean kalliks sind,..." Lydia ning Juhan on ja jäävad eestlaste kodumaad-armastavasse südamesse veel mitmeteks aastakümneteks.
Oli seotud ka poliitikaga. Neli aastat oli vabariigi rahvastikuminister. Tõlkis ja kirjutas lastejutte. On kirjutanud teose" tule ikka mu rõõmude juurde". Hando Runnel 1938 Armastas lihtsaid ja selgeid väljendusi. Kasutas lihtsat keelt. Rahvusluse teema oli oluline. Püüdis alles hoida rahvuskultuuri. Sündis jõgevamaal. Läheb eesti põllumajandus akadeemiasse agronoomiat õppima. Lahkub sealt ja hakkab kirjandusega tegelema. Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on "miks ja miks"-lastejutud , "maalapsed"- luulekogu. Luule nõukogude perioodil. Stalini surma järgselt on luule väga populaarne. Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude
peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi.
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis...
konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK:
viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab inimesi valvsale reageerimisele, nagu seda teevad Runneli luuletused. Kuna laul ei sunni inimest kaasa mõtlema ja viib sihile oma dünaamika abil, tasub Runneli luulet ka meloodiata lugeda. Seda tegin ma esimest korda emakeele tunnis ja avastasin "Vana laulu" sõnades endale uue tõlgenduse. Kui ma varem arvasin, et read: "maa tuleb täita lastega / ja laulude ja lastega",
· "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks"
luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt
"Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Luulekogud Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud tüdrukuga"(1967). Uusperiood : "Avalikud laulud" (1970), "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972),
ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus.
"Triinu ja Taavi jutud" (1970) "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Ellen Niit on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid. Ellen Niit on väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides. Luuletustest täiskasvanutele tõuseb esile kodu-ja lembeluule. Ellen Niit on esinenud artiklite ja retsensioonidega peamiselt lastekirjanduse kohta. Tema luulet on rohkesti viisistatud. Ta on avaldanud reisiraamatu Egiptusest ja Türgist koos Jaan Krossiga. Ellen Niit on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976. Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit"
tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd
tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat (1970ndatest) aga saatuseluuleks. Hando Runnel · Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud. · Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur" (1982). Jaan Kaplinski · Sündinud 1941 · Mitmekülgne kirjanik, hinnatud tõlkija ja esseist. · Ei pea kinni zanripiiridest, katsetab palju. · Loomingus on näha huvi põlisarahvaste, usundite, looduse ja filosoofia vastu. Looduslähedus on Kaplinski loomingus põhiliseks märksõnaks. Jaan Kaplinski
kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale, "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!" "Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib, mida kõike ta Eestimaal nägi, rõõmus, kuid ka halbadest asjadest "Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistes ihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistatud Kes meeldida tahab- Kes meeldida tahab peab roomama. "Jah" ütledes "ei" mõtlema. Mis teine tahab peab tegema. Peab ahelaid kandma ja tänama. Peab kandma lõpmata palju veel. Peab tundma kuidas tal murdub meel. Peab kummardama kulla eel. Peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida. Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata. Ta tõearmastus puutmata. Üks peab nüüd kahest sündima.
luuletustesse sobitada nagu sõdalasteks ja tapetavateks, sauna ja pauna, õleväljad ja näljad. Luuletused on erinevate pikkustega. Mõned luuletused on kolm lehekülge pikad ja mõned teised koosnevad ainult neljast värsist. Luuletused jagunevad erineva pikkustega stroofidesse. Lepik ei pane iga uue rea ette suurt tähte vaid ainult siis kui uus lause algab.Luuletaja ei kasuta täheasendusi ja tema luuletusi pole kahjuks viisistatud. Luulekogu on kujundanud Lepik ise. Luulekogu on illustreerinud Otto Paju. Tema illustratsioonid paiknevad pea kõikidel lehekülgedel . Luuletused on trükitud järjest. Kui luuletus mahub ühele leheküljele, siis see kirjutatakse sinna ja jäetakse ülejäänud leht valgeks. Minu arvates on selle luulekogu kujundus väga hea, ainukene miinus läheks illustratsioonidele. MINU HINNANG LUULEKOGULE Minu arvates on luulekogu vägagi hea ja kindlasti soovitaksin seda teistele inimestele
eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Tema luuletused rõhutasid, et tuleb hoida eesti keelt ja meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab väga hästi edasi anda inimese siseelu ja hingevalu. Uurib vastandeid: elu ja surm, armastuse tugevus ja armastuse mööduvus. Luulekogu ,,Salateadvus" jätkab eelmises kogus esitatud saatuse motiivi, kuid teeb seda nüüd läbi vastandamise
luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse. 2. ,,Kiikajon ja kaalepuu"
1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks. Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud. Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru : 1. Isamaalaulud- Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega. ( ,,Meeste laul","Enne ja nüüd", Veel kaitse ,kange Kalev" ) 2. Lüürilised laulud- Juba enne sajandivahetust komponeeris Härma oma parimad lüürilised laulud, mille tekstid on enamasti eesti naisluuletajatelt (Anna Haava, Elise Aun, Lydia Koidula). Eriti Haava tekstidele kirjutatud laulud, nagu "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei sa mitte
Jääkaru-temaatika jättis tahtmatult mulje, et tegemist on loominguga loomingu enda pärast, lihtsalt selleks, et kätt soojana hoida ning kirjutamisharjumusel mitte lasta kaduda. Lõpuloome kisub pisut teravamaks ka ühiskondlikus võtmes, olemas naised-joomine- mõtisklemise temaatika, mis autorile nii omane. VIISISTATUD JUTUSTAV LUULE Moonika Kõre Jürgen Rooste: „Higgsi boson“. Näo Kirik, 2012. 71 lk. Arutlev raamat luule näol Jürgen Roostelt viib lugeja omaenda mõtetesse ning paneb tööle kujutlusvõime. Luulekogu „Higgsi boson“ on Jürgen Rooste kõige filosoofilisem kogu, mis räägib armastusest, inimeseks olemisest, üksildusest, kurbusest ja eestlase elust. Suurtele ja keerukatele asjadele on antud võimalikult lihtne kuju
Teravmeelse dialoogi ja ettearvamatu sündmuste käiguga loos näeme, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ning eesmärke. Lisaks eelmainitud linateoseks vändatud lavastusele on Jaan Tätte kirjutanud veel näidendid ,,Tere", ,,Sild", ,,Palju õnne argipäevaks", ,,Kaotajad", ,,Latern", ,,Meeletu" ja ,,Kaev". 3.2. Laulud ja luuletused Jaan Tätte loomingust hõlmavad kõige suurema osa laulud, millest paljud on tegelikult Tätte enda poolt viisistatud luuletused ning kui me tema kirjutatud repetuaarile pilgu peale heidame, siis avastame, et ta on kirjutanud mitmeid lugusid, mis on pühendatud sõpradele. Sõprade kohta on Jaan Tätte öelnud järgmist:" Mida aasta edasi, seda rohkem saab selgeks, et hea või õige sõprus on olnud isegi olulisem kui esimesed armumised." ning ,,Just need sõbrad on eriti tähtsad, kes on mingist ajast saati sind eluteel saatnud. Ükskõik, millega sa tegeled, nad on ikka käinud kaasas." Sõprade laul nr. 1
Rahvusliku liikumise haripunkt oli eesti üldlaulupidu, mis oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50.aastapäevale See toimus 18.-20 juuni 1869 Tartus ja sai eesti rahva lõplikuks ühendajaks J.Hurt esitas oma kõnes rahvale 3 soovi: Üldine haridus peab levima koolide, ajalehtede, heade raamatute kaudu rahvani; Haritud eestlane ei tohi oma rahvale selga pöörata; Peale kihelkonnakoolide tuleb avada veel emakeelseid õppeasutusi. Laulupeol esitati viisistatud ärkamisaja luuletused: J.V.Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", L.Koidula ,,Mu isamaa on minu arm"; Fr.Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa" Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel
2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja, Eesti Raamatu Aasta (23.04.2000-23.04.2001) algataja, Eesti Rukkiseltsi asutaja (2000) Enim viisistatud luuletajaid, ,,verine poeet", humoorikas luule, aastaks 2002. on kirjutanud lastele neli luulekogu ja ühe proosakogu, palju lastele mõeldud luuletusi ka täiskasvanutele mõeldud kogudes, viljakas esseist ja kriitik. Kaplinski Vabakutseline kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige (al 1968), 40 kirja koostamisega seotud (1980), Eesti Vabariigi Riigikogu liige (1992-93)
Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja vihikud "Karune
õpetlikkus olemishirm püsimistarve luule muutus hamletlikuks hakkas esinema vabavärssi,segavorme, proosaluulet, aforisme. Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi ,,Nipernaadi" filmistsenaariumi. Osales paroodilises ansamblis ,,Amor trio" ning esitas klaveri saatel (klaveril Tõnis Rätsep) ka oma tekste. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval
üle. Hando Runnel on ka armastatud lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne. Runneli luulet on väga palju viisistatud: "Kaua sa kannatad", "Vana laul", "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" jne. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Hando Runnelist endast on valminud ka pühendusteos, talle 60. sünnipäeva puhul. See koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi. Aukirjad ja Preemiad 8 1966
poeetiliselt kõrgemal tegelikkuse lihtsast reprodutseerimisest. · E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu", avaldati ,,Lastelehes" 1902.a. · E. Enno lastelaulude pealkirjad peaksid lausa üldrahvalikus mastaabis ellu äratama ja meelde tuletama ka vastava luuletuse niivõrd hingeomased ja kodutraditsioonilised on luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja
suurluuletaja (luulekogud "Vainulilled" ja "Emajõe ööbik") ja väljapaistev prosaist. 11. Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks zanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele. 12. Koidula tuntumad luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas...") ja "Sind surmani" on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud. 13. palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud. 14. nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a. 15. Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul "Perno Postimees", hiljem "Eesti Postimees"). 16. 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa
üle. Hando Runnel on ka armastatud lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne. Runneli luulet on väga palju viisistatud. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Tema poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avanemise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Suur osa Runneli luulest on viisisitatud. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis
kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. · Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud: o "Ööpäev" (1921) o "Meie kevad" (1922) o "Tahkuna" (1926) o "Aegna" (1929) o "Minu päev" · Lasteraamatud: o "Illi ja Pisi-täts" (1924) o "Jõuluõhtu" (1925) o "Üle Atlandi" (1929) o "Jahimees Juss" o "Karjapoiss Juks" o "Kuidas elas Kärdi Kusti"
Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli osades kohtades ka paar sama teemaga luuletust järjest, aga see väga ei häirinud. Luuletusi oli ka erinevate pikkustega. Leidsin ka luuletusi, mida olin varem kusagilt kuulnud või lausa teadsin ise peast. Selliseks on näiteks luuletus ,,Ta lendab mesipuu poole." 13. Uuri järele, kas mõni luuletustest on ka viisistatud. Kes on laulu autor või esitaja? Mina leidsin viisitatud luuletuse, nagu ,,Ta lendab mesipuu poole". Selle viisistajad on Miina Härma ja Peep Sarapik, ning esitamisel on see olnud erinevatel laulupidudel. See on üks tuntumatest lauludest Eesti kooride seas. 14. Vali välja kaks kõige rohkem meeldinud luuletust, illustreeri need käsitsi või kujunda arvutil. Kaks minule kõige rohkem meeldinud luuletust olid ,,Viin" (2.) ja ,,Ta lendab mesipuu poole".
annaabi.ee 
